Ehitusfoorum

Juhuslikult märkasin täna hommikul, et pumba käivituste arv on täpselt sama number, mis 4 päeva tagasi. Lugesin töötunnid kokku, pump on töötanud kogu selle aja (või kauemgi) nonstop! See tundub kummaline praeguse -10...-12 ei juures. Toatemp on stabiilne, põrand tundub tavaline. Sooja vee tarbimine pole muutunud. Kui pump olekski dimensioneeritud ekslikult praeguse välistemperatuuri juurde siis hiljutise -23 juures oleks pidanud tuba jahedaks jääma. Kõik oli korras. 1,5 aastaga on töötanud 6067h ja 8836 käivitust.

Põrandatesse läheb hetkel 32 kraadi, tagasi 28. Kraadminutid - paar tundi tagasi -285, nüüd -276. Kas need mitte juba plussis ei peaks olema ja pump seisma jääma?

Meenub, et 08.01. öösel käis mingi faas hetkeks ära öö hakul ja pump lülitus välja. Näitas hommikul punast tuld ja "vale faasijärjestus" viga. Nupust välja, sisse, kõik korras ja läks käima. Kas see faasijama ajas midagi paigast ära?

Osad pumbad tuleb manuaalselt käima panna. faasi kadumise korral lööb kaitse peale ja lülitub peale mingit korda proovides elektri peale. Otsige juhend üles.

Ilmselt nii ongi et pump uhab enamus ajast, ainult et vahepeal soojendab ka boileri jaoks sooja vett. Enamus pumpasid lülituvad -20C juures elektriküttele, vaata see peaks ka pumba töötundides kajastuma.

Elektri-lisakütte unustasin täitsa ära . Nibel rakendub see kraadminutite järgi. Mul on valitud -400. Tegelik oli eile -280 juures, hetkel -100. Võis tõesti -400 juures ära käia kuu alguses.

Leidsin 2015. jaanuari märkmed:
06.01. hommikul 8 paiku oli väljas -12,5 kraadi. (Eile 9 paiku -12)
07.01. oli -9,5 kraadi (täna 11 paiku oli 8-9 kraadi)
Pump töötas 21h ööpäevas, kaheksa käivitust.

Välistemp oli väga sarnane aga näiteks maakontuuri temp-d on praegu kraadi võrra madalamad kui 2015. 12-14% kõikumine töötundides võib olla küll. Hakkab meenuma, et dets. algul sai küttegraafikut nõksu võrra järsemaks keeratud.

mis see kraadminut eesti keeles tähendab? Millest see kujuneb?

Mida siis sellest järeldada? Kas miinuskraadidega talvega jahtub maakütte kontuur juba keset talve liigselt?
Sellisel juhul küll neil maasoojuspumpadel erilist edu ei ole teiste ees.

Peaks ka olema üsna naiivne, kui arvaks et maaküte on kõige parem ja odavam kütmise viis. Üsna mugav on küll, kuid ei saa öelda et hind väga sõbralik oleks.

Puhas elektriküte ju, mis te siis arvasite?

Ptr kirjutas:Peaks ka olema üsna naiivne, kui arvaks et maaküte on kõige parem ja odavam kütmise viis. Üsna mugav on küll, kuid ei saa öelda et hind väga sõbralik oleks.

Võrdlustabelid ei räägi ju seda.

Elu räägib.

Suvel on sääsed ja talvel külm, põhjamaa mehel on alati mingi mure.
mure on kui soojuspump ei tööta ja mure on ka siis kui soojuspump töötab.

Soojuspump on seade mis aitab transformeerida ehk üle kanda madalamal temperatuuril oleva maapinna soojusenergia kõrgemale temperatuurile. Siis mitte kraadiklaasilt paistev number ei ole põhiline vaid energia. Kui auto saab energiat bensiinist ehk kütusest siis antud juhul saab maja enamiku soojusenergiast maapinnast.
Kui maapind on külmem siis peab soojuspump tegema rohkem tööd ehk töötama kauem.

Ptr kirjutas:Elu räägib.

Selge see et elu räägib. Esna bussiterminalis kuuleb palju huvitavat.

Coolhouse kirjutas:Suvel on sääsed ja talvel külm, põhjamaa mehel on alati mingi mure.
mure on kui soojuspump ei tööta ja mure on ka siis kui soojuspump töötab.

Soojuspump on seade mis aitab transformeerida ehk üle kanda madalamal temperatuuril oleva maapinna soojusenergia kõrgemale temperatuurile. Siis mitte kraadiklaasilt paistev number ei ole põhiline vaid energia. Kui auto saab energiat bensiinist ehk kütusest siis antud juhul saab maja enamiku soojusenergiast maapinnast.
Kui maapind on külmem siis peab soojuspump tegema rohkem tööd ehk töötama kauem.

Ptr kirjutas:Elu räägib.

Selge see et elu räägib. Esna bussiterminalis kuuleb palju huvitavat.

Vot see oli nüüd ütlemata asjalik jutt, millest polnud küll antud juhtumi puhul absoluutselt mitte kottigi kasu.

Mida Sa ise siis pakud? Riket kui sellist ei ole. Ilm oli külm ja maapind on külmem kuid kas siis teha mingeid totaalseid muudatusi (lisakontuur, soojuspuurauk, muuta tarbimist, lülitada tenn sisse)?

PS Nende kraadiminutite kohta saab Nibe juhendist lugeda kuid see iseloomustab soojuspumba täpsemat seadistamist.

Minu arust on kõik korras. Varem polnud märganud, et pump nii pikalt töötab ... aga selleks ta ju on. Praeguse info põhjal ei hakka küll midagi muutma. Tenn lülitub vajadusel ise. Soovi korral saan ahjuga lisaks kütta.

Külaline kirjutas:Mida siis sellest järeldada? Kas miinuskraadidega talvega jahtub maakütte kontuur juba keset talve liigselt?

Kogu >200 m2 majapidamise elektrikulu käesoleval kuul - (1-17.01.) - 715 kWh. Terve kuu kuluks võib prognoosida ~1300 kWh. 2015. jaanuar oli 1070 kWh. Aastas kulub ka 2-3 ruumi puid, iga nädal saun ja vahel ahju alla ka. Toas 23,5°(v.a. magamistuba, kus soovin jahedamat). Aasta tõenäoliselt kõige külmem kuu võib minna ~28€ võrra kallimaks kui eelmisel talvel. Ise tead, kas tahad muretseda kontuuri liigse jahtumise pärast.

Külma (talve) on olnud vaevalt kolm nädalat. Palju maapind tänaseks üldse külmunud on? Lumi tuli enne peale? Mis siis saab, kui kolm kuud järjest sellist ilma oleks ja osaliselt veel ilma lumeta, maapind külmuks üle meetri. See kallis kast nurgas oleks siis pea-aegu nagu otse elektriküte või?

Kas 100h järjest tähendab, et pump töötab maksimumvõimsusel ? Kui see on saavutatud -10...-12 juures nagu väidad, siis midagi ei klapi. Küttesüsteemide maksimum arvutatakse -20 kuni -22 juures olenevalt asukohast.

Maasoojuspumpa ei projekteerita maksimum võimsusele. Tarbitava võimsuse tipu katab tenn. Vastasel juhul oleks soojuspump enamik aega aastast liialt võimas.
Praegusel juhul tippkülmaga tenni ilmselt ei kasutatud ja maasoojuspump jahutas intensiivselt kontuuri.
Ainuke asi mis võis juhtuda- kontuurist tuleb soojuspumpa veidi külmem vedelik.
Kui vedelik oleks liialt külm siis rakenduks külmaaine rõhu kaitselülitus. Kuna seda ei ole ja peremees isegi ei maini et vedeliku temp on alanenud siis andku aga minna.

mis need normaalsed tempid on, mis sisse ja välja peaksid minema?

Majja sisenev 0 C ja majast väljuv -3 C. Selline on arvutuslik soojakandja temperatuur ehk kirjanduses näiteks 45/0. Kus 45 on soojuspumba teisest otsast väljuva küttevee temp ja 0 C siseneva vedeliku temp.
Kuid see ei tähenda et just täpselt nii peaks olema. Kui 0 asemel on suurem number siis jääb tasku raha rohkem ehk COP on parem. Seda saab vaadata ka tootja andmetest.
Vahed on suured näiteks see on mõistetav et kui antud juhul oleks toas 23,5 C asemel 22 C siis säästaks ca 7% soojaarvest. Ka see kas on 0..+2 või enam nagu Sashaobrokil mõjutab kuluarvet.

Coolhouse kirjutas:Maasoojuspumpa ei projekteerita maksimum võimsusele. Tarbitava võimsuse tipu katab tenn. Vastasel juhul oleks soojuspump enamik aega aastast liialt võimas.
Praegusel juhul tippkülmaga tenni ilmselt ei kasutatud ja maasoojuspump jahutas intensiivselt kontuuri.

Meil oli mõeldud -10°ja külmemate päevade lisakütteks ahi. Tegelikkuses ei ole viitsinud seda päris igal külmal päeval kütta vaid keskmiselt üle päeva. Vaadates KOGUtarbimist päevade kaupa, on näha, et tasemelt 40-45 kWh päevas hüppab graafik 11. jaanuaril 74 kWh/p peale ja siis laskub sujuvalt endisele tasemele tagasi.

Coolhouse kirjutas:Ainuke asi mis võis juhtuda- kontuurist tuleb soojuspumpa veidi külmem vedelik.
Kui vedelik oleks liialt külm siis rakenduks külmaaine rõhu kaitselülitus. Kuna seda ei ole ja peremees isegi ei maini et vedeliku temp on alanenud siis andku aga minna.

Ma vist ikka mainisin, et kontuuri temperatuurid on kraadi võrra madalamad kui '15 jaanuaris. Ilmselt olen ma tenni rakendumise nii seadistanud et iga väikese külma peale veel ei võpataks.

Coolhouse kirjutas:Maasoojuspumpa ei projekteerita maksimum võimsusele.

Tänan Coolhouse: .. soojuspump dimensioneeritakse 60-75% maksimaalsest vajatavast küttevõimsusest. ... http://www.soojuspumbaliit.ee/Dimensioneerimine

Arvutatakse maja soojuskadu, küttevõimsus ja selle järgi pannakse paika pumba võimsuse ning kontuuri pikkus. Kui midagi neis andmetes muutub ? Näiteks see aasta oli väga rekordiliselt veevaene, mis tähendab, et kontuuri ümbritseva pinnase erivõimsus võib olla nt poole väiksem. Ma järeldan siit, et kui pumba võimsus valitakse 60-75% maksimaalsest, siis kontuuri pikkus tuleks alati panna pumba maksimumi järgi, st võimalikult pikk.

Aero, mis on sisse-välja temp, kontuur pikkus ja kas tead mis pinnasega on tegu ?

Järjekordne tõestus, et maasoojuspumbast saadav võimsus ja kasutegur on loterii.

Loterii on juhul, kui süsteemi projekteerimine = müügipakkumine. Sama võib juhtuda iga kütteliigiga, sh pellet.

Pellet kirjutas:Järjekordne tõestus, et maasoojuspumbast saadav võimsus ja kasutegur on loterii.

Ma olen jälle kuulnud, et pelleti ostmine pidi viimasel ajal päris loterii olema! Ja see pole nali.

Mul on maasoojuspump juba 11 aastat kasutusel. Väikeseid jamasid on olnud, aga ei midagi kulukat. (3 x ptui üle õla!)
Kui peaks järgmise maja ehitama, valiksin jälle maasoojuspumba.

Pelleti puhul saad kehva pelleti puhul vähemalt midagi ette võtta ehk osta mujalt, maasoojuspumpa ikka naljalt teisele, paremale maatükile ei vea.