Ehitusfoorum

eatoni 3f rvk - müüja poes väitis et N peab minema alati pealt, L1-3 puhul pole vahet kummalt poolt siseneb/väljub. samas joonis mis pakib peal jätab mulje justkui võiks ka N panna mõlemat pidi.
järele mõeldes jääb tollest skeemist mulje et kui 4 (L1 L2 L3 N) peavad sisenema koos ühelt poole ja väljuma ühelt poolt. mis too õige on? ja kas üks reegel kehtib kõigi tootjate RVK-de kohta või on seal erisusi?

sama küsimus liinikaitsmete kohta. on vahet seal kummast otsast sisse , kummast välja? ja samuti on kõik tootjad/mudelid samad või igaüks omamoodu?

t'nud.

See oleks küll kummaline, kui üritaks iga juhti isepidi aparaadist läbi juhtida... selle peale annab lausa tulla..

Kui täpne olla, siis on aparaatidel nende lubatud paigaldusasendid ja ühendusviisid dokumentides märgitud.

Samas üsna kindel on, et selliste kodukasutuse aparaatide, millest siin jutt käib, kasutamine on tehtud hästi lollikindlaks. Seega pole ilmselt vahet ka Eatoni (mis on endine Felten & Guillaume, ehk vist lausa kaasaegse RVK leiutaja?) puhul vahet, kas tood juhtmed sisse alt või pealt, aga ikka kõik neli samas suunas.

RVK mõõtemähis mõõdab kõigi ahelate voolude vektorsummat, seega ühegi juhi teistest erineva suunaga ühendamine viib mõõtetulemuse tasakaalust välja ning RVK rakendub.

3-faasilise rikkevoolukaitsme puhul tuleb N ühendada kindlasti N-ga tähistatud klemmi, nimelt see poolus sulgub alati esimesena ja lahutub viimasena, et ei tekiks momenti, kus neutraalahel on katkenud aga faasiahelad ühendatud. Sel juhul jääksid ühefaasilised tarbijad järjestikku kahefaasilisele toitele ja võiksid ülepingest rikneda....
L1, L2, ja L3 pole vaja täpselt määrama hakata.... ilmselt seda püüti selle seletamisega öelda, aga mingis ahela lülis on info moondunud.

Sama lugu ka 3+N automaatkaitselülititega.

Kas kõik alt või kõik ülevalt. Muul juhul liituvad RVK mõõtemähiste magnetväljad ja tulemuseks on koguaeg rakendumine. Aru ma ei mõista miks sellised küsimused üldse tekivad. Ise kahtlustan, et sarnaste küsimuste esitajal on kerge kahtlus, et äkki ongi tegelikult ka olemas vasaku ja parema seina naelad.

no effexi müüjast sain ma küll nii aru et

3f rvk kaitsmelt L123 kõik alt või L123 kõik ülevalt.. AGA N alati ülevalt.
kas see on nüüd tõsi või pooltõsi või täitsamittetõsi ei tea.

Külaline kirjutas:no effexi müüjast sain ma küll nii aru et

3f rvk kaitsmelt L123 kõik alt või L123 kõik ülevalt.. AGA N alati ülevalt.
kas see on nüüd tõsi või pooltõsi või täitsamittetõsi ei tea.

Proovi järele.... siis on kindel...

Mida sa proovid, kui eelpool räägiti et kõik peab olema ühel pool. Ilmselt said sa siiski valesti aru, sest ma ei usu et Effexi müüja nii tumba on. Ehk siis, kui toide tuleb alt siis toite N ka alla ja edasiminevad ülesse. Kaasaarvatud edasiminev N. Ja kui ülevalt, siis täpselt vastupidi. Kas nüüd on selge? Ja kui edasiminevaid N sooni on rohkem kui 1, siis pane kilpi eraldi N latt!

dumbuser kirjutas:Kas kõik alt või kõik ülevalt. Muul juhul liituvad RVK mõõtemähiste magnetväljad ja tulemuseks on koguaeg rakendumine. Aru ma ei mõista miks sellised küsimused üldse tekivad. Ise kahtlustan, et sarnaste küsimuste esitajal on kerge kahtlus, et äkki ongi tegelikult ka olemas vasaku ja parema seina naelad.

Tegelikult ei ole ühendusskeem kõigil ühesugune.
RVK tuleb ühendada vastavalt temal olevale skeemile. See tähendab, et testnupuga lülitatavat takistit ja voolumõõteahelat peab läbima vool test nupule vajutades.
Kui sissetulevad 3F ja N ühendada RVK sellele poolele kus asub testtakisti siis ei saa test nupuga seadme korrasolekut kontrollida ehk testtakistit läbiv vool ei läbi voolumõõte ahelat.
(Rikkevoolule ta küll tolmib aga kuna nupust testida ei saa siis inspektor käsib välja vahetada.)

Oot-oot, misasja? Kui RVK on sisse lülitatud, siis ei tohiks ju vahet olla, kus kohas see takisti reaalselt asub.

A.S. kirjutas:Oot-oot, misasja? Kui RVK on sisse lülitatud, siis ei tohiks ju vahet olla, kus kohas see takisti reaalselt asub.

Vaata seadmelt skeemi.
On vahe, et kas test nupp töötab või mitte.

ping kirjutas:

A.S. kirjutas:Oot-oot, misasja? Kui RVK on sisse lülitatud, siis ei tohiks ju vahet olla, kus kohas see takisti reaalselt asub.

Vaata seadmelt skeemi.
On vahe, et kas test nupp töötab või mitte.

Jah, vaatasin ABB kataloogi . Vahel on N poolus vasakul, vahel paremal. Huvitaval kombel võetakse aga testnupu ahela toide alati kahe parempoolse pooluse pealt, st N vasakul juhul siis kahe faasi vahelt.

Testnupp ei tööta juhul kui ühendad kolmefaasilisse RVK-sse vähem faase kui kolm ja jätad ühendamata just selle testnupu ahela faasi.

Neutraal vasakul oleks just loogilisem kasutada. Juhul kui ühe RVK-ga kaitseks tervet kolmefaasilist automaadirida. Sel juhul oleks RVK vasakul, kus oleks tema loogilisem asukoht ja automaadid saaks ühendada tavakammiga.

Küsiti ju kolme faasi puhul. Igasugu imenikerdiste puhul on tegija ise oma asja eest vastutav. Ma ei tahagi teada miks sellised küsimused üldse tekivad. Ta võib seal ka 1,5 faasiga (mitte 1 ega 2) opereerida kui tahab. Taoliste küsimuste esitajal pole mingit keerukust leida kuskilt pool faasi, mida saab sinna kuskile veel keevitada.

ping kirjutas:

A.S. kirjutas:Oot-oot, misasja? Kui RVK on sisse lülitatud, siis ei tohiks ju vahet olla, kus kohas see takisti reaalselt asub.

Vaata seadmelt skeemi.
On vahe, et kas test nupp töötab või mitte.

Ja mida ma sealt skeemist siis konkreetselt vaatan? Kui ma kolmefaasilist kasutan ühefaasilisena (miks ma nii tegema peaksin, ei oska tõesti arvata), kaks faasi jätan ühendamata, siis on loomulikult tähtis, milliste klemmide alla juhtmed ühendan. Aga kas ma toon kõik ühendatavad sooned külge alt või siis kõik ülevalt, see ei tohiks nüüd küll absoluutselt oluline olla.

Või millest üldse jutt käib?
 

hetkel on kilbis nö 3f kaitselahutuslüliti ja 3f liinikaitse kõrvuti + veel 1f liinikaitse krõval.
kõik see voolukammiga kokku tõmmatud.
sinna vahele tahaks susata 3f rvk.

see mispidi küsimus tekkis sellest et kas oleks võimalik siis panna kõrvuti

3f lahutus 3f rvk 3f liin 1f liin

ehk siis
AAABBBNCCCD

AAA - lahutus 3f
BBBN - 3f rvk
CCC - 3f liin
D - 1f liin

nii et ei peaks juhtmetega jamama vaid tõmbaks nad voolukammiga kokku.
nojah rvk võib kohe N ette jääda ja ni edasi ja nii tagasi.. aga eks ma üritangi sammsammult seda asja selgeks teha...

dumbuser kirjutas:Küsiti ju kolme faasi puhul. Igasugu imenikerdiste puhul on tegija ise oma asja eest vastutav. Ma ei tahagi teada miks sellised küsimused üldse tekivad. Ta võib seal ka 1,5 faasiga (mitte 1 ega 2) opereerida kui tahab. Taoliste küsimuste esitajal pole mingit keerukust leida kuskilt pool faasi, mida saab sinna kuskile veel keevitada.

oh jummel. kahju sust kohe.

Külaline kirjutas:sinna vahele tahaks susata 3f rvk...
...nii et ei peaks juhtmetega jamama vaid tõmbaks nad voolukammiga kokku.

Et siis 3F RVK-d läbiv vool läbi paremal asuva kaitselüliti (liinikaitse) käima ei hakka? Kas üks 3F kaitselüliti on veel kusagil eraldi? Miks RVK peab just selle konkreetse koha peal olema?
 

A.S. kirjutas:

Külaline kirjutas:sinna vahele tahaks susata 3f rvk...
...nii et ei peaks juhtmetega jamama vaid tõmbaks nad voolukammiga kokku.

Et siis 3F RVK-d läbiv vool läbi paremal asuva kaitselüliti (liinikaitse) käima ei hakka? Kas üks 3F kaitselüliti on veel kusagil eraldi? Miks RVK peab just selle konkreetse koha peal olema?
 

võiks ikka käia . hetkel on ju täitsa selline voolukamm (päris näeb välja ja poest ostetud, ei ole ise keevitatud)
mis ühendab siis

AAABBBCD

AAA - -endiselt 3f lahutus
BBB - 3f liin
C ja D - 1f liinid. üks neist on hetkel üleliigne.

Külaline kirjutas:võiks ikka käia .

Aga sellisel juhul ju ühe kammiga ühelt poolt (ilmselt siis altpoolt) kogu seda kraami tuimalt kokku tõmmata ei saa. Õigus? Mõtle veidi. Või ürita lausa paberi peale joonistada.
 

A.S. kirjutas:

Külaline kirjutas:võiks ikka käia .

Aga sellisel juhul ju ühe kammiga ühelt poolt (ilmselt siis altpoolt) kogu seda kraami tuimalt kokku tõmmata ei saa. Õigus? Mõtle veidi. Või ürita lausa paberi peale joonistada.
 

ahah.. kas sa pead silmas seda et voolukammid on
123123123123 "skeemiga"? - viskasin google image searchi hetkel "voolukamm" ja sellised sealt mul vastu vaatavad..

Külaline kirjutas:

A.S. kirjutas:

Külaline kirjutas:võiks ikka käia .

Aga sellisel juhul ju ühe kammiga ühelt poolt (ilmselt siis altpoolt) kogu seda kraami tuimalt kokku tõmmata ei saa. Õigus? Mõtle veidi. Või ürita lausa paberi peale joonistada.
 

ahah.. kas sa pead silmas seda et voolukammid on
123123123123 "skeemiga"? - viskasin google image searchi hetkel "voolukamm" ja sellised sealt mul vastu vaatavad..

ok suht suur viga minu poolt loomulikult jah rvk vaehl on siis 1-ga ei ole mingitmoodi võimalik..

njah
AAABBBNCCCD

puhul on siis mostlik AAABBBN ühendada alt ühe kammiga
ja BBBBNCCC ülevalt pruun-must-hall 2.5mm2 vasesoonega

ja CCCD alt teise voolukammiga ?

Külaline kirjutas:ahah.. kas sa pead silmas seda et voolukammid on
123123123123 "skeemiga"?

Ei, ma ei pea seda silmas. Kui sa RVK ühendad altpoolt kammiga (ehk tood sellele alt pinge/toite peale), sellest paremal asuva kaitselüliti ühendad samuti altpoolt sellesama kammiga, siis sa ju RVK voolu läbi selle parempoolse kaitselüliti lasta ei saa. Seda pidasin silmas.

Aga tundub, et said juba aru, teine kamm pane üles.

Aga RVK võid panna selles rivis kõige paremale (vahetult sellest vasakule tõsta see 3F kaitselüliti), siis N klemm segama ei jää.
 

Või tahad sa nende 1F kaitselülitite voolu ka läbi sellesama 3F RVK lasta?

mis A peaks 3f rvk olema?

kui seal taga on 3f 16a kaitse pluss 1f 16a kaitse.

kas 25a rvk on ok?

Oleneb ka sellest, kui suur on maja peakaitse. Kui peakaitse on näiteks 40A, sel juhul võib 25A RVK jääda väheks, kui selle taga on mitu 16A tarbijat.

Mulle aeti umbes kuu aega tagasi mingit joga, et RVK peab suutma taluda kõikide tema taga olevate liinikaitsete summaarset voolu, olenemata peakaitsme suurusest. Ehk siis kui on 80A peakaitse ja RVK järel on näiteks (no oletame lihtsalt) 8 tk 16A siis peaks RVK olema 128A. Ja ma ei saanudki aru miks seda iba aetakse.