Ehitusfoorum

Pealkiri sai ehk natuke segane, aga oleks vaja saada põrand korteris kõik ühele kõrgusele.

Käisin laseriga üle ning tuli välja, et ühe toa põranda kõrgeim koht (sisuliselt terve ühe toa serv, mitte väike muhk) on ~4cm kõrgem ülejäänud korterist. Ülejäänud korter oluliselt väiksemate kõikumistega, aga lihtsalt madalamal tasemel. Kaalusin ka varianti jätta üks tuba natuke kõrgemaks kui ülejäänud korter, aga ei istu see idee, et jääb aste kuskile sisse.

Igaljuhul hetkel on plaan valada isevalguva seguga kogu korter ühele kõrgusele, aga terve korteri 4-6cm tõstmiseks isevalguvaga kuluks metsikult palju segu. Ise olen arvestanud, et nii 1-1.5cm kihi võiks isevalguvat valada.
Nüüd küsimus, et kuidas saada ülejäänud korteri põrand 2-3cm kõrgemaks? Põrandat tahaks tõsta minimaalselt, seega laakidega põranda tegemine ei sobi.

Ise mõtlesin panna 25'ne eps maha ja sellele segu peale valada. Mõnes kohas, kus seda tõstmist natuke rohkem vaja teha, mõtlesin panna veel epsi peale kipsi. Nii saaks tõsta kas 25 või 37mm vastavalt vajadusele enne segu peale valamist. Kips küll suht kallis asi mida põrandale segu alla panna, aga ühtegi teist materjali pähe ei tulnud ning kips tuleb ikkagi 3-4x odavam kui sama maht seguga täita.


Oleks minu mõeldud lahendus toimiv? Ehk veel mingeid häid alternatiive kuidas see põrand lahendada?

Jäi mainimata, et aluspind betoonpaneel ning seda kõrgemat kohta ei saa lihvida/lõhkuda, vastasel juhul oleks varsti enda põrandaga keldris,

Asjalik juhend, aga tekkis üksjagu küsimusi.

Kas selles juhendis oleva 4350 segu võiks asendada weberi 4150 seguga?
Kas 1-2cm paksuse segukihi juures tuleks kasutada armeerimisvõrku?
Millega kergkruusa tihendada, ega ei hakka ju ometi vibroplaati korterisse tassima?

Lisaks kas neid segu pumpasid ka kuskil renditakse? Niipalju kui ise otsinud olen, siis pole silma hakanud, et keegi pakuks.
Mis oleks optimaalne põranda suurus, et jõuaks kahekesi(üks segab ja teine valab/ajab siledaks) ilma pumbata valada?

vilunud lattija ajab selle teema poole päevaga purki kui 2 meest ette miksivad.
laseriga majakad (kruvitüüblid) paika, põrand puhtaks lakkuda ja nake selga.
Loodetavasti pole vaja üle seletada, et rahaliselt igatepidi kasulikum on see kõige kõrgem koht betooni(asfaldi)freesiga madalamaks lasta niipalju kui kannatab. Aga selle tankiga seina äärde ei pääse, see rellaka ja piigiga nosimise koht.
Kui kopteriga õigel ajal peale lendad, siis isetasanduvat pole vaja.
Minul mehed tegid Weber 4400ga (max 30mm) eks igal tegijal on oma lemmik.

Selle kõrgema osa lõhkumine oleks jah rahaliselt ja edasise töö suhtes kõige lihtsam, aga kahjuks ei kannata seda paneeli lõhkuda. Paneel ise on 10cm paks ja vastasseina põrandas oli 20*10cm auk, millest jooksis üle meetri pikkune mõra toa keskele. Kui nüüd teiselt poolt pool paneeli paksust õhemaks lõhkuda ning segu peale valada, siis kardan, et paneel jääb liiga nõrgaks. Isegi kui teoreetiliselt peaks pidama jääma, siis endal rahulikum öösel magada kui seda paneeli ei lõhu.

Kuna soov ise teha ja pole kopterdamisega kokku puutunud, siis jään ikka isevalguva segu juurde. Tundub kõige lollikindlam variant.

Milline põranda viimustlus tuleb?

Peale tuleb 1.4cm paksune täispuit parkett.

ufonaut kirjutas:Peale tuleb 1.4cm paksune täispuit parkett.

võib juhtuda, et see paneel ei kanna sul seda valu lisakoormust välja.

aga ise teeks nii, et suuremad augud pahteldaks täis, võtaks 3cm (või 3cm +1cm ) paksune sammumüra matt ja aluminse pinna suuremate aukude kohal tasandaks peenefraktsioonilise kergkruusaga (võib ka tsemendiga lobiks teha, et paremini püsiks), ja see natuke seina ääraest mis jääb kõrgemaks laseks relakaga või piigiga maha/valaks tasanduvaga siledaks.

Külaline kirjutas:võib juhtuda, et see paneel ei kanna sul seda valu lisakoormust välja.

Sa mõtled ka juhul kui seda paneeli peenemaks ei lõhu? 1 ruut 2cm paksust segu peaks kaaluma 34kg ja kui vesi juurde arvestada, siis 50kg. Parkett ise kaalub 8kg/m2. Ei tahaks uskuda, et see 60kg ruutmeetri kohta hakkab mingeid probleeme tekitama.


Sammumüra matt oleks ka üks võimalus, aga praegu kaldun pigem kergkruusa poole. Hinna suhtes on kergkruus odavam. Lisaks tundub et sellega saab sujuvamalt põrandat tasandada - näiteks sellesama 5cm kaldus oleva toa näitel, kui panna ühte toa otsa sammumüra plaat(või eps) siis teisel pool tuba tekib olukord kus vaja tõsta 2-3 cm, siis seda seguga seda natukene palju tõsta aga sammumüra plaat(/eps) sinna ilma lõikamata enam vahele ei lähe. Niipalju kui seda kruusa ette kujutan, siis sellega saab selle pinna sujuvamalt teha.

Samas kruusa (ja ka mingil määral isevalguva) kasutamise suhtes endiselt paar küsimust. Ehk keegi oskab nõu anda? :

Kas selles juhendis oleva 4350 segu võiks asendada weberi 4150 seguga?
Kas 1-2cm paksuse segukihi juures tuleks kasutada armeerimisvõrku?
Millega kergkruusa tihendada, ega ei hakka ju ometi vibroplaati korterisse tassima?

Lisaks kas neid segu pumpasid ka kuskil renditakse? Niipalju kui ise otsinud olen, siis pole silma hakanud, et keegi pakuks.
Mis oleks optimaalne põranda suurus, et jõuaks kahekesi(üks segab ja teine valab/ajab siledaks) ilma pumbata valada?

Tee see keramsiidikiht mitte puistena, vaid stabiliseerituna, fraktsiooniga 2...4mm, mille segad tsemendiga üsna vedelaks seguks. Tõenäoliselt vajab see siis ka armeeritud tasandusvalu.

Mis selle segu umbkaudne vahekord (nagu aru saan siis läheks sinna tsement, keramsiit ning vesi) olla võiks?

Kas see puistena pannes ei jää piisavalt stabiilne? Lisaks kas on mingi võimalus kasutada keramsiiti aluspinnana ja peale siiski isevalguvat segu panna? Ei tahaks põrandat pekki keerata kui see sirgeks ajamine ei tule hästi välja (sest niipalju kui aru saan siis see armeeritud tasandusvalu ei ole isevalguv)

https://www.yumpu.com/et/document/view/ ... ergbetooni

http://www.weber.ee/uploads/tx_weberpro ... _small.pdf , lk 6

ufonaut kirjutas:
Sa mõtled ka juhul kui seda paneeli peenemaks ei lõhu? 1 ruut 2cm paksust segu peaks kaaluma 34kg ja kui vesi juurde arvestada, siis 50kg. Parkett ise kaalub 8kg/m2. Ei tahaks uskuda, et see 60kg ruutmeetri kohta hakkab mingeid probleeme tekitama.

sa ei ole ütelnud mitu m2 -te sa valad, üldjuhul korterite vahelaed arvestatud 150-200kg m2 -le normkoormusega. seega mööbel + valu + inimesed , vaata palju kokku tuleb.

lihtsalt puistena peaks keramsiidi kiht olema paksem või plaat selle peal paksem, peenema kihi jaoks võid kasutada liiva. Matiga konstrui on kergem ja lihtsam paigaldada ja murekohaks on ainult see üks kõrgem koht kus pead ülemineku orgunnima ja seda võid teha kas plaadi, põranda lihvimise või valuga kombineerides ja lõpuks jääb see nieehknaa parketi alla. boonuseks vähem sammuüra endale ja naabritele. Rahakott muidugi su enda käes.

Kui seguga teed, siis siiliga katsu ühtlaselt laiali ajada ja mingid majakad ka joondumiseks maha mõõta. sest igat kõrgemat kohta pead pärast hakkama maha lihvima.

Kokku vaja ~50 ruutu valada ning selle 150-200kg/m2 sisse peaks ilusti mahtuma.

Mõte on endiselt kasutada isevalguvat segu 1-2cm paksuse kihina ning aluspinna sooviks teha sellise, et hiljem mingeid põrandaga probleeme ei tekiks, oleks võimalikult lihtne teha ning võimalikult odav.


Mis see keramsiidi ja segu plaadi paksus olema peaks kui puistena panna?
Tootelehe järgi on 2-4mm kergkruusa minimaalne kihipaksus 12mm, kas sellele siis otse (genotekstiil kangas vahele) ei võiks valada isevalguvat?

Kergbetoon muudab hinna ja töö mahu poolest kõrgemaks kui mõne plaadi kasutamine.
Kui otsustan ikkagi selle sammumüra mati kasuks, siis kas mati alla võib keramsiiti panna? Näiteks kohtades kus vaja üle 5cm tõsta vms.
Ning kas mati ja segu vahele tuleks mingi kile ka panna? 1-2cm isevalguva segu sisse armatuuri on vaja? Kas seinaääred tuleks katta ääreribadega?

mis vahelagi see sul 10cm paksune on?
Monoliitvalu või monteeritav r/b plaat? Kui põrand lagedaks lõõdud, siis peaks ju aru saama - tõsteaasad, liitekohad jne. Võib-olla hoopis ribipaneel?
Miks ma küsin - sest: mis pragu see on? millest põgusalt juttu oli. Plaadi ristlõike ülemises (surutud) osas pragu ei kõla just kõige muretumalt. Altpoolt pääsed vaatlema?

Kõik lahendused on antud.
Retseptid on antud linkidel.

s ja m fraktsioon kergkruusa ning kott s30 ning ongi suur masinatäis valmis segu. Laotad laseri/loodiga maha ning madalamatesse kohtadesse s fraktsioon 1:1 le. Segu pannakse täpselt nii palju, et ära seoks graanulid ja mass püsiks paigal. Saate mahukaalu 600-800 kg/m^3 mis peaks olema silma kinni pigistades ok. Viimase tasanduse teed kiuga tugevdatud seguga, ise kasutaks mira x-plani, võid 5mm kihi valada. Kogu kompoti kuivades parkett otsa ja tehtud.

Plaadi kasutamine on muidugi kaalult mõistlikum. Tõsta aluspinda ainult selle võrra, et plaadi pealmine serv oleks kõrgema kohaga tasa ja see serv vala tasaseks. Plaadi alla puhast kergkruusa pole mõistlik panna, ikka segatud seguga.

Kolmas variant on mingi koridoris põrand kaldesse ühtlaselt ajada ja ära hajutada, aga see sõltub planeeringust.

Ja tee selgeks mis aluspinnaga tegu ja mida see pragu täpsemalt seal kujutab !

Paneelmaja 1 korruse põrand/ keldri lagi ning peaks olema monteeritud r/b ja tõesti on 10cm paks.

Leidsin mõned pildid ka, aga õnnestus ainult 1 üle laadida: pilt
Meenub, et keldris peaks olema selle mõra all ka sein (umbes sealt kus mõõdulint jookseb), mis arvatavasti põrandat hoida aitab. Eks homme käin vaatamas selle pilguga, et kas altpoolt ka need mõrad välja paistavad.

Lahendused on küll antud, ning eks üks neist tuleb valida, aga küsimusi endiselt üksjagu. Näiteks mati kasutamise kohapealt, kas plaadi ja segu vahele tuleb mingi kilekiht panna? Või võib otse mati peale segu kallata?

ufonaut kirjutas: Lahendused on küll antud, ning eks üks neist tuleb valida, aga küsimusi endiselt üksjagu. Näiteks mati kasutamise kohapealt, kas plaadi ja segu vahele tuleb mingi kilekiht panna? Või võib otse mati peale segu kallata?

võti on mati all ja mati on ise saunas

ei ole vaja kile panna ja keramsiidi paned ikka mati alla, kui segu teed lased ennem mati panemist ära kuivada ja mati peale paned parketi, lihtsalt seal kõige viltusemas kohas ajad kati (viltune põrand) ja mati seguga tasaseks

fgh kirjutas:Ja tee selgeks mis aluspinnaga tegu ja mida see pragu täpsemalt seal kujutab !

Eks ta õige ole, et soovituste andmiseks oleks võimalikult palju algandmeid vaja, kuid meie kortermaja näitel on keldri ja I korruse vahelagi hoopis huvitav kompott, kus piki maja on kahte erinevat sorti paneele. Pool maja on tavaline õõnespaneel, aga teisele poole on paigaldatud millegipärast koorik või ribipaneel, kuidas keegi nimetab ning selle viimati nimetatu paksus(mitte ribide kohalt) nüüd üle 50-60mm küll ei ole.
Kui teemaalgatajal nüüd juhtub see koorikpaneel olema, siis ega ise küll seal midagi eriti piigata ei julgeks, kuigi ka sellel on armatuur sees.

Urmas