Ehitusfoorum

Seoses 3F peakaitseme suuremaks vahetamisega eemaldati plomm seni ligipääsuta olnud kilbi osalt ning nüüd tekkis küsimus pealüliti asukoha suhtes skeemis.
Nimelt on maja või korteri sisend kaabel ühendatud otse 3F C20A kaitsmele ja seejärel alles on peakatkesti.
Mõlemad asuvad plommitavas alas.


Ootuspäraseks võiks pidada, et kõigepealt on pealüliti ja seejärel peakaitse ning ülejäänud kilbi sisu.
Kas peaks elektrikul laskma ümber ühendada, koos teiste töödega?

Kõigepealt on plommitud peakaitse (mis ei pruugi majakilbis asuda). Kilbi lahklüliti ei pea olema plommitud, omal lihtsam. Kilbi lüliti asub igas kilbis kus on mingid grupikaitsmed. Sellega saab terve kilbi "pimedaks" teha kui on vaja midagi muuta. Parem oleks kui elektrik lahklüliti plommitsoonist välja liigutab. Kas seoses selle peakaitsme vahetusega tekkis ka projekt? Kuidas seal joonistatud on?

Volt, kasutaja

orgaanik kirjutas:maja või korteri sisend kaabel ühendatud otse 3F C20A kaitsmele ja seejärel alles on peakatkesti

Kumb see siis on, maja või korter? Ja kus asub arvesti? Peakaitse ja arvesti peavad olema plommitud, muu mitte.
See pealüliti on tegelikult kaitselahutuseks, peab vastama teatud nõuetele, millele kaitselülitid ei vasta.

Pigemini korter - so pool maja.
On olemas ühine elamu kaitse 50A toru kaitsmed ja seejärel toimub hargnemine kaheks.
Meie kilpi tuleva kaabli otsas on otse 3F C20A, seejärel kaitselüliti (max 50A, lülitus 25A) ja edasi arvesti.

Plommid eemaldati peakaitsme suurendamiseks ja seejärel avanes pilt, millest teema algatus.

Mingi loogika võiks ju olla, kaitse kõigepealt, et kaitsta ka lülitit?
Kuigi paganama tore oleks, kui kogu süsteemil oleks ees mingi katkesti.

Kilp on valmistatud ja paigaldatud umbes 15 aastat tagasi vastava firma poolt.
Võimalik, et siis oli ka sellisele skeemile mingi seletus.

orgaanik kirjutas:Mingi loogika võiks ju olla, kaitse kõigepealt, et kaitsta ka lülitit?
Kuigi paganama tore oleks, kui kogu süsteemil oleks ees mingi katkesti.

Kui on vool siis on vooluring ja ei ole vahet mis on "eespool" või "tagapool", eriti veel plommitud ja ilmselt ka mingi katte all olevas osas.
Et süsteemis esimene asi on lüliti, siis selles mõttes, et süsteem teha pingetuks ja lahutada võrgust.

Palju neid lüliteid sinna vaja on ? Või miks see niimoodi segab ?

orgaanik kirjutas:.....
Meie kilpi tuleva kaabli otsas on otse 3F C20A, seejärel kaitselüliti (max 50A, lülitus 25A).....

Mis elukas see max 50,lülitus 25A on?

Miski veneaegne toode? Või miski Legrand?

Külaline kirjutas:

orgaanik kirjutas:.....
Meie kilpi tuleva kaabli otsas on otse 3F C20A, seejärel kaitselüliti (max 50A, lülitus 25A).....

Mis elukas see max 50,lülitus 25A on?

Miski veneaegne toode? Või miski Legrand?

Peegliga õnnestus lugeda lülitil küljelt täpsem info:
Katko KUE 340 Kema Keur
Max 63A
Ik 50kA
AC21=63A
AC22=40A
AC23=40A
AC24=63A


Lihtne loogika oleks,et esimene on alati katkesti.
Kuigi antud juhul võiamliku rikke puhul ei ole ehk tõesti vahet, mis järjekorras on peakaitse ja pealüliti.

Kuid sellest hoolimata on kirja pandud hulganisti eeskirju ja juhendeid, mõtlesin et ehk kusagil on selline olulord täpsemalt määratletud.

Mingi tõrge.
Tahtsin kirjutada:
AC21=63A
AC22=40A
AC23=25A
AC24=25A

Orgaanik2 kirjutas:Mingi tõrge.
Tahtsin kirjutada:
AC21=63A
AC22=40A
AC23=25A
AC24=25A

Tähisega AC2x tähistatakse koormuslüliti lülitusvõimet erinevatel lülitusrezhiimidel vahelduvvooluvõrgus.
AC23=25A näitab, et sellega võib otse käivitada ja nimikoormusel seisata 25A nimivooluga lühisrootoriga asünkroonmootorit. Sellise peamiselt aktiivkoormuse , nagu sinu korteri paigaldis on, lülitamisel võid arvestada AC21 rezhiimi vooludega.