tuuleenergia rakendamine majapidamise kütmiseks

[uuendaja]

Kas keegi on proovinud rakendada tuuleenergiat majapidamise kütmiseks?
Muidugi saab seda teha seal kus tuult laialt käes . Abiks jääks ikka EE energia .Samas peaks aitama säästa küll kui kütab ainult akupaaki, mis omakorda radikaid .

Sooviks natuke täpsemalt teda asjast - kas saab seda kasutada, kuidas ja kui suur on kasutegur.

[Hunt Kriimsilm]

Kas oled Rohelistega liitunud?
Tegelikult on selle asjaga nii, et kui pead ametlikult tuulegeneraatori ostma, siis ei tasu see asi ilmselt kunagi rahaliset ära. Kui saad EE lepingu ning elektri ülejäägi neile müüja, siis võid heal juhul 15-20 aastaga plussi saada.

[Tuulekunn]

Ma uurisin seda tuuliku teemat ja oli soov püstitada noh nii 3-5 tuulikut. Ühe tuuliku hind on ca. 25 milj. EEKi+ erinevad load (keskkond jne.) Võtab aega ca. 3-4 aastat, et esimene püsti saaks.
Eraisikuna ei tasu ära. Millalgi Tartu küljeall oli üks talu, kellel oli kodun tuulik aga ma pole seda enam tähele pannud. Nn. talutuulikud maksivad paar aastat tagasi ca. 500 000.-
Kui tahad taastuvat energiat tasuks kaaluda päikesepatareide kasutamist. Tunduvalt odavam ja saab lihtasmalt kätte ja paigaldatud. Vaata Movek Grupp.

[Kalvis]

Muidugi saab, kuid kavalam ehitaja teeb seda viimasel võimalusel.
Tavaline auto generaator ja aku ning inverter on iseehitaja kavalam lähenemine.
Kui aga kütteks siis taandub asi kõik mootori (generaatori) parameetritele. Vastavalt gene nimipingele tuleb sul tennid valida. Generaatoriks sobib elektrimootor (asünkroonmootoril tuleb kondensaatorid juurde ühendada), autogene on kohe valmis tükk. Gene valid vastavalt tiiviku võimsusele. Asja kõige raskem osa on tiiviku valmistamine ja masti püstitamine. Mitmed on pärast püstitamist avastanud, et ka tuul on üliharv nähtus. Autogenedega on ka elektri transpordi probleem, sul tuleb pingelangu vältimiseks üsna jäme vaskkaabel panna või kasutad kohe pingetõstmist (inverter) (või võtad dioodid autogenel välja ning kasutad autotrafot)

Tuttaval selline iseehitatud tuulik töötab

[uuendaja]

Muidugi saab, kuid kavalam ehitaja teeb seda viimasel võimalusel.
Tavaline auto generaator ja aku ning inverter on iseehitaja kavalam lähenemine.
Kui aga kütteks siis taandub asi kõik mootori (generaatori) parameetritele. Vastavalt gene nimipingele tuleb sul tennid valida. Generaatoriks sobib elektrimootor (asünkroonmootoril tuleb kondensaatorid juurde ühendada), autogene on kohe valmis tükk. Gene valid vastavalt tiiviku võimsusele. Asja kõige raskem osa on tiiviku valmistamine ja masti püstitamine. Mitmed on pärast püstitamist avastanud, et ka tuul on üliharv nähtus. Autogenedega on ka elektri transpordi probleem, sul tuleb pingelangu vältimiseks üsna jäme vaskkaabel panna või kasutad kohe pingetõstmist (inverter) (või võtad dioodid autogenel välja ning kasutad autotrafot)

Tuttaval selline iseehitatud tuulik töötab

Maja mul mere ääres ja tuult jagub - mõnikord vähem , teinekord rohkem aga puhub alati. Mõtlesin selle ära kasutada .
Ei pea ju see mast kuigi kõrge vist olema.
Katusele võiks panna ju väikseid torbikttiivikuid ju päris mitu.
Vot tahaksingi natuke arutada seda teemat ja näha kuidas see sinu tuttaval toimib- mis vajalikke juppe on tarvis ja lihtsalt ära teha.
Ehk saad saata mailile oma tuttava asukoha - läheks sinna ja ajaks pisut juttu seal - saaks palju targemaks.
enleon@hot.ee

[ristu]

Muidugi saab, kuid kavalam ehitaja teeb seda viimasel võimalusel.
Tavaline auto generaator ja aku ning inverter on iseehitaja kavalam lähenemine.
Kui aga kütteks siis taandub asi kõik mootori (generaatori) parameetritele. Vastavalt gene nimipingele tuleb sul tennid valida. Generaatoriks sobib elektrimootor (asünkroonmootoril tuleb kondensaatorid juurde ühendada), autogene on kohe valmis tükk. Gene valid vastavalt tiiviku võimsusele. Asja kõige raskem osa on tiiviku valmistamine ja masti püstitamine. Mitmed on pärast püstitamist avastanud, et ka tuul on üliharv nähtus. Autogenedega on ka elektri transpordi probleem, sul tuleb pingelangu vältimiseks üsna jäme vaskkaabel panna või kasutad kohe pingetõstmist (inverter) (või võtad dioodid autogenel välja ning kasutad autotrafot)

Tuttaval selline iseehitatud tuulik töötab

Maja mul mere ääres ja tuult jagub - mõnikord vähem , teinekord rohkem aga puhub alati. Mõtlesin selle ära kasutada .
Ei pea ju see mast kuigi kõrge vist olema.
Katusele võiks panna ju väikseid torbikttiivikuid ju päris mitu.
Vot tahaksingi natuke arutada seda teemat ja näha kuidas see sinu tuttaval toimib- mis vajalikke juppe on tarvis ja lihtsalt ära teha.
Ehk saad saata mailile oma tuttava asukoha - läheks sinna ja ajaks pisut juttu seal - saaks palju targemaks.
enleon@hot.ee

Eilsetes uudistes näitas, mis juhtuda võib kui minna generaatorit vaatama

[Kalvis]

Asukoht on Rummus (vasalemma), ma räägin temaga. Ta ise ei ela seal, vaid see on suvila. Et laeb akud täis, ülejääk läheb kütteks. Akudelt siis töötab inverteriga muu tehnika.
Generaatoriks on nii auto (1 kW) kui traktori (2 kW) generaatorid. Peamine probleem on, et enamus aega on tuulevaikus aga kui on tuult siis on särtsu kõik kohad täis. Ta kasutas vertikaalset tiivikut (väikse võimsusega see pole probleem siis ei pea tuulik tuule suunas olema). Labad tegi ise pleksiklaasist.

Kui sa natukene googeldada viitsid siis leiad kilokaupa iseehitatud tuulikute häid lahendusi. Ehitatakse ka auto piduritrumlitest. Reeglina on soovitav kasutada kiirenevat rihmülekannet, see tõstab pöörded generaatorile sobivamaks (autogened on väga kehvad alla 2000 pöörde/min). Mida vähem labasi, seda kiiremad pöörded tuulikul on (võimsus on vaid veidi väiksem kui rohkema labalistel tuulikutel). Seega sobiv iseehitajale on kahelabaline tuulik.

http://www.yourgreendream.com/diy_pvc_blades.php
http://www.otherpower.com/otherpower_wind.html

[warlock]

Reaalselt Eestis tasub päikesepatareide või pisikeste tuulikute kasutamine elektri tootmiseks ära ainult seal, kus puudub elektrivõrk. Ja isegi seal tuleks elekter vist näiteks tahkekütte ja stirlingi masinaga odavamalt kätte. Ega ma mingeid tasuvusarvutusi teinud pole, ligikaudsete soetamismaksumuste, väljundvõimsuste ja kasutusmugavuse alusel pakun.
Kui suudetaks teha aurumasin+generaator või midagi muud sarnast, mis 100C auruga toodaks elektrit 30% kasuteguriga, saaks päikeseenergiat soojuspumbaga ookeanist pumbata ja inimkonna energeetikaalased ning suures osas keskkonna probleemid oleks lahendatud. Aga reaalselt on selliste aurumasinate kasutegur 10%, maksimaalselt 15%.
30% kasuteguriga auruturbiinid kahavad ca 600C temperatuuriga auru, sellist jälle soojuspump toota ei suuda.

[Kalvis]

Tuulikutega tasub elektritootmine tööstuslikult täna juba ära, kui ei ole vaja lahendada probleemi juhtumiks, kui tuult ei ole. Ainult, et sobivateks piirkondadeks on eesti saared ja rannik, sisemaal lihtsalt pole piisavalt tuult.
Iseehitades saab tuuliku soodsamalt kW kohta, kuid samas on tema tootlikus palju väiksem ning elektri kasutamise probleemid.

Aurumasinat ei tasu üheskis talus ehitada väikese võimsuse tõttu (selle kaardevärgi tasuvus algab ikka, kui võimsus ületab megavatti).

Küll aga tasub sisepõlemismootoriga elektri ja soojuse koostootmisjaam. Kütusest on võimalik kätte saada kasulikku energiat 80-90% ulatuses, elektri hind tuleb odavam kui EE osta. Seade on oma olemuselt üsna primitiivne - Automootor, mille otsas on asünkroonmootor - siis saab kasutada lihtsat võrguga sünkroniseerimist. Mootori veesärk + väljalaskegaasidele juurde lisatud soojusvaheti annavad majale sooja. Just äsjases äripäeva lisalehes oli toodud ka sellise elektri hind - umbes 70 senti kWh. Peaprobleemiks on, et isegi nii lihtne seade toodab liiga palju sooja, lisaks müra. Mehhaaniline kasutegur on umbes 25-30%

Stirlingi mootor on ka üks kaval seade, mitmed mootorid on äärmiselt lihtsa ehitusega (nagu veepump), eriti põnevaks teeb seadme kasutamise veel võimalus käitada mootorit päikeseenergiaga. samas on ehitamisel mitmed iseärasused ja korraliku info puudumine selle mootori kohta iseehitajale selle seadme levikut tõsiselt piiranud. Kuid näiteks stirlingi veepump koosneb paarist tavalisest veetorust, kolmikust ning kahest tavalisest tagasilöögiklapist. Minimudeli võib igaüks kodus valmistada plastikttorust, klaaspurgist koos kaanega, jupikesest vasktorust ja kahest miniklapist. iseasi, kas mõnewatisest pumbast peale iluasja üldse kasu on. Selliste isevalmistatud asjade kasutegur on heal juhul ehk 10% (isehitatud asjadel on probleemiks suure temperatuuri vahe saamine)

[warlock]

Iseehitades saab tuuliku soodsamalt kW kohta, kuid samas on tema tootlikus palju väiksem ning elektri kasutamise probleemid.

Küll aga tasub sisepõlemismootoriga elektri ja soojuse koostootmisjaam. Kütusest on võimalik kätte saada kasulikku energiat 80-90% ulatuses, elektri hind tuleb odavam kui EE osta. Seade on oma olemuselt üsna primitiivne - Automootor, mille otsas on asünkroonmootor - siis saab kasutada lihtsat võrguga sünkroniseerimist. Mootori veesärk + väljalaskegaasidele juurde lisatud soojusvaheti annavad majale sooja. Just äsjases äripäeva lisalehes oli toodud ka sellise elektri hind - umbes 70 senti kWh. Peaprobleemiks on, et isegi nii lihtne seade toodab liiga palju sooja, lisaks müra. Mehhaaniline kasutegur on umbes 25-30%

Stirlingi mootor on ka üks kaval seade, mitmed mootorid on äärmiselt lihtsa ehitusega (nagu veepump)

Iseehitades saab tuuliku siis soodsamalt KW kohta, kui oma tööaega ei arvesta ja kasutad kuskilt üle jäänud juppe. Kusjuures sellisele iseehitatud odavale tuulikule praktilist rakendust on raske leida.

Mul pole äripäeva lisalehte käepärast, aga kui ta elektri hinnaks 70 senti/KWh pakkus, siis ta pani päris mitu korda mööda. Võta diiselkütte hind, kütteväärtus ja kasuteguriks 30% ning tulem on üle kolme krooni. Isegi siis tuleb hinnaks kroon, kui võtta arvesse ka kogu lisaks saadav soojus, st kasuteguriks võtta 100%.

Näiteks USA-s toodetakse tööstuslikult koduses majapidamises elektri tootmiseks mõeldud stirlingi masinaid, mis töötavad tahkeküttega ja el.generaator on sabas. Ei olegi üle mõistuse kallid.

[Kalvis]

Kütte kasuteguriks tuleb ikka 90% võtta, sest kasutatakse ka kogu soojus ära. Lihtsalt iga kütte ühiku kohta saad pea kolmandiku elektrit.
Kütteks võid algetapis kasutada sinist diislit, kuid mootorid töötavad samamoodi puugaasi, tavalise gaasi jne. kütustega. Äripäev arvestas "odavama" kütustega.

Igatahes soojuseks saab tuuliku elektrit alati kasutada. seega kasutamata ei jää. Probleem on ikka, et tuulik seisab 99% (tuulevaikus) ja ei tooda midagi ning metall roostetab.

Neid stirlingi masinate müügikuulutusi on kõik kohad täis, kuid midagi asjalikku nende kohta on üsna raske leida.

http://stirling.sites.solnet.ch/fluidyne.html

[teen_ise]

Meil seisab ühes abihoones seinas alumiiniumist labadega ventilaator, isegi väikse tuulekese puhul vuriseb. Juba ammu tekkis mõte, et peaks kasvõi akut laadima panema aku aga siis andku voolu ööseks pirnidele 24 V vms.

Selle asja teen ära, kas keegi võiks veel valgustada, mis skeem peaks aku geneka puhul olema jms.

http://www.greeleynet.com/~cmorrison/windcalc.html

Tänud!

Viiteid:

http://www.windmillworld.com/windmills/scrapheap.htm

http://www.google.ee/search?q=HOW+TO+BU ... art=0&sa=N

Ma alustasin Ebay-is otsinguga, et äkki ostaks midagi träni kokku, genekaid ja tiivikuid vms.

http://search.ebay.com/search/search.dl ... category0=

http://search.ebay.com/wind-generator_W ... sacatZQ2d1

[Kalvis]

Algajal on kõige lihtsam kasutada auto (bussi, traktori) generaatorit. Need on koos komplektis koos dioodide ja pingeregulaatoriga. sel vidinal pole akude laadimiseks rohkem vaja kui otse aku klemmide külge ühendada.
Küll on aga vaja akusid kaitsta kahe asja eest - alapinge ja ülepinge (ja temperatuur).
Alapinge võetakse akude passist, või kasutad üldreeglit - pinge ei tohi langeda alla 1,80 V akuelemeni kohta (12x1,80=21,6 V). Ülepinge on samuti aku passis, kui ei tea siis on selleks 2,2 V (12*2,2=26,4). Lühiajaliselt (mitmeid tunde kuni 3 päeva) võib muidugi rohkem olla. Ülelaadimise asemel võib ka aku temperatuuriandurit kasutada. Ülelaadimise mõte seisneb selles, et kui aku on täis (klemmi nimipinge on 2,2 V) siis üleliigne energia ei salvestu akus vaid kütab seda. Ja see ei mõju hästi aku elueale.

Alalaadimisel tuleb sul tarbijad välja lülitada
Ülelaadimisel tuleb sisse lülitada kas täiendavad tarbijad (elektriradiaatorid) või lükkad välja generaatori.

Kui on erijuht ja tahad vaid kütet siis on kasulikum kasutada lihtsustatud skeemi. Autogeneraatoril monteerid välja aladusdioodid ja ühendad ahelad otse. Ergutusahela vabastad pingeregulaatori ahelast ja varustad sobivalt nimiergutuspingega (kõige aksulikum teha üldelektrivõrgust alaldiga ja lihtsa kondest pingestabilisaatoriga, sest ergutusvool on väike). Radiaatorid või kütteelemndid ühendad otse generaatori külge. Kui valid tarbijad ja juhtmed piisavalt võimsad, pole sul kaitselülitit vaja. akusid pole vaja.

Väga suure tuule puhul võib generaator minna ülekoormusesse. Kaitseks piisab tavalisest voolukaitsest, mille voolu valid generaatori nimivoolust lähima nominaali ülespoole.

Muude mootorite (asünkroongeneraator, alalisvoolumootor) juhtumid on toomata jäänud, sest nende ahelad toimivad teistmoodi.

Kui asi huvitab siis näpunäiteid jne. saab mult ikka niisama. Mind huvitab asi praktilise kogemuse täiendamise osas.

[teen_ise]

ma ise sellega hakkama ei saa, koguks raha ja ostaks Ebayst mingi 100 USD valmisgeneka ja juurdekäiva lihtsa kondeka jms värgi.

Aga kas keegi võiks sirgeldada mingi joonise ja see üles laadida. Joonistad joonise, pildistad seda ja pildi laed näiteks siia: http://photos.cx/

See oleks murranguline edasimnek. Eesti keeles veebis pole materjale, jooniseid jms. Kui keegi viitsiks joonise ära teha ja just sele elektriskeemi oma see oleks super! Ma ise skeeme ei oska lugeda ga mul on paar tuttavat kes jagavad temaatikat ja oskaks mulle selle kokku tinutada jms.

Küsin lisaks:

- Kas me räägime siis, et vool muundatakse vahelduvooluks? Siis on vaja ju muundirit jms. Või läheb alalisvool otse radikatesse? Nojah autodes olen ka näinud autoaku pealt töötavaid mini salongi puhureid, kohvikanne ja soojendajaid - asi funkab.

- Kuskil mainiti et on vaja siis elektromagnet elektirmootorit või siis mille üks osa oma magnetiseeritud. Vestlesin veidi sel teemal ühe inimesega, ta ütles et selliseid mootoreid peab lausa mõtlema kust neid võiks koduriistades olla: föönid vms. Samas pidavat ergutisüsteemiga ka tavalist mootorit kasutada saama.

Tiiviku labad teen siis kas plasttorust vüi siis lasen ühel mehel teha puust, kes teeb perfektseid mutipeletaja propellereid, mis töötavad isegi vaikse tuulega.

Sry, ma ei ole elktriskeemides ja selles valdkonnas kodus - tume maa osati. Aga isetegemise tahe on suur

Et asi endale selgeks teha, pean vist alustama minimootorist, mis paneb põlema tillukese pirni

[teen_ise]

Alalaadimisel tuleb sul tarbijad välja lülitada
Ülelaadimisel tuleb sisse lülitada kas täiendavad tarbijad (elektriradiaatorid) või lükkad välja generaatori.

Kas seda saab ka elektroonselt teha, et nagu lükkab ahela välja või siis täiendavad tarbijad taha.

Idee poolest paneks esimese raksuga siis üles n. 24 V pirndi pimeda sisehoovi valgustuseks, siis koerakuuti pirnikese ja muu ülepinge siis no ma ei tea, radikasse või spiraali, mis soojendaks näiteks anumas sooja vett

[Kalvis]

Juba põhikoolis füüsika tunnis õpetati, et pole vahet kas lased vahelduvvoolu või alalisvoolu radiaatorisse siis kütavad mõlemad ühtemoodi.

Et aga õieti dimensioneerida, pead teadma keskkooli tasemel füüsikat. Mis on oluline - genekas oleks sama võimsuse juures, mis on tiivikul. samuti on oluline, et tarbijad oleksid sama nimipinge ja vooluga (võimsusega), mis on genekas.

Mis puutub e-bayst geneka ostmisesse ja/või autogeneka kasutamisesse siis viimane on odavam ja sama hea. Mõned erinevused on kindlasti

Generaatoril on oluline õigete nimipöörete tagamine. Autogenekal on selleks 2000 pööret ja rohkem, tuulik on oluliselt aeglasem. Iseehitajad panevad selleks vahele tavalise kiireneva ülekande. Poest müüdavad tuulikugenedel on tõenäoliselt rohkem pooluspaare, mistõttu pole ülekanne vajalik. Kui kasutad asünkroongeneraatorit (mootorit) siis saad muidugi valida kohe rohkema pooluspaaride arvuga isendi, kuid ergutuse toimimiseks tuleb lisada kondensaatorid. Ka ei saa asünkroongeneraatoril pinget stabiliseerida nagu autogenekal.

Autogenekas on tegelikuses sünkroongeneraator, millel on sisseehitatud dioodid. Peale dioode tuleb alalisvool. Kui dioodid eemaldada, tuleb vahelduvvool. Samamoodi võid saada alalisvoolu igast vahelduvvoolu generaatorist (asünkroongene) kui lisad dioodalaldi. Vahelduvvoolu eelis on, et teda saab lihtsalt trafodega muundada - pinget tõsta või alandada.

Mootorite kohapealt on sul palju vaja õppida. Vahelduseks vaata järgmiseid mootorite põhitüüpe - sünkroonmootor, asünkroonmootor, alalisvoolumootor (kommutaatormootor). Nad kõik sulle kõlbavad, oluline on vajalik võimsus ja pöörete arv. Alalisvoolumootorid langevad sinu jaoks kohe välja, sest nende pöörete arv on liiga suur tuuliku jaoks. Aga just seda sa jahid. Magnetite kohapealt uuri, miks osad mootorid neid vajavad ja milleks. sa suunad muidu auru valesse kohta, milda tegelikult pole vaja.

Üle ja alapingekaitset saab elektroonselt teha

Skeemi võin ma sulle kritseldada, kuid eelnevalt on vaja teada ikkagi, mida sa tahad.

Kõige raskem koht ongi sul tiiviku valmistamine ja masti otsa panek.

[teen_ise]

Tänud. Palju baasmaterjali juba käes. Lähen külastan ka lähiajal raamatukogu, õpin veidi füüsikat ja elektromehaanikat, kui aru saan

Tänud kalvis

[Kalvis]

et sul lihtsam oleks otsida siis mõningad viited.
Vaata raamatuid:
"Elektriajamid" (selline tumesinine)
"Elektrimasinad" (oli sama pealkirjaga mitu erinevat - punane ja/või keskmine sinine)
oli ka mingi "elektrimootorid"

Neist saad tegelikult kõik arvutamiseks vajalikud valemid, kuid eelnevalt on vaja sisule pihta saada.
Mootori-generaatori pööratavuse printsiibist tea, et iga masin mis töötab mootorina töötab vastupidi ka generaatorina.

[tcumen]

Stirlingi mootor on ka üks kaval seade, mitmed mootorid on äärmiselt lihtsa ehitusega (nagu veepump), eriti põnevaks teeb seadme kasutamise veel võimalus käitada mootorit päikeseenergiaga. samas on ehitamisel mitmed iseärasused ja korraliku info puudumine selle mootori kohta iseehitajale selle seadme levikut tõsiselt piiranud. Kuid näiteks stirlingi veepump koosneb paarist tavalisest veetorust, kolmikust ning kahest tavalisest tagasilöögiklapist. Minimudeli võib igaüks kodus valmistada plastikttorust, klaaspurgist koos kaanega, jupikesest vasktorust ja kahest miniklapist. iseasi, kas mõnewatisest pumbast peale iluasja üldse kasu on. Selliste isevalmistatud asjade kasutegur on heal juhul ehk 10% (isehitatud asjadel on probleemiks suure temperatuuri vahe saamine)

See pumbavärk tekitas päris huvi. Ehk Hr. Kalvis vihjab mõnele skeemile või lingile, ise otsides midagi kasutuskõlblikku küll ei leidnud.

[Kalvis]

Ka mulle pakub tänaseni stirling palju huvi. Stirlingil on just väikese temperatuuri vahe (päike külmutusseadmed, soojuspump) juures eelis. Klassikalist stirlingu moosipurgi pumba pildi andsin (http://stirling.sites.solnet.ch/fluidyne.html) siis leiab palju infot veel kui otsimootorisse kirjutada "stirling fluidyne". (muidu veepumba arvutusvalemid on mul sellesama märksõnaga leituna olemas)
Stirlingi veepumpade häda on, et nad annavad vähe rõhku, kuid suure vooluhulga. Firma Sunpulse lahendas probleemi, lisades väljundisse vesioina. Vesioinas muundabki just suure vooluhulga rõhuks. Saamaks nendega sama taset on vaja ikkagi vähemalt 3 meetrise läbimõõduga peeglit või luupi ja palju kõrbepäikest, kuid selline seade siiski on olemas.

Stirlingi elektrimuundurites kasutatakse veelgi kavalamat lahendust. Kas tööorgan koosneb laetud osakestest, mis pulseerides sooja ja külma vahel läbivad pooli, mis tekitab elektrivoolu või kolb oli magnet, mis üles-alla liikudes tekitas poolis elektrivoolu. Igatahes üheskis ei olnud klassikalist elektrimootorit võlli otsas, vaid stirlingi mootoris sisuliselt soojus muudeti otse elektrienergiaks. Stirlingi mootori eelis ongi siin just klapivaba tööorgan, mis läheb temperatuurivahest pulseeruma.
üks vähestest mootori läbilõike skeemidest:
http://ntrs.nasa.gov/archive/nasa/casi. ... 018131.pdf

Ise ma püüan lähiajal TTÜ raamatukogus üle vaadata kõik sellele teemale viitavad raamatud. Seni pole neis midagi head leidnud. Rahvusraamatukogusse on aga raske minna.

[uuendaja]

Asukoht on Rummus (vasalemma), ma räägin temaga. Ta ise ei ela seal, vaid see on suvila. Et laeb akud täis, ülejääk läheb kütteks. Akudelt siis töötab inverteriga muu tehnika.
Generaatoriks on nii auto (1 kW) kui traktori (2 kW) generaatorid. Peamine probleem on, et enamus aega on tuulevaikus aga kui on tuult siis on särtsu kõik kohad täis. Ta kasutas vertikaalset tiivikut (väikse võimsusega see pole probleem siis ei pea tuulik tuule suunas olema). Labad tegi ise pleksiklaasist.

Kui sa natukene googeldada viitsid siis leiad kilokaupa iseehitatud tuulikute häid lahendusi. Ehitatakse ka auto piduritrumlitest. Reeglina on soovitav kasutada kiirenevat rihmülekannet, see tõstab pöörded generaatorile sobivamaks (autogened on väga kehvad alla 2000 pöörde/min). Mida vähem labasi, seda kiiremad pöörded tuulikul on (võimsus on vaid veidi väiksem kui rohkema labalistel tuulikutel). Seega sobiv iseehitajale on kahelabaline tuulik.

http://www.yourgreendream.com/diy_pvc_blades.php
http://www.otherpower.com/otherpower_wind.html

Tere Kalvis.

Aegade eest lubasid uurida oma tuttava käest, millal saaks näha tema
ehitatud tuulegeneraatorit Rummus.
Endal huvi suur ja tahaks ka ehitada midagi sarnast.
Saada info mailile: enlekon@hot.ee
tänan ette.

[uuendaja]

Asukoht on Rummus (vasalemma), ma räägin temaga. Ta ise ei ela seal, vaid see on suvila. Et laeb akud täis, ülejääk läheb kütteks. Akudelt siis töötab inverteriga muu tehnika.
Generaatoriks on nii auto (1 kW) kui traktori (2 kW) generaatorid. Peamine probleem on, et enamus aega on tuulevaikus aga kui on tuult siis on särtsu kõik kohad täis. Ta kasutas vertikaalset tiivikut (väikse võimsusega see pole probleem siis ei pea tuulik tuule suunas olema). Labad tegi ise pleksiklaasist.

Kui sa natukene googeldada viitsid siis leiad kilokaupa iseehitatud tuulikute häid lahendusi. Ehitatakse ka auto piduritrumlitest. Reeglina on soovitav kasutada kiirenevat rihmülekannet, see tõstab pöörded generaatorile sobivamaks (autogened on väga kehvad alla 2000 pöörde/min). Mida vähem labasi, seda kiiremad pöörded tuulikul on (võimsus on vaid veidi väiksem kui rohkema labalistel tuulikutel). Seega sobiv iseehitajale on kahelabaline tuulik.

http://www.yourgreendream.com/diy_pvc_blades.php
http://www.otherpower.com/otherpower_wind.html

Tere Kalvis.

Aegade eest lubasid uurida oma tuttava käest, millal saaks näha tema
ehitatud tuulegeneraatorit Rummus.
Endal huvi suur ja tahaks ka ehitada midagi sarnast.
Saada info mailile:
tänan ette.

maili aadress: enleon@hot.ee , eelmine oli vale

[teen_ise]

Kes te midagi ära teete, pange siis teistele isetegijatele ka midagi üles. Eesti keeles sellest väike infoleht teha oleks suur läbimurre. Enamus peab seda idiootseks, ülikalliks ja veidraks asjaks.

Tegelikult on asi veidi teine, ma tahan katsetada nö. 12V süsteemi panna selle peale osad valgustid jms.

Jõudu mehed ...

[Ints]

Jahutaks natuke entusiasmi.Kui tegemist on mingi pisikese mänguasjaga,mida tõsisemaks generaatoriks nimetada ei saa,siis on asi suhteliselt lihtne.Suurema ja tõsisema riista puhul ei piisa ainult sellest,et ühendad tuuliku labad otse generaatori külge.Suurtel tuulikutel on labade ja generaatori vahel veel reduktor ( või käigukast,kuidas keegi seda nimetab).See on vajalik selleks,et generaator töötaks optimaalsemate pööretega.Vaikse ilma puhul on pöördeid juurde vaja,tuulise ilma puhul tuleb pöördeid maha võtta.Suure tormi puhul aga pidurdatakse kogu süsteem kinni.Kusjuures kõik see värk peab toimuma automaatselt.

[teen_ise]

Sa pead silmas TÕSISEMATE SÜSTEEMIDE st. neid kus tuulegeneraatorid toodavad läbi spiraalide sooja vett või salvestatakse energia mis iganes kujul.

No sinna on veel arengumaad küllaga aga ega see mingi utoopia ei ole. Võtmed kätte komplektid läänes väga-väga erinevaid. Eelnevalt siin viiteid antud ja Google otsing viskab ohtralt tulemit.

Iseehitaja tuulegenekas on ka lihtne, mingi üleminek nii või naa tuleb teha SAMAS!!! Et ikka ei ole ka üleminekuid, kuna osad ehitavad ise mähiseid ja süsteemi mis töötab madalate ja kõrgete pööretega ja asja reguleeritakse pingeregulaatoritega. Olen neid lehti, jooniseid sirvinud ja ise hetkel jään sellise mähiste keeramise jms. hätta aga arenguruumi on.