Planeeritava elamu parem soojustamine

[Bobo]

Paluks pisut nõu planeeritava elamu soojustamise osas. Ehitusluba on käes aga koppa veel maasse löönud pole, seega on veel üsna viimane hetk kriitilised asjad üle mõelda.
Uurisin kütte alafoorumis soojuspumpade teemasid ja sealt jäi ühe ehituspenskari postist (viewtopic.php?f=9&t=51804&start=50#p294693) silma väide:

Täitsa teadlikult jätsin küsimusest välja maja suuruse. See võib olla näiteks 166 m2. suurune hästi soojustatud (~30 kWh/m2.a) maja või hoopis 80 m2. suurune mitte nii hästi (~62 kWh/m2.a.) soojustatud maja.

Minu maja puhul (1.5 korrust, välisseinad Aeroc Classic 200 + 200mm EPS60, põranda all 150mm EPS80, lagedel 400mm puistevilla, korralikud aknad jne) on energiamärgises väljaarvutatud sellised numbrid:
Tarnitud energia: 76.73 kWh/(a m2)
Energiatõhususarv: 153.46 kWh/(a m2) (C-klass, kütteliigiks on planeeritud ÕV SP)
Ühesõnaga paistab mul olevat ikka vägagi kehvasti soojustatud maja plaanis. Kumba numbrit ma üldse ülal tsiteerituga võrdlema peaks? Mõlema puhul on see on mainitud 30 kWh/m2.a suht valgusaastate kaugusel
Siinkohal ka väike väljavõte energiamärgise dokumendist:

Ma oma "talupojamõistusega" mõtlesin, et isegi kui ma paneks välisseina JA katusele JA põranda alla 2x rohkem soojustust ja saaks sellega enamvähem 2x väiksema U-arvu neile, siis väheneks soojuskadu läbi nende piirete ~28W/K ja välispiirete summaarne soojuserikadu väheneks 168 pealt 140 W/K peale ehk 20%. Mis on suhteliselt marginaalne arvestades, et "hästi soojustatud majast" olid esialgsed numbrid ~250-500% kaugusel... Aknad on arvutuses U-arvuga 0.9, netist kaevates tundub, et 0.7 on suht minimaalne, mida pakutakse. Sealt saaks veel suht marginaalse võidu. Kuskil tundub mingi loogikaviga ja üritaks enne teemaga edasi minekut selle loogikavea üles leida. Soojuskaod läbi külmasildade ja õhulekete tunduvad vägagi suured numbrid, mille alusel insener need üldse arvutab ja kas need pisut ülehinnatud pole?

Tänan tähelepanu eest, kes viitsisid pika jutu mõttega läbi lugeda.

[rokikas]

Selguse huvides kordan veel üle et viidatud teema "ehituspenskari" postituse sisu oli suunatud väikese koguse soojusenergia tootmisele kulutõhusalt mitte hoonete soojapidavuse lahendustele!

Tänapäevane energiamärgis ja selle arvestuskäik on ... nagu ta on.
Kas sa suudad sealt välja lugeda kui mitu kWh soojusenergiat sul teoreetiliselt hakkab aastas kuluma selle maja m2. põrandapinna kohta?
Pean silmas puhtalt kütet ja ilma igasuguste kaalumistegurite ja muu jurata.
Köetava põranda all 150 mm. EPSi ja laepeal vaid 400 mm. puistevilla on suht "üleeilne" lugu.

[Külaline]

Huvitav jah, kuidas oluliselt õhemate seinte-lagedega moodulmajad suudavad passiivmaja või isegi 0-energia tiitli saavutada... Mis ime materjale ja ulme omadustega aknaid-uksi nad küll kasutavad.

[rokikas]

Viita mõnele!

[Bobo]

Kogu maja energiatarve on 11524.85 kWh/a ehk siis 76.73 kWh/m2 a.

Ah krt, panen parem väljavõtte, on ehk selgem:


Edit: Küsides hakkab endal ka vist parem ettekujutus asjadest tekkima. Kütte osakaal on vist hoopis 5411 * 2 (kogemata pea sama, mis sai selle postituse alguses pakutud)?

[rokikas]

Mina loen siit nagu kuluks küttele 36,03 kWh/m2./a. Ja arvestus nagu käiks puhta elektrikütte baasil?

[Bobo]

Mina loen siit nagu kuluks küttele 36,03 kWh/m2./a. Ja arvestus nagu käiks puhta elektrikütte baasil?

Hmm, äkki siis hoopis ülejärgmises blokis olev 75.29 kWh/(m2 a)?

Anyway küsimus jääb: isegi kui ma paneks igale poole 3x rohkem soojustust, kui EM arvutuses kirjas, siis kahaneks see 75 silma järgi kuhugi 50-55 kanti. Isegi see punker jääks väga kaugele 30-st, mida sa pead "hästi soojustatud majaks"...

[Külaline]

Hahaha... Lisa sinna päikesekütte ring ja saad 0-energia maja

[Kalvis]

Vaadates otse pakutud soojustuse paksuseid (200 aerec + 200 EPS) siis need on igati OK. Enamusel eestimaal polegi nii head soojustust ette näidata! Akende U arv on pigem parim, reaalselt on need ikka kehvemad (1,2).
Selles mõttes on igati tipp topp maja ja mõistlike soojustusega. Seina soojustuse kahekordistamine enam suurt midagi juurde ei anna - peamine soojakadu hakkab olema läbi akende-uste ja külmasildade. Kui siis - tee aknad 2x2 klaaspaketist, kui hind sobib siis võta ära. Ustega on keerulisem aga topelt välisuksed üsna levinud variant.
Loomulikult igatsurti seaduseväänajad tahavad, et sa omale teeksid nullenergia maja, kuid vahtplasti paksus >500 mm on tsipa overkill.

[Külaline]

Pakkusingi sellepärast päikeseküttega lisa. Võin muidugi täitsa mööda panna aga on jäänud mulje, et millegipärast võrreldes soojusisolatsiooniga hinnatakse väga ebaproportsionaalselt kõrgelt igasugu päikeseenergia lisasid energiamärgise arvutuse juures.

[Martin L]

Mul analoogne karp valmis - 200 Aeroc Universal, plekk katus, soojustamata. Köetavat pinda 178 ruutu. Eelprojektis kirjas soosjustagastusega vent ja maaküte. Soojustuseks põranda alla 200 EPS, seina 200 EPS ja pööningule 500 puistevilla. Aknaid ~40 ruutu valdavalt Lõunasse ja Läände ning arvutused tehtud 1.1 u arvuga.
Märgiseks sai C - 131kWh/a m2 millest:
Küttesüsteem
Ruumide küte 3766 kWh/a 21,11 kWh/a m2
Ventilatsiooniõhu soojendamine 480 kWh/a 2,69 kWh/a m2
Tarbevee soojendamine 1652 kWh/a 9,26 kWh/a m2
Ventilatsioonisüsteem 1563 kWh/a 8,76 kWh/a m2
Jahutussüsteem 200 kWh/a 1,12 kWh/a m2
Valgustus 1251 kWh/a 7,01 kWh/a m2
Seadmed 2735 kWh/a 15,33 kWh/a m2
Teh.süst. sum. energiakasutus 11646 kWh/a 65,28 kWh/a m2

Täpsemalt : https://www.dropbox.com/s/s5ee7pgaggaeq ... s.JPG?dl=0

Kui antud Energiamärgis jmsk ABC kliimasse tehnosüsteemide hinnapäringuks sai saadetud siis helistati ja küsiti, et kas kindlasti on tegemist uue majaga või pigem vana renoveerimisega - polevat väga usutav, et uuel majal sellised numbrid.

Hinnapakkumine tehti igatahes 16kw Nibe pumbale.

[Bobo]

Mul analoogne karp valmis - 200 Aeroc Universal

Aitäh, abiks info! Kas sa EM esimest lehte saaksid ka näidata?

Hinnapakkumine tehti igatahes 16kw Nibe pumbale.

Kas see pisut overkill pole?
Mul küll pisut väiksem köetav pind aga samavõrra jälle kehvem soojapidavus (vähemalt praeguses projektis), seega võiks meie majade soojatarve umbes sama olla, +-10%.
Mina saan asjast nii aru (parandage, kui eksin):
EM esimesel lehel on kirjas, et "Välispiirete summaarne soojuserikadu: 168.7 W/K". Ehk siis iga kraad erinevust sise- ja väliskeskkonna vahel tekitab küttevajadust 168.7W. Tallinna piirkonnas on talviseks normiks -22C, seega 25C sisetemperatuuri puhul oleks dt 47C ja välispiiretest lahkuv soojus 47*168.7=~8kW.
Miks oleks vaja 16kW pumpa? Seda enam, et see -22C on suht ekstreem, mida juhtub tõenäoliselt ainult ~10-l päeval aastas. Vähemalt mina olen nõus need 10 päeva kütma kamina või vajadusel elektriradikatega või siis taluma pisut külmemat tuba. Aga eks inimesed on erinevad
Lisaks on Eesti soojuspumba liidu kodukal kirjas soovitus hoopis aladimensioneerida pisut:
http://www.soojuspumbaliit.ee/Dimensioneerimine

[Martin L]

Lähteandmed - https://www.dropbox.com/s/za4htg8phbyvk ... _.JPG?dl=0

Hetkel jäin vaatama, et lähteandmetesse on märgitud, et jahutussüsteemi ei ole samas tulemuste all on 1.12kWh/a m2 kohta jahutususüsteemi arvestatud.
Lisaks põhja suuna on teisel korrusel 2 akent kuid lähteandmetel on 0m2 põhja.
Nüüd põhjalikumalt üle vaadata aknad siis aknaavade (mitte klaasi pinna järgi) on ka arvutused ilmakaarte järgi mööda. Ei tea kui täpne see asi kokkuvõttes on. Teed projekteerimisfirmaga läksid ebapädevuse tõttu lahku.

See pakutud 16kw pump on inverter ja pakkumise aluseks oli energiamärgise tulem.

Maakütte valmidus (kontuur) sai see suvi ära tehtud. Samas hetkel ei olegi kindel kuidas edasi toimetada. Kogu süsteemi korraga välja ehitada ei ole paraku võimalik - 2 aastat tagasi sai soetatud renoveerimis plaanidega vana talumaja mis kahjuks ei väärinud küünlaid. Töö kõrvalt sai uus karp valmis ehitatud ja nüüd vaagungi erinevaid variante kuidas edasi minna.

Kui maasoojuspumba paigaldus hind jääb juba suurusjärku ~2500€ siis selle summa eest saaks esialgu lisaks kaminale ka nt õhksooskuspumba mis suveperioodil elamist jahutaks ja pehmemate külmadega aitaks kütta.

Kui võtta, et tervikliku sisekliima jaoks läheb vaja lisaks kaminale (tuleb nii ehk naa) maasoojuspumpa, ventilatsiooni, ning suve perioodil ka jahutamiseks mingit agregaati + võib olla ka mingit õhuniisutajaid (lugedes mõningate kaasfoorumlaste kogemusi) siis kogumaksumus küündib ikka päris kõrgele.

Kobedamate õhk-vesi pumpade hinnad jäävad samasse suurusjärku juba mis maaküttepumbadki ja vajavad talvel ikkagi pidevat juurde kütmist.

Kuid kõik see on juba teine teema ja minu isiklik mure, vabandust reostuse pärast.

[Külaline]

Tere. Murelikule kodanikule infoks, et energiamärgise arvutus EI VÕRDU reaalse energiabilansi arvutusega. Energiamärgise arvutus on poliitiline numbritega zonglöörimine, et tekitada inimesete jaoks piits ebamajanduslikesse energiaabinõudesse investeerimiseks. Iseenda rahakoti hüvanguks tuleks tegeleda reaalse energiabilansiga.
Kui tabeli üks osa (piirdetarindid) on suhteliselt täpselt insenerlikult arvutatavad, siis ülejäänud 2 on enamasti väga suure tolerantsiga ja kohati vägagi subjektiivselt tehtud. Külmasillad on võetud reeglina tabelitest arvestamata tegelikku olukorda. Arvutuslikult võib külmasildade väärtused erineda tabeliversioonidest 3-4 korda. Tabelist võtta on imelihtne, arvutus aga nõuab teatuid ressursse.
Tabeli koostaja (ja neid on massiliselt) pole viitsinud süveneda numbrite sisusse ja lihtsalt täitnud tabelit vastavalt seadustele. Nt. külmasild põrand-välissein 13,3! olukorras, kus kogu sein on 22,8 ja kogu põrand on 18,2. Jabur!!
Velgi ebatäpsem on õhulekked. Raske öelda, kust on võetud see 6. Kui ikka ise tööprotsessi jälgida ja kontrollida võib selle rahumeeli viia 1,0-1,5 ni. 6 oleks võib-olla halvasti organiseeritud suure kortermaja ehituse puhul.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld