Ehitusfoorum

Tere,

Viadrus u26-5 katla ja akupaagi vahel laadimispumba juures kuulda torudes vee mulinat-sorinat-tilkumist. Keerasin pumba juurest selle kruvi lahti:



Õhku jääbki tulema. Süsteem on kaks kuud vana, probleem hakkas eelmine nädal. Üleeile käis paigaldaja ja vahetas akupaagi peal oleva õhutusklapi ära, see olevat katki olnud. Öeldi, et natuke läheb aega ja õhk kaob ära. Tund-poolteist mulises ja siis kaduski ära. Täna hakkasin kütma ja sama jama, muliseb soriseb tilgub pealevoolu torus. Samas kui akupaagi peal olev õhuklapp lahti keerata siis sealt õhku ei tule. Rõhk ja temperatuur on normis. 1,3- 2 Bar ja 80 kraadi katlas. Väga veider minuarust, nagu katel oleks katki? Hetkel pole veekulu veel täheldanud.

See õhumull on katlas. Pane katlale kah õhueraldaja. Minul läks täiesti "toore veega" umbes kuu aega, et ühestki õhutajast enam märgatavt kogust ei eralduks. Katla küljes oli mul käsitsinäpitav, paagi küljes automaagiline ja torude peal kah mõned automaagilised. Igalt poolt susises aegajalt.

Olen nüüd terve õhtu seda jälginud seal ja teema sama nagu esmaspäeval, hetkel aku paak 100% üles köetud, väike lõke veel all ja pole mingit õhku enam. Õhk tekkib ca tund peale kütmise algust ja kestab kuni akupaak keskelt 70 kraadi, sealt edasi on vaikus. Varem pole olnud sellist asja. Hetkel kõik kolm termomeetrit akupaagil 70 peal ja rõhk katla peal näitab 1,9 bar.

Huvipärast küsiks mis kraadid 100 protsendijuures akupaagis siis on?(ülemine,keskmine ja alumine temp) Ning mis kraadini võib üldse akupaaki kütta? Mingilt maalt võib see ju ohtlikuks minna.

Mul üle 70 ei lähe, laadimispumbal selline termostaat. Üle vist ei lasegi sellepärast, et vees tekkivad happed ja katlakivi?

Katlakivi tekib ka selle temp. juures mis praegu on sul, kuid katlakivi tekib ühest veest ühe korra, ainult kui süsteemi vaja täita, siis tekib jälle sellest uuest veest juurde. Happeid ei teki küll, ka mitte 100 C juures.

Kuidas kontrollida kas akupaagipeal olev õhutusklapp töötab? Sisse puhuda ja siis peab mingi kuul liikuma? Klapi peal on kirjas 10 bar, kas see tähendab max või töörõhk? Kui keegi pädevam soovib nädalavahetusel lisaraha teenida siis vääna jõesuu kandis oleks üks mulisev süsteem välja pakkuda.

Millisest poest saab kohapeal õhueraldusklappi osta ja vajadusel nõu küsida

Põhimõtteliselt igast poest kus kateldega soetud asju müüakse.
10 bar näitab, et seda võib kasutada süsteemides, kus rõhk on kuni 10 bar.
Õhutaja võib ju ise töötada, aga seda eeldusel et on õigesse kohta ja õigesti paigaldatud. Kui vesi sealt koos õhuga hooga mööda kihutab, siis see ei tööta.

automaatsed õhutusventiilid on mõtetu pahn. Õhk eralda käsitsi, selleks näe ette süsteemi kõrgeimatesse punktidesse õhutuse jaoks kuulventiilid. Mõistlik oleks juba süsteem nii ehitada, et neid punkte oleks võimalikult vähe.
Süsteem tuleb juba selliselt täita, et sealt kohe õhk välja saaks. Pisikesed õhumullid kogunevad eelpooltoodud ventiilide juurde, kus need aegajalt välja lased. Õhutamise ajal jälgi kindlasti süsteemi rõhku.
Teine oluline komponent on süsteemi algtäite rõhk koos paisupaagi eelseaderõhuga. Paraku eksitakse nende vastu vägagi tihti. isegi kogenud ehitajad ei tea, kuidas need on omavahel seotud.

Süsteemi kõige kõrgema punkti ehk akupaagi otsas on klapp, lisaks on teisel korrusel 3 radikat. Vana elektrikatla ja kahesüsteemse boileri juures on ka kaks klappi, aga need ei ole kõige kõrgemal mul. Eile vajutasin ühte nendest ja see kiilus kinni nii et jäi lekkima, sitta täis. Plaanin kõik kolm välja vahetada laupäeval. Paisupaagis rõhk 1,5 ja kütmise alguses paak tühi, katlas 1,3 bar ja kütmise lõpus 2 bar ja akupaak 100% soe. Ei usu et midagi valesti on ehitatud, poolteist kuud ta ju toimis. Plaanin laupäeval klapid ära vahetada ja siis õhutada terve kütmise jooksul.

Hea õhutaja on 50 eur-ne, mitte 10.

Nii mõneski torupoes on öeldud, et lihtsam on panna tavalised kuulkraanid odavate automaatsete õhutajate asemele. Üldiselt ainult peale süsteemi täitmist on vaja mingi aeg seda õhku sealt välja lasta. Kuna tegu on kinnise süsteemiga, siis ega sinna õhku juurde ei tule, kui sinna pidevalt vett juurde ei lasta.

Huvitav, et torujyri ja cerbose kodukatel sellisid pole..

Külaline kirjutas:Huvitav, et torujyri ja cerbose kodukatel sellisid pole..

Need ka mingid poed.
FEB, Dahl, Onninen on tegijad.

FEB on küll viimane koht mida soovitada. Peale ühte sitte kogemust pole ma seal muidugi 5 aasta käinud kah. Võimalik, et nüüd on seal teistmoodi suhtumine. Torujyris pole aga kunagi pettunud.

Suhtumine suhtumiseks, see oleneb konkreetsest teenindajast. FEB-is saab ikka praktiliselt kõike mida vaja ja hinnad on head. Torujüris ikka väga kirvehinnad, kes on võrrelnud, see teab.

Käsin Febis, rääkisin mure, andis mulle klapi mis toimib mõlemat pidi, ehk õhku välja laseb aga sisse mitte( kui peaks tekkima leke vms) rääkis veel omakogemusi ja soovitas teibi asemel nööri tihendusmeetodit (pole torutöödega sina peal). Lasi müügimehel veel 10% ale ka teha, teeninduse hinne viis minupoolt.
Nüüd aga tähtis küsimus: kas akupaagi ja katla vaheline toru peab olema kaldega selliselt, et akupaagi poolne ots on kõrgemal, ehk suuna ja kaldega ülespoole süsteemi kõige kõrgema punkti poole? Või pole see tähtis? Minu arust on mul õhukork praegu kohe katla taga:


Samas pump on sellest veel all ju, ja sealt puristas ka õhku...
Ühesõnaga täna proovin uue klapiga kütta...

Ma ei saa sellest aru, võtsin täna kuuspaki õlut kõrvale, keerasin toast kraani nii, et imevähe jooksis vett peale ja suundusin katla juurde kus lasin ca 60 liitrit vett välja( väga vaikselt nirisedes, koos õhu purinaga pumbast)
tulemus null. Ikka kuulda kuidas solistab katla ja akupaagi vahel, akupaagi pealne õhueraldusklapp ei tee mingit häält. Täiesti nõutu, poolteist kuud toimis ju hästi, kui katel ja akupaak kraanidega eraldada majast siis kolm päeva hoiab ilusti rõhku(1,3Bar)..

Võibolla paisupaagi membraan katki ja laseb õhku vee hulka?

harilik kirjutas:Käsin Febis, rääkisin mure, andis mulle klapi mis toimib mõlemat pidi, ehk õhku välja laseb aga sisse mitte( kui peaks tekkima leke vms) rääkis veel omakogemusi ja soovitas teibi asemel nööri tihendusmeetodit (pole torutöödega sina peal). Lasi müügimehel veel 10% ale ka teha, teeninduse hinne viis minupoolt.
Nüüd aga tähtis küsimus: kas akupaagi ja katla vaheline toru peab olema kaldega selliselt, et akupaagi poolne ots on kõrgemal, ehk suuna ja kaldega ülespoole süsteemi kõige kõrgema punkti poole? Või pole see tähtis? Minu arust on mul õhukork praegu kohe katla taga:


Samas pump on sellest veel all ju, ja sealt puristas ka õhku...
Ühesõnaga täna proovin uue klapiga kütta...

Mulle tundub et sa oled oma murele ise diagnoosi pannud. Katla ja akupaagi vaheline toru peaks minema kaldega akupaagi poole just sel põhjusel, et õhk süsteemist ise välja jookseks.

Teibi ja nööri kohta ütleb mu vähene koduste torutöödega tegelemise kogemuse pagas, et mis on tihendatud takuga, see peab. Teibi ja nööriga võib pidada, aga ei pruugi ajas pidama jääda.

Juhuslikult olen sama probleemi näinud.
Peale katla kütmise algust hakkas õhk torudes mulisema. Õhuti, mis oli kaitsegrupis kohe peale katla paigaldatud, vaid susises vahepeal.
Asi on selles, et tavaline õhuti ei aita, kuna sul on õhumullid sees.
1/2'' õhuti on AINULT kogunenud õhu eemaldamiseks. Kui pump töötab - ei eralda see midagi, kuna õhk liigub vooluga.

Üks tark mees soovitas Flamco õhuseparaatorit paigaldada. See asi eraldab juba gaasimullid voolust!
Mul on telefonis video, kuidas separaator lahendas probleemi viie minuti jooksul. Kahjuks ei oska seda siin ülesse panna. Soovi korral võin saata e-mailile.
FEB minu meeles pakub neid ka.

Aga teine mõte, et õhk on ainult tagajarg. Kust ta sinna satub?

Satub toore vee lisamisel süsteemi.
Tsitaat Henry seadusest: "Gaas lahustub vedelikus seni kuni saavutatakse tasakaal vedelikus sisalduva gaasi ja sama gaasi osarõhuga, milline valitseb väljaspool seda vedelikku. Samuti tõdetakse, et suurem osa gaasist lahustub vedelikus. Lahustunud gaasi kogus oleneb valitsevast temperatuurist ja rõhust. Sellest tulenevalt
saame väita, et kui temperatuur või rõhk muutuvad, eralduvad ka gaasid. Seega on nii valitsev rõhk kui temperatuur need faktorid, millised sunnivad gaasidel kas absorbeeruma või eralduma vedelikest. Kütte- või jahutusvõrgud on just need tüüpilised kohad, kus nii rõhk kui temperatuur pidevalt varieeruvad."

üks mõte kirjutas:Juhuslikult olen sama probleemi näinud.
Peale katla kütmise algust hakkas õhk torudes mulisema. Õhuti, mis oli kaitsegrupis kohe peale katla paigaldatud, vaid susises vahepeal.
Asi on selles, et tavaline õhuti ei aita, kuna sul on õhumullid sees.
1/2'' õhuti on AINULT kogunenud õhu eemaldamiseks. Kui pump töötab - ei eralda see midagi, kuna õhk liigub vooluga.

Üks tark mees soovitas Flamco õhuseparaatorit paigaldada. See asi eraldab juba gaasimullid voolust!
Mul on telefonis video, kuidas separaator lahendas probleemi viie minuti jooksul. Kahjuks ei oska seda siin ülesse panna. Soovi korral võin saata e-mailile.
FEB minu meeles pakub neid ka.

Aga teine mõte, et õhk on ainult tagajarg. Kust ta sinna satub?

Ah mis sa plärad ... ega õhutit keset toru ei paigaldata. Ikka kõrgeimasse kohta ja enne õhtutit peaks olema veel ruumi õhu kogunemiseks, just sellepärast et voolavast veest õhk eralduks. Ülejäänud torustik tehakse nii et õhk ise saab kõrgemasse kohta minna. Kehvalt projekteeritud ja halvasti ehitatud asju pole mõtet näiteks tuua. Teemaalgataja mured on põhjustatud just vääralt paigaldatud torustikust.

Ah mis sa plärad ... ega õhutit keset toru ei paigaldata. Ikka kõrgeimasse kohta ja enne õhtutit peaks olema veel ruumi õhu kogunemiseks, just sellepärast et voolavast veest õhk eralduks. Ülejäänud torustik tehakse nii et õhk ise saab kõrgemasse kohta minna. Kehvalt projekteeritud ja halvasti ehitatud asju pole mõtet näiteks tuua. Teemaalgataja mured on põhjustatud just vääralt paigaldatud torustikust.

Mida sa räägid? Kas üldse tead mis vahe on õhutil ja õhuseparaatoril?
Kui õhk on mulli kujul, ei saa seda õhutiga veest eraldada. Sest nad ei ole võimelised eraldama voolavast vees mulle. Mull tekib, kui temperatuur tõuseb. Ning kui langeb - õhk lahustub vees!!! Just sellepärast on neid kuulda, ainult siis, kui katel töötab.
Kuidas mullid kõrgemasse kohtadesse jõuavad, kui osa nendest on lahustunud?
Ei saa projekteerida nii, et hoones oleksid ainult sirged torud!