Ehitusfoorum

Kütteperiood algamas ja igasugune küte viib õhuniiskuse alla toas.
Hetkel ca 42% õhuniiskust hügromeetri järgi. Kohe kohe aga väike beebi tulemas, soov hoida vähemalt magamistoa toas ca 50% õhuniiskust. Karta on, et külma (kuivema) ilma korral võib niiskustase minna alla 40% ja siis on nina limaskest juba hommikul suht kuiv. Keskküttega korteris on talvel ca 20% niiskust "norm" toas aga oma elamises nii madalat niiskuse tase ei soovi näha.

Ehk siis kas el õliradikate külge võib neid niisutusanumaid riputada, kus vesi sees käib? Kuna õliradika pinna temp. ei ole väga kõrge- eeldusel, et ei pea külma tuba kiirelt norm temperatuuri saama. Siis loogika ütleb, et nagu võiks... uurin teiste kogemusi?
Loomulikult ei riputaks seda veeanumat sinna poole kus on sisse välja lülitus ja reguleerimine. Muud pinnad ei tohiks aga vee-niiskuse kartlikud olla? Või ikkagi suur risk vett el.radika laheduses kasutada?

Igasugu udupeened õhuniisutajad ei meeldis selle poolest, et nendest tuleb mööbli peale ja kogu korterisse udupeen tolm mis ladestub, olgu see siis kas katlakivi või midagi muud, see lisatolmu teema ei paelu kuidagi...

sobib ikka.
Kas muud kütet ei olegi?
Pane tuppa pesukuivatusrest ja see täis värsket pesu, küll niiskust siis ka jägub....

No ma tahaks seda niiskustaset ka sutsu hoida, need anumakesed vast ei tõsta kohe niiskustaset ca 40% peale 70% le. Pesu kuivatamist toas proovitud, suts räigeks läheb-liiga niiskeks. Ideaalne on, kui pesu el.kuivatist just välja võetud ja nõudepesumasina uks ka lahti, siis on niiskus norm ca 53-55% aga lühikeseks ajaks.
Muud kütete ei ole õli-elekter radikad ja õhksoojuspump toetavad teineteist. Kõik küttekehad kuivatavad õhku, ei ole vahet mis sul on....puuküte jah kõige vähem, see selleks.
Mulle omale näiteks see 42% ( norm vist oligi 40-60%)niiskust mis hetke toas, see sobib hästi, 3,5 aastasel põnnil on aga juba selle niiskuse näiduga hommikul nina kinni.... Kui vastsündinu ka lisandub lähiajal, siis temal neid muid muresid niigi palju, tahaks kinnisest ninast teda säästa.

Ostan paar anumaksest ära radikale, vaatan mis saab.

Tatine nina ja kuiv silm on väiksemad hädad astma kõrval.
Mõtle loogiliselt, ükski küttesüsteem ei saa õhus lenduvaid vee molekule (aur) sealt välja imeda. Kas usud, et el radikas imeb niiskuse toa õhust välja ja saadab mõõda juhtmeid minema?
Toa õhus olev vesi lahkub toast koos liikuva õhuga või difusiooni teel läbi piirete.
Niisutusseadmest tuleva katlakivi tolmu vastu aitab destilleeritud vee kasutamine niisutamisel. Või liikuva aurusti (riidelindiga) niisuti kasutamine.
Proovitud: Et kaasaegse (mõõdetud ja normidele vastava) väljatõmbeventilatsiooniga korteri lastetoas (19m2) hoida õhu niiskus 50% juures pidin niisutisse kallama 10 Liitrit destvett ööpäevas. Kalliks läheb.
Arvestama peab ka seda, et vee aurustamine neelab ümbritsevast keskonnast arvestataval määral energiat ehk toa temperatuur mingil määral alaneb.

Te vist mõtlete üle selle udupeene niiskuse protsendi hoidmisega, et 42% on vähe ja 50% on paras. Jutt on suhtelisest niiskusest, mis näitab kui palju veeauru "mahub" mingi temperatuuri juures õhku. Tegelikult on vett õhus ikka sama palju, see number on seda väiksem ,mida kõrgem on temperatuur toas.

Ventilatsioon kuivatab. Külma ilmaga õues oleva õhu niiskus väga rolli ei mängi, olgu või 100% niiskus väljas, kuivatab toaõhku ikka kui seda tuppa lasta (ventilatsioon puhub).
Variandid toas veidi niiskemat õhku hoida oleks: õhuvahetuse aeglustamine, ruumi temperatuuri alandamine, õhu niisutamine. Kui temperatuuri alndada ei saa ja ka õhuvahetus ülemäära kiire pole, siis peab tõesti niisutamise peale mõtlema. Äkki destilleeritud vee asemel võiks kasutada ka pehmendatud vett, et ei tekiks seda valget tolmu.

Küülaline, ei saa öelda, et vett on õhus ikka sama palju kui räägime vee kogusest m3 õhu kohta.

Enr kirjutas:ei saa öelda, et vett on õhus ikka sama palju kui räägime vee kogusest m3 õhu kohta

Justnimelt sama kogus. Kui 1m3 õhus on veeauru näiteks niipalju, et -5 kraadi juures on õues 100% niiskust, siis sama kogus veeauru toas +23 kraadi juures näitab ainult 15% õhuniiskust.

Sellepärast näitab näiteks 15 %, et see kogus niiskust ei ole enam 1 m3 kohta.

Enr kirjutas:see kogus niiskust ei ole enam 1 m3 kohta

Huvitav mitme kuupmeetri kohta see siis toas on?

Ei vaevu arvutama, kuid ilmselgelt sama kogus (mass) niiskust, mis oli 1 m3 välisõhus, ei ole pärast toas olevas 1 m3 õhus, see on ju lihtne füüsika.

Enr kirjutas:Ei vaevu arvutama, kuid ilmselgelt sama kogus (mass) niiskust, mis oli 1 m3 välisõhus, ei ole pärast toas olevas 1 m3 õhus, see on ju lihtne füüsika.

Jah, kui näiteks õues on soojem kui toas, siis tuppatulnud õueõhk tõmbub jahtudes kokku ja sul saab kuupmeetris olema rohkem vett kui õues. Soojenedes vastupidine.

Enr kirjutas:ilmselgelt sama kogus (mass) niiskust, mis oli 1 m3 välisõhus, ei ole pärast toas olevas 1 m3 õhus

Väga huvitav, miks osa veeauru peaks õue jääma ja ei tule koos kuupmeetri õhuga tuppa?

42% on ülihea näit. 50% saavutamine tänapäevase vendiga elamistes talvisel ajal on ebareaalne. Sisuliselt tuleks aurusaunas elada. Jätkuvalt sooviks näha vendimeeste projektlahendust, kus automaagiliselt hoitakse 50% õhuniiskust ja seda reaalselt kuskil eestis mingis reaalses elu-/büroohoones.

Küülaline kirjutas:

Enr kirjutas:ilmselgelt sama kogus (mass) niiskust, mis oli 1 m3 välisõhus, ei ole pärast toas olevas 1 m3 õhus

Väga huvitav, miks osa veeauru peaks õue jääma ja ei tule koos kuupmeetri õhuga tuppa?

Ei jäägi õue, eelpool on seda asja juba selgitatud.

Mul elektriküttega (konvektorid) elamise puhul on õhuniiskus 50-60% (sundventilatsioon puudub), niiskust hoian soovitud piires paar korda päevas akende kaudu ruume ventileerides. Kui aknaid ei avaks üldse, siis läheb üle 60% niiskus.

Enr kirjutas:Ei vaevu arvutama, kuid ilmselgelt sama kogus (mass) niiskust, mis oli 1 m3 välisõhus, ei ole pärast toas olevas 1 m3 õhus, see on ju lihtne füüsika.

http://xn--pik-nna.xn--fsika-kvaa.ee/in ... ction/1597
http://hydroisolatsioon.edicypages.com/ ... ne-niiskus

Ja mida sealt välja lugesid, jõudsid samale järeldusele?

Kui praokil aken on muuhulgas ka aken teise dimensiooni mille abil osad õhus olevad vee molekulid "ära lähevad" siis see päris lihtne füüsika ikka ei ole! Aga eks lihtsus sõltub loomulikult hindaja võimekusest.
Seleta palun ka meile vähemvõimekaile kuhu see vesi õhust siis kaob kui ta aknapraost tuppa pääseb?

Et siis sinu arust kui õues on näiteks 0 C ja õhu suhteline niiskus on 100%, siis seda õhku tuppa lastes kokkuvõttes suhteline õhuniiskus toas hoopis suureneb kui toas oli eelnevalt 60 % niiskus?

Kui toa temperatuur on seejuures näiteks +5 siis suhteline niiskus tõesti tõuseb kui taoline välisõhk tuppa pääseb.

Vesi õhus on täitsa "käegakatsutav" füüsiline "asi" mis ei teki ega kao ära lihtsalt niisama. Kahtlen kas aknaava ikka suudab teda vesinikuks ja hapnikuks "lõhkuda".

rokikas kirjutas:Kui toa temperatuur on seejuures näiteks +5 siis suhteline niiskus tõesti tõuseb kui taoline välisõhk tuppa pääseb.

Vesi õhus on täitsa "käegakatsutav" füüsiline "asi" mis ei teki ega kao ära lihtsalt niisama. Kahtlen kas aknaava ikka suudab teda vesinikuks ja hapnikuks "lõhkuda".

ruumitemp

Kui õhutemp. on madalam kui ruumitemp, siis kindlasti tõuseb. Kui näiteks välisõhu suhteline niiskus on 100 % ja toas 50% ning lasta tuppa välisõhku, siis toa õhuniiskus langeb, sest õhk paisub!

Enr kirjutas:välisõhu suhteline niiskus on 100 % ja toas 50% ning lasta tuppa välisõhku, siis toa õhuniiskus langeb, sest õhk paisub!

Mitte selle pärast.
Mida kõrgem on temperatuur, seda rohkem veeauru "mahub" samasse ruumalasse õhku. Kui mingi väike kogus veeauru annab miinuskraadidega välisõhule 100% suhtelise niiskuse, siis täpselt sama kogus veeauru soojas toaõhus annab suhteliseks niiskuseks ainult 20%.

Ilmselt siis mõlemad on põhjused, sest ka õhu paisumise tõttu on see muutus.

Kuiva õhu vastu on olemas väga tõhusad lahendused:
http://www.kuldnebors.ee/search/kodumas ... uage_id=et

http://www.kuldnebors.ee/search/kodumas ... uage_id=et

Niiskuse ja vee koguse üle vaidlejatele, leppige kõigepealt kokku, kas te räägite:
1. absoluutsest niiskusest - tegelik veekogus õhus, ei sõltu temperatuurist, mõõdetakse g/m3;
2. suhtelisest niiskusest - näitab olemasoleva veeauru ja antud temperatuuril küllastunud veeauru suhet, sõltub temperatuurist.
Kui temperatuur hakkab langema, siis suhteline niiskus kasvab ja 100% juures tekib nn kastepunkt (udu, kondens)

Need kaks on ikkagi väga erinevad asjad.
Elukeskkonna mõistes räägitakse tegelikult peaaegu alati suhtelisest niiskusest. St. et pole oluline palju tegelikult vett (massina - g/m3) on õhus, vaid kui kaugel on kastepunkt (vesi hakkab kondenseeruma, tekib udu jne).
Mida kõrgem on õhu temperatuur, seda madalam on suhteline niiskus sama absoluutse niiskuse korral.