Ehitusfoorum

60ndatel ehitatud täiskeldriga kahekorruseline viilkatuse ja kahe vintskapiga eramu ca 160m2 köetavat pinda. Hetkel on kasutuses söega /puudega köetav katel ning malmradiaatorid, pööningul on lahtine paisupaak.
Plaanis on alustada terve maja täielikku renoveerimist.

Millist küttesüsteemi valida? Kas paigaldada põrandaküte õhk-vesi soojuspumbaga? Kas jätta tagavaraks alles olemasolev süsteem koos radiaatoritega?

Bibabo kirjutas:60ndatel ehitatud täiskeldriga kahekorruseline viilkatuse ja kahe vintskapiga eramu ca 160m2 köetavat pinda. Hetkel on kasutuses söega /puudega köetav katel ning malmradiaatorid, pööningul on lahtine paisupaak.
Plaanis on alustada terve maja täielikku renoveerimist.

Millist küttesüsteemi valida? Kas paigaldada põrandaküte õhk-vesi soojuspumbaga? Kas jätta tagavaraks alles olemasolev süsteem koos radiaatoritega?

alustad valest otsast, ennem tee renoveerimisprojekt kus seatakse eesmärgiks mingi energiaklass ja vastavalt sellele energiaklassile saad valida hiljem küttesüsteemi. soovitan panna rohkem rõhku korralikule isoaltsioonile.

aga üldiselt, kui lööd konstruktsioonid lahti , siis on mõistlik paigaldada põranda ja (ka elektri) radiaatorkütte, ventsüsteemi, kesktolmuimeja jne valmidus, et oleks pärst võimalik otsustada kas ja mida on vaja.

Ise renoveerisin 39 aasta maja , üsna sarnased tingimused ja rokem panin rõhku korralikule isoleerimisele ja süsteemide valmiduse tekitamisele. Kuna tegu on väga vana majaga, siis annavad arvutused ainult pool pilti seega hetkel ootangi külma talve, et saaks reaalsete kulude põhjal otuseid edasi teha, seniks on põhiliseks kütteks elektriradikad ja ka puukütte võimalus. Kui tuleb korralik kütteperiood on võimalus reaalsemalt hinnata kas investeeringud teistele kütteseadmetele ära tasuvad.

Palju sõltub kui häirivaks/ilusaks pead olemasoleva küttesüsteemi ilupoolt.
Muidu soodsaim on säilitada olemasolev süsteem ja lisad sellele vaid õhk-vesi soojuspumba. Asja sisu selles, et käreda külmaga jäävad kõik õhk soojuspumbad lahjaks ja ebaefektiivseks ning siis lükkad soojuspumba välja ning kütad vana süsteemiga edasi. Normaalkülma ajal kütad ainult soojuspumbaga. Ainus negatiivsus on soojuspumba kehvem COP radikate korral, kuna tuleb kasutada kõrgemat pealejooksu temperatuuri.
Paljudele vanad radikad ei meeldi ja tahavad asendada põrandaküttega. Ka siis on võimalik kasutada vana katelt - lisad automaatjuhitava segamissõlme. Soojuspump töötab otse põrandaküttesse.

Palkmaja I korruse u. 80 ruuduses korteris oli nõukaaegne tahkekeskküte katlaga keldris. Kuna see hakkas juba amortiseeruma ja vanainimesest polnud suuremat kütjat, siis sai mõned aastad tagasi kelder tühjaks lõigatud ja asendatud õhk-vesi pumbaga. Värk on nüüd täisautomaatne aga radikatega kütmisel pole kasutegur vast kõige parem? 12 kuuga läks 8563 kWh elektrit (kogu tarbimine korteris) ... on seda nüüd palju või vähe?
(Puupliit ja kergelt salvestav kamin on kah)
Nüüd juhtus veeavarii ja läheb põrandate tegemiseks. Saab põrandaalused vähemalt ära soojustada.

1)Kuna õhk/vesi pump juba olemas, kas oleks mõistlik sama remondi käigus panna ka vesipõrandaküte?
2) Kuna seinu selle remondi käigus ei puuduta, kas saab jätta radikad sellegipoolest töösse? Kas on vaja?
3) millise konstrktsiooniga oleks seda põrandat kõige mõistlikum teha? Praegu on keldrilael betoonlael talad, taladel laudpõrand, sellel püssi plaat ja siis parkett. Taladevahed soojustada? aga edasi? Siin kõrval miski kipsivalu reklaam... kas sellises kohas on sellel eelist..?

sry.. pigem läks viimase 12 kuuga 9100 kWh (tunniarvestus hakkas mullu alles poolest oktoobrist)
aga kolm küsimust jäävad samaks...

Eeldusel, et betoonvahelagi kannatab (on valatud relsside vahele?), siis betooni peale soojustus (vahtplast) ja siis küttetoruga betoon. Kui saab, oleks hea keldri lage siiski soojustada, aga alati pole võimalik. Hetkel ilmselt talade vahel saepuru? Kui ei plaani nii suurelt ette võtta, võid ka panna mingi Floore tüüpi lahenduse, jätad talad alles ja soojustad lisaks keldrilaest (liimid vahtplasti lakke). Ise olin aasta tagasi samade valikute ees, aga selle vahega, et vana põrand koos talade ja saepuruga oli välja visatud ja vahesinad ka välja lõhutud.

Õhk-vesi soojuspumba cop-i saab radiaatoreid kasutades parandada, pannes suurema küttevõimsusega radiaatorid või panna väiksemaid rohkem, siis saab kasutada madalama temperatuuriga.
Keegi ei saa sulle ette öelda millist süsteemi peaksid kasutama, vaid igaüks saab öelda oma arvamuse, millest sulle ei pruugi kasu olla. Mina paneksin mingi automaatsema katla, pelletiga näiteks (kui ei taha käsitsi kütta halupuudega vms-ga).

Tehes maja ainult põrandaküttele, saad soojuspumbast parema kasuteguri. Sel juhul jääb soojuspumba tüüpiliseks pealejooksuks 25 C, radikate puhul aga peab olema 42 C. Kuigi radikad võid jätta ka paraleelselt töösse siis 25 C juures neist suurt kasu pole.
Kokkuvõttes maitse asi. Kui aga on mingi puittaladega põrand siis tasub radikad alles jätta. Palju lisafaktoreid, räägi rohkem konstruktsioonide ja soovide kohta, muidu on kõik variandid head aga neil on palju nüansse.

Kas siis näiteks 2 m2 pinnaga 50 C radiaator ei küta sama palju kui 4 m2 pinnaga 25 C radiaator?

Kütab. Asi on otstarbekuses, majanduslikus kasus ja ilumeeles. Lisades põrandakütet siis on see 25 C juures piisavalt võimas, et radiaatorit seinale pole enam vaja isegi kui see seal täna on. Radiaatori ainus allesjäämise mõte on tuppa üldse mitte põrandakütet teha ja kasutada olemasolevat.
Ega küsija ei pea üldse põrandakütet kasutama, kui pump annab 45 C vett välja on seni kõik majad piisava radiaatorpinnaga ära kütnud, tihti pump ei jäksagi nii palju sooja anda kui radikad tuppa edasi annavad.

leur kirjutas:Kas siis näiteks 2 m2 pinnaga 50 C radiaator ei küta sama palju kui 4 m2 pinnaga 25 C radiaator?

Ei küta sest kui toas on 22 C ja radiaator on 25 C siis on temperatuuride vahe 3 C. Kui radiaator on 50 C siis on vahe 28 C.

Infoks, ehk aitab mõelda.
Novembris 2014 paigaldatud õhk-vesi soojuspump Bosch 6000AW 13kw Tower, põrandaküte ja tarbevesi. Aastane /03.11.2014-02.11.2015/ kasutegur 3,21.

Infoks, ehk aitab mõelda.
Novembris 2014 paigaldatud õhk-vesi soojuspump Bosch 6000AW 13kw Tower, põrandaküte ja tarbevesi. Aastane /03.11.2014-02.11.2015/ kasutegur 3,21.

Miks peaks uskuma mingit kasuteguri numbrit, mida seade ise kokku luiskab mulle?

sashaobrok kirjutas:Miks peaks uskuma mingit kasuteguri numbrit, mida seade ise kokku luiskab mulle?

Jah... usalda aga kontrolli.!!!!

elektriarvesti saad paarikümne euroga, soojusarvesti on vist paarsada...

Ei ole küll väljaõppinud spetsialist vaid "maamehe tarkusel" praktik. Endal kodus töötanud 8 a. sakslaste Vailant. Põrandakütet ca 70 ruudul ja ülejäänud paarisajal + -ga ruudul radikad. Ei kurda selle üle, et radikatega miski jama oleks. Kahjuks oli onn veidi enne maaküttele üleminekut valmis saanud. Ei pidanud mõtekaks korralikult alt soojustatud laudpõrandate ülesvõtmist paneelide peal ning paigaldasin radikad.
Kui uuesti peaksin ehitama siis esmane valik oleks kindlasti põrandaküte - nüüd juba tõenäoliselt valatud põrandasse ning magamistubadesse betooni peale kork.
Noorema tütre valduses oleva esivanemate maja ( ehitusaastaks 60-d) renoveerimisel olen paigaldanud valusse koheselt ka põr. kütte torud ( II korrusel olev WC + dušš), I korrusel olev saun, esik, WC. Ülejäänud ruumidel põrandaid üles ei võta ( jäävad nõuka aegsed põrandalauad).
Kuna maja asukohas maakütte kontuuri jaoks jagub pinnast ääri-veeri, siis rehnuti järgi peaks sinna kõikse rohkem sobima õhk-vesi süsteem. Majas on olemas I korrusel renoveeritud ahi + pliit soojamüüriga I korrusel ja ahi II nn. mansardkorrusel + puukuur kuivade puudega.
Enne oli majas olemas 1 toru nn. Leedu kivisöe katlaga keskküte. Malmradikad on küll sümpaatsed ja pikaealised, kuid soojuspumbaga komplektis (tänu madalale pealevoolu temperatuurile ja mahavoolule) nad oma gabariitidelt ei sobi. Plekkradikatele tänapäeval antav 25 aastane garantii mind rahuldab ja neid paigaldades ei ole mul terve sein radikat täis. Lisaks on iga radika nn. liitel suletav ventiil - vahetuse korral ei pea tervet süsteemi tühjaks laskma. NB! - neid ventiile nagu ka tänapäevaseid kuulkraane soovitan korra aastas paar korda kinni-lahti keerata, et vajadusel oleks tagatud nende liikuvus.

trebla kirjutas:

sashaobrok kirjutas:Miks peaks uskuma mingit kasuteguri numbrit, mida seade ise kokku luiskab mulle?

Jah... usalda aga kontrolli.!!!!

elektriarvesti saad paarikümne euroga, soojusarvesti on vist paarsada...

Numbri sain vaadates eraldi, soojuspumba kaitsmele paigaldatud elektriarvestit ning vaadates numbrit, palju soojuspumba soojusarvesti näitas.

Nautige élu ja ärge pange paranoiat

Elektriarvesti näit on üsna usaldusväärne, sellise soojusarvesti omas aga julgeks kahelda.