Ehitusfoorum

Tere, ehitaja paigaldas uputatava kaevupumba veetorustiku kõigest 80 cm sügavusele. Nüüdseks juba maa kinni ja külmunud muidugi kaa. Väidetavalt ei tohiks midagi juhtuda ka suurema miinusega kuna veetoru all ja külgedel on veesooned (savine maa) Mida teha? Uskuda tema juttu või pigem kevadel maa üles kaevata uuesti?

Põhja-Eestis on külmumispiir sõltuvalt pinnasest, lumest ja talvest seal 1.3...1.8 meetri sügavusel ja 80 cm on ohtlikult kõrgel tõesti. Eriti kui lund ei ole ning tuleb paar nädalat korralikumat külma.

Üleskaevamise alternatiiv on torusse lükata joogiveetoru küttekaabel ning seda siis kas külma ilmaga käsitsi või termostaadiga juhtida.
Näiteks: http://www.elektroskandia.ee/pub/tooted ... V-9-EE.pdf

Lükkasin sellise kaabli oma 1.2 meetri sügavusel olevasse veetorusse. Siiani pole veel olnud vajadust sisse lülitada, aga uni on vähemalt rahulik.

Disklaimer: mul ei ole nimetatud firmadega mitte mingisugust seost ega isiklikku ärihuvi ja ma ei vastuta antud nõu eest.

Tere.

Kui juba küttekaabel panna, siis paneks isereguleeriva. Ei pea termostaatidaga jamama. Toide taha ja toimetab ise.

Kunagi veeühistus sellise asjaga kogemust on.
Vesiliiva pinnases Tallinna lähedal kui veekasutust oli siis teada on et ühed kes panid vaid 70 cm sügavusele oli 2 erineval talvel kui paukus -20 C pakane, trassid ära külmunud.
Teises veeühistus, kus pandi trassid 1,2-1,5 meetri sügavusele, ei külmunud trass ise kordagi. Küll aga külmusid majadesse sisseviigud, eriti neil kel veekasutus nullilähedane. Osadel oli ehk 1,2 meetri sügavuses kuid nõrk koht oli majja sisseviik, kus võis veetoru tegelt olla vaid paarikümne cm kaugusel. Ega nad tegelikku situatsiooni omast lollusest rääkida ei tahtnud. Igatahes kaevasid nad oma sisseviigud lahti, paigaldasid küttekaabli ja rohkem neil jama ei olnud.
Kuna valdaval enamusel on probleemseks just maja sisseviik siis vtl pakutud küttekaabel on hea lahendus. Või teed siis ikkagi korralikult soojustatud sissetuleku. NB! arvesta, et ka villast tuleb külm läbi, et vaid sellele loota ei saa. Kuid ta võib vajadusel olla lihtsasti eemaldatav, et saaksid soojaõhu puhuriga trassi soojendada.

toomas kirjutas:Tere.

Kui juba küttekaabel panna, siis paneks isereguleeriva. Ei pea termostaatidaga jamama. Toide taha ja toimetab ise.

Niipalju kui mina mäletan, olid Devi joogivee-toru kõlbulikud kaablid vaid fikseeritud võimsusega. Isereguleeruvad veetorusse ei kõlba. Samas ei välista, et mõnel tootjal on olemas ka isereguleeruvad.

vt1 kirjutas:Niipalju kui mina mäletan, olid Devi joogivee-toru kõlbulikud kaablid vaid fikseeritud võimsusega. Isereguleeruvad veetorusse ei kõlba. Samas ei välista, et mõnel tootjal on olemas ka isereguleeruvad.

Mälu värskenduseks, et on Devi`l ka isereguleeruv ja neil on see DPH-10 variant, mida võid toru sisse pista.

Kui soovite küttekaablit kasutada joogiveetoru sees, tuleb lisaks osta 3/4" ja 1" sisseviik torusse (art. nr. 19805367)

http://devi.danfoss.com/Estonia/Profess ... ng+Cables/

Küttekaabli saaks veel paigaldada kui veetoru on juba maas? Torud ei ole veel kuskilt otsast millegagi ühendatud. Teisalt, kas odavam ei tuleks toru uuesti üles kaevata kui maa pehme, selle asemel, et mingit elektrit jälle maksma hakata, eriti maakohas, kus elektrikõikumised on tormidega päris tihedad.

Põks kirjutas:Küttekaabli saaks veel paigaldada kui veetoru on juba maas? Torud ei ole veel kuskilt otsast millegagi ühendatud. Teisalt, kas odavam ei tuleks toru uuesti üles kaevata kui maa pehme, selle asemel, et mingit elektrit jälle maksma hakata, eriti maakohas, kus elektrikõikumised on tormidega päris tihedad.

Küttekaablit saab paigaldada ka siis kui veetoru juba maas.

Mis on odavam, sõltub suuresti sellest, kui palju kaevaja tööhind on. Kui on võimalik kaevata, siis on hooldusvaba süsteem pikas perspektiivis mõistlikum. Alati ei ole võimalik kaevata.

Sellise ehitaja arve jätaks küll tasutamata.
Rusikareegel on, et 1,8m on külmumissügavus. Vähem on Ruhnu saarel ja rohkem on Lõuna-Eestis vesiliivas (kohati lausa üle 2 meetri).
Aga milleks meile normid, kõik on ju targad ja kui 2a garantiid asi vastu peab siis ülejäänud on POHHHH

Asi oligi, et ehitaja oma inimene. Ja mõõtis valesti. Nüüd uurimegi, mis edasi teha. Ei taha elektrit selle tarbeks suure hirmuga kasutama hakata (küttekaabel) aga kui eelmine kord saime kopa tasuta spetsiaalselt veetrassi tegemiseks, siis nüüd peame sellise lolluse pärast oma rahade eest maksma. Ajuvaba. Vähemasti olen nüüd ise targem ja tean edaspidi jälgida, et töö saaks korralikult tehtud.

Tere.

Ei taha elektrit selle tarbeks suure hirmuga kasutama hakata (küttekaabel)

Ega see küttekaabel ei tööta 24/7. Nimi isereguleeriv ütleb kõik. Töötab siis kui veel hakkab torus külm. Enamus ajast lihtsalt lebotab seal.

Toomas.

toomas kirjutas:Töötab siis kui veel hakkab torus külm. Enamus ajast lihtsalt lebotab seal

Päris nii see ikka ei ole:
http://www.ebtherm.ee/tooted/kuttekaablid/kima-k3

Ei ole midagi niisama. Koguaeg on pingestatud ja soojeneb. Suure soojaga läheb takistus suuremaks ja eralduv võimsus väheneb. Siis hakkab jahtuma ja võimsus jälle suureneb jne. Ehk siis põhimõtteliselt töötab koguaeg. Eile hommikul Esvikas olles mingi tegelane just kurtis, et kaabel on otsa lõppenud. Pidas vastu 5 aastat. See elekter mis sinna kaablisse läheb on siiski üsna väike summa. Kuu aja peal vast mingi 10kWh. Kui elektri hind on umbes 14 s/kWh siis no ümardame üles, saab ehk kuskil 2 € kuus. Suvel võib kaabli üldse välja lülitada. Aga eks ise otsusta.

Kuidas isereguleerivatel kaablitel see töötemperatuur määratud on? Nad hoiavad kõik mingit kindlat temperatuuri, aga kuidas-millega see temperatuur paika on pandud? No näiteks Devi omadel. Mõtlen siis kui termostaati ega midagi muud vahel ei ole, isereguleeriv kaabel on otse pistikus.

Selles asi ongi, et nad ei hoia temperatuuri. Nad eraldavad soojust. Ja kogu uba ongi selles, et kui palju see soojus sinna kaabli ümber jääb. Kui kõik soojus koguaeg minema läheb siis kaabel uhab täie võimsusega. Kui aga kogu soojus sinna kaabli ümber alles jääb siis ta töötab minimaalse võimsusega. Temperatuuriga juhtimise puhul (nimetatakse termostaadiks) pannakse kaabel kinni kui on mingi etteantud kraad saavutatud aga see kaabel kruvib end sujuvalt lahjemaks küttekehaks. Ma paremini ei oska seletada. Kaabliga peaks kaasa tulema ka küttegraafik, sealt saab teada millise ümbruse temperatuuri puhul milline võimsus kaablil on. Devi lehelt ma seda aga ei leidnud või siis ei oska otsida. Eelmine postitus (Küülaline) aga sisaldab ühte näidist.

Tänud, sain tööpõhimõtte osas targemaks.

Või samas...
Küsimärk minu jaoks on ikka selles, mis soojuse juures jääb kaabel töötama minimaalse võimsusega. Kas see on umbes siis kui kaabli ümber on +5 või +20 või +50. Joogivee toru külmumise kaitse korral tunduks +5 igati okei, aga võibolla uhab kaabel palju kuumemaks ennast.

Hmmmmm kirjutas:Tänud, sain tööpõhimõtte osas targemaks.

Või samas...
Küsimärk minu jaoks on ikka selles, mis soojuse juures jääb kaabel töötama minimaalse võimsusega. Kas see on umbes siis kui kaabli ümber on +5 või +20 või +50. Joogivee toru külmumise kaitse korral tunduks +5 igati okei, aga võibolla uhab kaabel palju kuumemaks ennast.

Kuumaks uhamine toimub vastavalt temperatuuri ja takistuse sõltuvusele. Ei viitsi tootjate kodulehti kammida, vast on seal graafikud olemas. Sa kardad, et vesi läheb keema või ....?

Hmmmmm kirjutas:mis soojuse juures jääb kaabel töötama minimaalse võimsusega

Toodud lingil on ju graafik olemas, 70° juures paarvatise võimsusega.

Veemajanduse põhimõte on: tee kulutused üks kord ja sellised, et hilisemad püsivad oleks madalad. Sitast saia ei tee, tuleb leida kesktee, kui rahalised vahendid nigelad.
Teemasse ka: veetoru ei ole liiga madalal, vaid liiga kõrgel. Kõrgel selles suhtes, et külm pääseb ligi. Kui oleks maapinna suhtes sügavamal, ei pääseks.
Tahate öösel rahulikult magada ja ka kindlustusega hästi läbi saada: tellige projekt profilt, saate ka kvaliteeti. Igasugu pässid "a la ei juhtu meetri peal midagi" ... soovitan loobuda.

Kui paika peab väide, et veesooned ei külmu ja kuna veetoru on täpselt veesoonte rägastikus, siis on külmumise tõenäosus suur null? Lihtsalt põnevuse pärast küsin, et kas see on sama rumal väide nagu kaevata veetoru üldse ainult 80 cm sügavusele või on asjal ka mingi point?

Miks peaks tehisliku plasti kaevama looduslikku veesoonte rägastikku? Kas veesoonte rägastiku omanik või siis "omanik" selleks ka nõusoleku andis?
Lihtsameelsetel on aega ja olematut raha tuua mitumiljonit lollakat näidet, aga puudub kõik enne koma nimetatu, kui midagi juhtub veega. Ja Kust me siis peame jooma?

Kaevati sest mujale ei olnud toru kaevata ehk kraav tehti sinna kus on kõige loogilisem tee vesi majja saada (otse kaevust majani) Selles suhtes see ei ole mingi lambist võetud koht kuhu toru paigalada ja viadukti või ümbernurga kraavi kaa ei hakka nagu tegema

Või oleks pidanud viaduktiga piirduma?

Põks: vajadusel sunnib põhjavee omanik Teid ka suu kaudu munema. Või ei raja üldse mingit puurkaevu. Sama kehtib ka salvkaevu puhul. Olen puurinud meetrist silindrit 15m sügavusel raudtee muldest (isevoolne). Asi see üks surve all veetoruke siis puurida.

Vajadusel on kõik tehtav. Mõnele meeldib närvikõdi paigutada veetoru madalamale kui ohutuks tarbimiseks vajalik ning suurte külmadega käia poest pudelivett ostmas, rääkimatta ootamatust kuivkäimlast ja koopainimese mugavustasandi saabumisest.
Kuid võib tõesti kasutada küttekaablit kõigil foorumis mainitud viisil, kui soov tsivilisatsiooni hüvesi nautida suure külma korral.

Närvikõdiga pole siin midagi pistmist - kõik on kinni ajas, võimalustes ja vahendites.

Kogemus oma veetoru vahetamisest - vana toru oli 1.8 meetri sügavusel, nüüd 50 aastat hiljem on pinnavee tase niipalju tõusnud, et 1.2 meetri pealt tuli vesiliiv vastu ja üle 1.3 meetri kaevata ei saanud - siis oleks pidanud pidevalt pumbad taga olema, mida polnud antud kohas kusagilt võtta.
Siiani (7 aastaga) pole (ptüi-ptüi-ptüi) ära külmanud, aga küttekaabel on igaks juhuks torusse lükatud. Sisse lülitada pole veel vajadust olnud.