Ehitusfoorum

Kas keegi paari lausega tõlgiks, et miks vesi põlemist soodustab? https://www.youtube.com/watch?v=yccyTpfvkwY

Ei pole miskit uut siin päikse all. Vanasti sepad niisutasid kivisütt, et tuli oleks valusam. Vee aurustumisel eraldus vist vesinik ja hapnik. Hapnik lihtsalt soodustab põlemist (Keemik ehk seletab täpsemalt).
Vee lisamist propageeriti ka autokütusele. Seal aga tekkisid igatsorti ekstsessid (korrosioon, õli kiirem riknemine...). Nii, et kasu saamine oli suure küsimärgi all. Fakt aga oli see, et vee (pool liitrit) valamisel karburaatorisse sai küünlad ilma maha keeramata puhtaks ja põlemiskambri seinad läikisid. Olen ise korduvalt seda teinud. Tänapäeva autojuhid ei saa muidugi sellest vajadusest aru.
Ahju vee lisamine võib muidugi näiliselt sooduatda põlemist, aga teadmata on ju kõrvalnähud. Kui palju energiat kulutab vee aurustamine?

Ma ka sellist teooriat kuulnud, päris noore mehena. Et see uskumatu tundus, siis ilmselt ka meelde jäänud. Temperatuurid peavad aga siis päris kõrged olema.

Seda ma ise ka arvasin aga samas tundub naljakas, sest kütus peab kuiv olema. Autode puhul ma tean küll , et on lastud vett mootorise, sama moodi nagi videos ( näiteks üks somm ehitas ime Mosse valmis, kus jooksis ka vesi mootorisse) Vanematel autodel oli kohe spets veepaak selleks olemas. Kui vesi otsa sai, siis mootor nii võimas ei olnud. Vesi soodustas kütuse põlemist.

Tegelt vee molekul reageerib otse süsiniku molekuliga ja tekib CO ja H. Edasi põleb H jälle H20 -ks ja CO CO2-ks. Peaaegu veeauru vabas keskkonnas ei tekigi C ja O ühinemist.
Kuid söele siiski vee liigne lisamine viib ka asjatult soojust välja.

See veega autoga sõitmine jääb kauge aja taha-oli omalgi selline mosse mis võttis 2liitrit vett 100le km+ bensiin,erilist kütuse kokkuhoidu polnud,aga mootor oli küll puhas seest.Sellised videod sealt maalt lõpevad reeglina selle repliigiga-et täiendava uurimuse jaoks vaja pappi ja alles siis saad instruktsioonid edasiseks .

ahtos kirjutas:.Sellised videod sealt maalt lõpevad reeglina selle repliigiga-et täiendava uurimuse jaoks vaja pappi ja alles siis saad instruktsioonid edasiseks .

Meil kolhoosi ajal tuli teadusemeestel plaan traktorid piiritusega tööle panna. Läksid mehed punalippude saatel põllule ja pole neid rohkem nähtud. Täiendavaid instruksioonid said vist puudulikud?

Vee lisamine mootorisse on mulle üsna tuttav teema, Seda, et sepad sütt veega teravaks ajasid tean ka aga ahjukütmise juures kasutamine on uudiseks. Kahekaskümnendate alguses oli see mootoriteema siinmail kuum. Samas olid venelased teemat suure sõja ajal päris põhjalikult uurinud ja oli võimalik neid uurimusi ka oma silmaga näha. Siis nad ei olnud, need uurimused, enam täiesti salajased vaid ainult "majasiseseks kasutamiseks". Mis sellest on meelde jäänud. Erilist kasu vee lisamisest ei leitud. Ainus, kus asi positiivse tulemuse andis, oli lennukimootorites suurtel ja väga suurtel koormustel lisandunud võimsus. Vee lisamine küttesegusse tõi alla sisselasketrakti ja silindri temperatuuri ja parandas sellega täiteastet. Motamees teab kindlasti mida see tähendab. Võimsuse lisandumine ei olnud aga piisav kompenseerimaks lisasüsteemi kaalu, mis lendamisel on ülioluline. Millised olid täpsed numbrid ei hakka pakkuma, päris täpselt ei mäleta ja pada ei taha panna. Seega tundub mulle, et vee ahjupritsimine töötab samuti kui lennukimootoris temperatuuri alandavalt. Kas me tahame ahju temperatuuri alla saada? Äki vahest ongi vaja, mina küll põhjust ei tea.

Kliima soojenemise põhjuseks ikka telefonide laadimine. Nii me lugesime ja targaks saime.
http://kasulik.delfi.ee/news/uudised/va ... d=73415553

Tavalugeja kirjutas:Kliima soojenemise põhjuseks ikka telefonide laadimine...

Härra Jon Bereisa mõtleb väga väikselt. Palju globaalsemalt tuleb asja võtta.
Päästaksime maailma, kui sõidaksime autodega ilma esitulesid päeval sisse lülitamata. Järgmine etapp oleks suuna ja piduritulede mittekasutamine. Vat see oleks alles kokkuhoid.

motamees kirjutas:

Tavalugeja kirjutas:Kliima soojenemise põhjuseks ikka telefonide laadimine...

Härra Jon Bereisa mõtleb väga väikselt. Palju globaalsemalt tuleb asja võtta.
Päästaksime maailma, kui sõidaksime autodega ilma esitulesid päeval sisse lülitamata. Järgmine etapp oleks suuna ja piduritulede mittekasutamine. Vat see oleks alles kokkuhoid.

Meie küla eided ajavad halgudest voolu ja laevad sedasi telefonid ja ülejäänud voolu koguvad akupurki. Võib ka autu peale see tõsta.
See hea aparaat aga tahab palavat pliiti https://www.youtube.com/watch?v=7O3FlujxXCw