Ehitusfoorum

Tere,

7 aastat tagasi sai keset metsi soetatud elektrita kottu üles seatud veesüsteem. Siiani laitmatult toiminud asjandus hakkab aga aegumise märke üles näitama ning töötab nagu Viplala: vahel suudab vett hüdrokasse pumbata ja vahel ei suuda. Suutmise-mittesuutmise vahekord on umbes 1:1 ega tundu sõltuvat suurt millestki.
Lähteandmed on sellised:
1. Salvkaevus on 900-vatine pump (Euromatic SVM90), tõstekõrgus 56m
2. Torustik läheb 1,5m sügavuselt 40m kaugusele hüdrofoori, tõstekõrgus ca 3m (32mm PEM toru)
3. Vooluallikaks on 2,2kW nominaaliga GESANi bensiinigeneraator (jah, arvestades pumba käivitusvõimsust üsna piiri peal, aga 7 aastat on see veatult tööle läinud).
Kõik eelpoolnimetatud on ehitatud, soetatud ja üles seatud 7 aastat tagasi. Mis liigub see kulub. Aga kuluma on see hakanud üsna äkitsi 3 kuud tagasi, kui pump ei suuda enam vett sisse pumbata ja lülitub välja (arvatavasti ülekoormuse tõttu.

Siin oleks otsekui 3 võimalikku põhjust:
1. Pump on õhtal pärast 7 aastat tublit tööd. Aga kui võtan pumba kaevust välja ja ühendan otse generaatori taha ilma koormuseta, siis hakkab see alati veatut tööle.
2. Genekas on õhtal ega suuda koormust välja kannatada. (See, et ta pumba alati eksimatult käima tõmbab, kui koormust taga pole, pole mingi näitaja, sest koormust ei ole. Aga ta ei näita mingeid muid väsimise märke, ja ma ei tahaks lihtsalt proovi pärast uut genekat osta, sest need on kallid.)
3. Torud on muda täis. Olen 7 aasta jooksul hüdroka ühe korra 2 aastat tagasi lahti võtnud, ja sealt tuli kõntsa välja küll. Mul ei ole mingit veepuhastamise filtrit kaevu ja hüdroka vahel, järelikult läheb sinna mida iganes. Pumba surmamiseks oleks ju kõikse parem viis, kui torud pumba ja hüdroka vahel mingit sodi täis toppida? Nii et kõikse loogilisem oleks, et pump ei suuda vett pumbata sellepärast, et torud on progersseeruvalt mingit sodi täis ja ta ei saa sellega hakkama.

Ja kaks küsimust ka kõige lõpuks:
1. Kas on mõistlik alustada probleemi lahendamist torustikust?
2. Kas selle mõistlikkust on kuidagi võimalik tuvastada? Kas ma saan torusid mingil moel ise läbi puhuda (laenutades selleks miskisuguse argegaadi) või pean ilmtingimata tellima kellegi selleks volitatud firma?

7 aastaga võib pump niivõrd ära surra küll, et enam pumbata ei jaksa. St mootor töötab, aga pumbaosa on nii kulunud, et survet ei arenda. Seega ma panustaks koolenud pumbale.

Aga kas sel juhul on võimalik et vahel jaksab pumbata, aga vahel ei jaksa (sest nii ta praegu on)? Nagu ütlesin, siis umbes pooltel juhtudel pumpab vee hüdrokasse sisse ilma probleemideta.

Ju ta on seest nii kulunud, et ei jaksa enam. Proovimiseks võta kaevust välja, pane manomeeter ette ja vaata palju survet välja lööb. Mingi 5+ atm peaks kindlasti jaksama.

Olgu, teen nii (see võtab paar päeva). Aga kas see torude umbejooksmine ei ole loogilisem? Et kusagil (eri aegadel eri kohtades) on tropp ees, ja pump ei jaksa nendest üle pumbata?

Ma ei usu, et toru umbes on. Aga et kindel olla võta mõlemad otsad lahti ja lase kompressoriga õhku prooviks läbi. 95% tõenäosusega on pump nahkas.

Jah, ma oleks ka peaaegu et uue pumba ostnud, aga siis hakkasin arutama et miks aeg-ajalt suudab pumbata ja aeg-ajalt mitte, et see oleks otsekui torude probleem?

Tegelt tahtsingi kompressori asjus küsida. Ma ju tean et on olemas miski torude läbipuhumise teenus, aga kas seda saab inime ka ise teha ilma asjatundjaid kaasamata (nagu olen harjunud tegema). Et kui laenutan näiteks kuskilt Ramirendist kompressori ja puhun torud läbi, et kas see on vähemalt 70% ulatuses siuke tulemus nagu proffide poolt tehakse? Või kusen vastutuult, nagu öeldakse?

kahtken sügavalt selles õhuga puhumise mõttes.
See nikats, mida sa suudad oma geneka otsas käitada ei puhu kõvemini, kui mõnus meretuul.
Läbipuhumiseks on meeletu jõudlusega kompressorid. Lisaks kasutatakse vahepaaki, millel on suure läbimõõduga kraan, et avada võimekat õhuhulka, ühe korraga....
Ega siin muud ei ole, kui otsast harutama, alustuseks pump, nagu eelmainitud.

Tõstekõrgus 56m ... tootja seda küll ei luba. Hüdrofooril ei ole tõstekõrgust, muideks. Kui hüdrofoori kummikotti (kui on kummikotiga versioon) on 3bar sisse löödud (ehk siis vasturõhk pumbale), saad vett vähem kui 15 L/min.
Mina ühendaks hüdrofoori lahti, voolik torustikule külge ja pump tööle. Kui voolikust vett ei tule siis kas pump ei jaksa või torustik umbes. Seejärel ühendaks vooliku kaevu juures, kui siis ka vett ei tule siis kas torustik pumbast maapinnani või siiski pump.
Lisaks võiks mõelda ka sellele, et puurkaevus pole enam vett. Kui sügavale üldse pump on lastud? Tõsta kõrgemale, saad survekõrgust juurde.

Külaline kirjutas: Kui sügavale üldse pump on lastud? Tõsta kõrgemale, saad survekõrgust juurde.

Mille arvelt?

virks, vabandan, kui lause ehitus segadusse jättis.

Vastus: hüdraulika.
Selgitus: kui pumba nn tõstekõrgus on 56m ja paigaldate maapinnast sügavusele 57m siis vesi maapinnale ei jõua, kui aga sügavusele 16m, siis on võimalik saada maapinnal nn survekõrguseks 56-16=40m vedelikusammast.
Seda paraku kohe pumba surveotsast mõõdetuna. Kui sinna lisate toru, siibri, tagasilöögiklapi, vmt, siis need on rõhukao tekitajad ja eelnevad numbrid ei kehti. Kui palju: arvutan Teile mulle sobiliku € eest.

Tootja info kohaselt võib pumba paigaldada max 15m paksuse veekihi sisse, aimates Eesti hüdrogeograafilist kaarti ja vaadates pumba tunnusjoont siis ... on asi selge.

Veepiiri jätad arvestamata?

-virks-
Andmed puuduvad, võtsin aluseks, et äkki Läti piiri ääres (0,9kW pump) ja arteesia tõttu vesi pea maapinnaga tasa (kolleegil ka 1m "survet" ja hea "maakütet teha allikaks").
Kui aga Põhja-Eesti suunas siis ju jama rohkem ja probleemi alus aimatav.

Külaline, pumba tõstekõrgust, ehk teisiti arendatavat survet mõõdetakse ikka veepiirist. või väidad, et 56m tõstekõrgusega pump jõuab pumbata olles veepiiril vee 56m kõrgusele ja uputatuna näiteks 15m sügavusele 41m kõrgusele?

.. et siis panen 56m tõstejõuga pumba 56m sügavusele (surved ju liituvad) ning saan maapinnal surveks 56+56m? Pole paha ...

Külaline kirjutas:.. et siis panen 56m tõstejõuga pumba 56m sügavusele (surved ju liituvad) ning saan maapinnal surveks 56+56m? Pole paha ...

Tee omale asjad selgeks enne kui avalikult oma rehkendusi müüma hakkad.

-virks-, kes avalikult oma rehkendust müüs ("Pole paha ..... ")?
Tehke siis asjad selgeks! Mõtet niisama plärtsuda.

Peame hakkama sulle siin põhikooli füüsikat kordama?

Külaline kirjutas:Vastus: hüdraulika.
Selgitus: kui pumba nn tõstekõrgus on 56m ja paigaldate maapinnast sügavusele 57m siis vesi maapinnale ei jõua, kui aga sügavusele 16m, siis on võimalik saada maapinnal nn survekõrguseks 56-16=40m vedelikusammast.
Seda paraku kohe pumba surveotsast mõõdetuna. Kui sinna lisate toru, siibri, tagasilöögiklapi, vmt, siis need on rõhukao tekitajad ja eelnevad numbrid ei kehti. Kui palju: arvutan Teile mulle sobiliku € eest.

Kui see ei ole pakkumine, siis vabandan, sain valesti aru.

-virks-, kas sellest allegooriast; "Pole paha ..." jäi midagi arusaamatuks?

55 meetrise tõstekõrgusega pumbale 55 meetrit toru järgi ja uputada 55 meetri sügavusele püstloodis.Toru ots on veepinnaga tasa.....mis juhtub???vesi on torus samal tasapinnal mis on ka vee tasapind ja seda ilma pumpa käivitamatta.Pole paha!!!UUs perpentum mobile on sündinud.Energiat pole vaja aga pumba peal on 55 meetrit veesammast.Mis juhtub nüüd kui pump tööle panna..kas tuleb vett või ei????pakkumisi?

Tuleb tuleb vett. Ei tasu liigselt erutuda. Nagu ennem ütlesin on see põhikooli füüsika, mida pea iga 15 aastane unepealt teab.

ifffff kirjutas:on see põhikooli füüsika, mida pea iga 15 aastane unepealt teab

Kui endal mõni asi juhtumisi selge on, ei tasu siiski seda põhikooli nii väga rõhutada. Kes igapäevaselt pumpade ja hüdraulikaga ei tegele ei tea sellest kindlasti midagi, kaasa arvatud gümnaasiumi ja ülikooli lõpetanud.