Ehitusfoorum

Minul selline probleem.
Plaan on tulevikus maja ehitama hakata. Poorbetoonplokid (näiteks Aeroc Universaal) tunduvad kõige meelepärasemad (odavad ja annavad kapitaalse seina). Minu küsimus on, miks peab sellise seina puhul soojustus olema tingimata väljaspool? Tiit Masso oma raamatus ütleb põhjuseks: "Soojustuse seespool paiknemine põhjustab gaasbetooni läbikülmumist ja seetõttu kiiremat lagunemist." Aga see saab põhjuseks olla ainult siis, kui poorid on vett täis ja külmudes vesi paisub. Kui kivi on kuiv, ei tohiks see ju kivi kuigivõrd mõjutada.
Minu mõte on müür (väljastpoolt sissepoole): krohv, Aeroc Universaal 20 cm, penoplast 50x150 puitprusside vahel, sisevoodrilaud.
Kuna penoplasti veeaurutakistus on suurem, kui poorbetoonil, ei tohiks niiskuse kondenseerumisega probleeme tekkida. Kuna puitpostid pole igast küljest penoga ümbritsetud, pääseb niiskus neist välja (kuivab siseruumi poole). Ma ei näe mingeid probleeme ja sein on lihtsa konstruktsiooniga (seega odav ehitada), aga ma pole ehitaja, ainult puusepp ja seega puidu hingeelu ma tunnen (sealt ka see puidu eelistamine, kuigi puit pole kõige odavam). Hea oleks kuulda, mida spetsialistid sellisest välisseinast arvavad ja miks. Tahaks enne ehitamist need asjad endale selgeks teha.

Niiskusrežiimist ei tea, sedasi ehitades kaotad rahaliselt kindlasti. Sama suure kasuliku pinna saamiseks pead müürid ehitama väljapoole sisemise soojustuse paksuse võrra ja plokkide+segu+tööraha(kui palkad kellegi laduma) hind ei ole võrreldav selle paari lisaprussi ja -peno hinnaga, kui teha soojustus väljapoole.

Urmas

Siin kohal soovitaks seda mis on kõige mõistlikum - helista Aerocisse küsi järgi. Võib juhtuda, et seal kuuled mõnda veel paremat ideed või saad oma ideele kinnituse või laituse.
Ise sattusin küll sinna helistades mõistliku mehega rääkima.

PS! Tegime just aeroc Universaalist maja karbi omale. Ladusime 300-sed seinad, kui nüüd ladujat uskuda, siis ega sinna suurt soojustust vaja enam polegi, kui üldse. Seinad sirgu, pahtliga üle, krohv peale - lööd naela seina, riputad pildi ja ongi kõik. Laduja rääkis mehest kes oli 200-sed seinad ladunud ja see oli juba rahul olnud selle soojapidavusega, et natuke võiks parem olla, aga.... eks seda peab ise vaatama ja kogema (muidu on nagu ikka külajuttudega. Pool usud ja sellest saad ka veel poole petta.)

Tere. Ehitusfüüsikaliselt asi toimib. Aga ehitustehnoloogiliselt jätate sisse suure probleemi: "Minu mõte on müür (väljastpoolt sissepoole): krohv, Aeroc Universaal 20 cm, penoplast 50x150 puitprusside vahel, sisevoodrilaud" olukorras on suuri raskusi korraliku krohvi saamiseks. Eestis saadaolevad krohvid on Aeroci jaoks liiga jäigad - ei pea pingetele vastu, pragunevad. Ja mujalt ei kipu keegi häid krohve toome - kallis ja puudub turg. Lugupidamisega. Alar Piirfeld (P:S Krohvi võiks katta ka värviga)

Algsele küsijale. Soojustus peab väljapool olema konstruktsioonile mõjuva niiskuse tõttu. Samuti on suurema soojusmahtuvusega kivi seespool mis stabiliseerib ruumi temperatuuri. Kui paned villa sisse ja väikeplokid välja siis soojusjuhtivuselt on paberil see täpselt sama välispidi soojustusega, kuid vesi kondenseerub villas ja plokkides, vill võib täiesti läbimärjaks minna!
Rahaliselt mõttekas on 20 cm väikeplokke (või betooni) mille ülesanne on maja kanda. Väiksem paksus on nõtke vältimiseks mittelubatav, suurem aga lihtsalt raha raiskamine. Soojustuse ülesanne on maja soojas hoida, seejuures on nii vahtplast kui vill oma ülesannetes üsna odavad oma soojusjuhtivustegurit arvestades.
Optimaalne paksus on neil 15 cm, kuid meie eurovalitsus nõuab paksemat. Majanduslikult üle 20 cm pole tasuv.
Paljas poorbetoon on kehva soojuspidamise pärast overkill, kui villa või vahtplasti asemel seda kasutada.

Tere. Küsija rääkis EPS-st, vastaja räägib villast?! EPS ja gaasbetoon on üks väheseid kandemüüri/soojustuse kooslusi mis võivad olla mõlemat pidi (ehitusfüüsikaliselt), kui mingeid ekstreemsituatsioone välja ei mõtle. Konstruktsioone tuleb ALATI kaitsta välise ilmastikumõju eest (selleks lisasin nimekirja ka värvi) täpselt samuti nagu EPS või villa. Aerocil on teatud soojusmahtuvus (tunduvalt väiksem kui betoonil), aga kui on stabiilne kütteallikas, siis seda positiivset efekti praktikas ei tunne. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

sellisel juhul tee juba 200 prussist karkassmaja , mis sest rahast enam aeroci peale raisata , kivi ehitis salvestab soojust kui sa selie seest isoleerid villa või penoga siis küttekulud märgatavalt suuremad

Tere. Seinakihi soojusmahtuvus ei mõjuta praktiliselt soojavoogu ehk küttekulusid. Küttekulud sõltuvad U-väärtusest. Betoon+vill = vill+betoon (U-väärtuse kontekstis). Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Ei saanud hästi aru, miks on vaja ujuda vastuvoolu ja katsetada endapeal?
Peale miinuste ja suurema riski pole plusse sellisel lahendusel.

milleks siis 375mm plokk on välja mõteldud?
Ei mingit jändamist prusside ja EPSiga

Tere. Pole midagi ainult miinuseid, on plusse ka, ehitusfüüsika annab variandile rohelise tee. Aga kodanik tahabki nende vaekausi selgeks mõelda, mõtlemine on igati tervitatav nähtus. Mõtlemata allavoolu ujujaid ja hiljem permanentse remondiga tegelevaid inimesi on meil tohutult. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Täpsemalt lubab siporexi tootja 375mm plokile u=0,28 ja 500mm plokile u=0,21.
Huvi pärast küsin palju teema algataja kirjeldatud seina U väärtus oleks, kui eps on prusside vahele paigaldatud?

Piirfeld hiilgab jälle oma ehitusfüüsika teadmistega aga kunagi ei anna konkreetset soovitust,kasutada tuuletõkkena aeroci plokki on ikka väga kulukas

Tere. Parim inseneri soovitus on see, kui selgitatakse mida tehniliselt teha ei tohiks või millised lahendused on nifnifilikud. Kõik ülejäänud (esteetika, energeetika, tehnoloogia, materjalivalik, majandus) on otsustaja pädevus. Loomulikult on ka insneril nendes valdkondades omad subjektiivsed eelistused. Kas Aerocit tuuletõkkena kasutada on mõistlik või mitte otsustab juba küsimuse esitaja oma subjektiivsetest seisukohtadest. Tehnilisest poolest ületab Aeroc+krohv+värv tuuletõkkena kõik tavatuuletõkked (kiled, kipsid, villad) mitmekordselt - see on üks antud lahenduse plussidest. Kas näiteks see tehniline eelis on otsustajale tähtis, et rohkem raha kulutada võrreldes teiste lahenditega, ei ole inseneri ülesanne otsustada. Aga jah on ka miinuseid. Ei ole musta/valget, et Piirfeldi soovitus on sama mis jumala sõna. Lugupidamisega.

Juttu oli mõlemast variandist - vahtplastist kui ka vill puitkarkassina. Lihtsalt osadele ei meeldi krohvitud vahtplast kiviseinal, et nemad siis vaatavad villa karkassiga. Vill karkassiga tuleb natukene kallim.
Tegin mõni aeg arvutuse ainult aerociga ja aeroc+vahtplast. Mõlemal pidi olema sama U-arv. Rahaliselt oli Aeroc koos vahtplastiga odavam, seejuures mida paremat U-arvu taga aeti (Euronõuded) seda kahjulikum oli ainult aerocist ehitada. Tööraha ei arvestanud, kuid arvan, et see oleks suhteliselt võrdväärne.

Tere,
Pole ammu sõna võtnud,aga seekord peaks nagu. Selline konstruktsioon on ikka pehmelt öeldes bullikaka. Kuigi jah,ehitusfüüsikaliselt ta võiks toimida. Esiteks sa kaotad ära kivimaja eelise puitkarkassmaja ees - seinte soosjusmahtuvus, mis nii talvel kui suvel hoiavad sul toas mõnusa sisekliima. Teiseks penoplasti sees elamine,noo ma ei tea,tulekahju korral oled kindlalt läind ma arvan.Kolmandaks ma ei paneks puitu ja peno kokku,puit mängib,peno mitte.Kondensi oht puidu pinnal. Neljandaks ,nullpunkt jääb tõenäoliselt aeroci ja peno vahele,seal läheb see pruss kindlalt mädaks mingi x ajaga. Viiendaks , külmasildade isoleerimine problemaatiline, kivist vahelagi unusta kohe ära.
Soovitused. Tee 200 mm aerocist maja,soojusta väljast villaga 150 mm. On ka krohvitavaid villasid. Mina isiklikult eelistan ja soovitan tuuletõkkega katta ning tuulutatav vooder peale, laud või marmorock vms. Sellise lahendusega mööda ei pane,tuuletõke tuleb korralikult paigaldada,see on A ja O. Endale teen 250 aeroc classic,100 mm kivivilla(kahes kihis ja risti),viisnurga tuuletõke,laudis. Konstruktsiooni U-arv 0,18, täiesti piisav .
Winz

Tere. No jätaks emotsioonid ja hakkaks seda "kakat" siis füüsikaliste terminitega analüüsima.
1. Seinte soojusmahtuvus. Jah, on läinud. Aga Aerocil ei anna see võrreldagi tõelise soojusmahtuvusseinaga (tellis, betoon, paas). Tänu oma kergusele hakkab Aeroci soojusmahtuvus liginema soojustusmaterjalidele, isegi puidul on see suurem. Seega ei ole Aerocil soojusmahtuvuselt kivimaja eeliseid. Kütteperioodil ei anna konstantse kütteallika puhul seina suur soojusmahtuvus ka tunda.
2. Jälle EPS ja tulekahju. Ei tahaks uskuda, et kodaniku kinnisidee on oma maja ära põletada. Sellise loogika kohaselt tuleks vältida siseruumides kõik tekstiilid, puidud, plastid. Kusjuures EPS on ise kaitseekraani taga ja ei sütti. Läheb vist jaburaks see tuleohuga ähvardamine.
3. Puit+EPS. No mis siis kui see puit mängib? LAs mängib oma mänge. Midagi ei juhtu. Kondensiohust pole juttugi. Oponent võiks selgeks teha kondensitekke mehhanismi, puidu mängimine selleks küll ei ole.
4. Nullpunkti asukoha teadmine ei anna midagi juurde. Olgu seal kus ta on - jah ta kuskil Aeroci sees (mitte EPS ja Aeroci vahel). Aga mis siis, las olla. Ainuüksi 0-punktist on vähe , et puit mädanema hakkaks. Kordan uuesti, et võiks selgeks teha kondesitekke mehhanismi. 0 ei tähenda kondensi.
5. Külmasillad. Ei maksa kohe võtta analoogi paneelmajade olukorraga, kus külmasillad on otsene sisesoojutuse tagajärg. Aeroc ise on soe seinamaterjal, temaga võib ehitada sooja seina ka ilma EPS-ta - ja ei mingit külmasilda ju! Lisades EPS sisse tekib nurkades seina soojapidavuse pisikene erinevus, aga nimetada seda külmasillaks (tehnilise ähvarduse kontekstina) on liialt üle paisutatud.
6. JAh BETOONIST vahelagi on juba halb mõte, aga seda pole kirjas ka kuskilt lugeda.
Aga soovitus on omal kohal, lollikindel, läbipuhuv lahendus. See ei tähenda, et see oleks ainuvõimalik.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Sellise seina ehitamise planeerimine tuleks minu jaoks kõne alla ainult juhul, kui aerocist maja on juba valmis ja mingil põhjusel ei saa seda väljast soojustada. Kui aga uut asja planeerid,siis on see kahjulik lahendus,juba vundament on mõttetult suur/kallim võrreldes saadava neto pinnaga. Mainisid, et oled puusepp,tee siis puitkarkass maja,rahas võidad kõvasti võrreldes välja pakutud lahendusega.