Ehitusfoorum

Mida arvata ideest tekitada näiteks maakütte kontuuri tagasitulevale otsale u 10- 20 m pikkune "toru torus" soojusvaheti ja lasta sinna soe hall vesi?.. Eeldusel et kontuuri on piisavalt pikk,et sealt kunagi miinuskraadidega soojuskandjat tagasi ei tule ..... ?
Selle saaks ju ka ümbritsevast maapinnast kergelt ära isoleerida.... ?
(junnid laseks teise paralleelsesse torusse, neid uhutakse niikuinii külma veega minema)
Ideaalvariandis saaks lisada veel juhitava klapi , mille abil lastakse soojusvahetisse ainult tõesti vaid soe vesi.
Pesumasina loputusvesi võiks ka otse junnidele järele minna.....

See soojusvaheti ei pea toru torus olema. Piisab kui kogumiskaevu lähedusse on paigaldatud maakütte spiraalkollektor. Soojus kandub soojemalt kehalt külmemale st kui näiteks kogumiskaevu ümber on maaküttetoru sii kandub soojus kõige külmemale kehale ehk maaküttetorule.
Teema võib tunduda veider kuid http://nortech.oulu.fi/pdf/Lauri%20arti ... esConf.pdf
Ehk ühe maja reoveest saadav soojus võib tunduda kummalisena ja seadmed kallid kuid paraku on meie mahajäämuse tase mega.

Ühe maja reovette läheb selle maja soe tarbevesi, mille soojendamiseks on kulutatud vast nii 1500-2500 (?) kWh aastas. Pluss veel ka majas (torustikus) soojenenud külm tarbevesi mis ikkagi omab vast temperatuuri +10 - +15 °C. Kui siin maakütte omanikud kurdavad, et aladimensioneeritud maakontuuride puhul tuleb tagasi vahel suisa -1 °C, siis sellisel vedelikul lasta vahetevahel kontaktis olla +15-+30 °C halli veega, peaks olema kosutav.

Suurtes süsteemides muidugi jah ei tohiks enne puhastit vett jahutada, muidu puhastavad bakterid kõngevad ära, aga seni kuni majast väljuva reovee temperatuuri veel ei mõõdeta, võiks enesele ju sellise torujupikese tekitada? Äkki annaks lausa poes müüdavatest plasttorujubinatest kokku laduda?

110-ne toru mille otstes on 75sed või 50-sed üleminekud maakontuuri toru läbitoomiseks ja enne neid üleminekuid 110-sed kolmikud hallvee sissetoomiseks ja väljaviimiseks?
100 euriga saaks jupid kokku?
Kogu värgil võiks veel olla miski penoplastist koorik ümber....

Kui suureks probleemiks võiks olla ummistumine ?
Kas seda annaks ennetada miski mudakogujaga?
Või oleks maa alla matmise asemel asi mõistlikum teostada maja keldrikorrusel seina peal, et on lihtsamini ligipääsetav? Saab ka ummistumise puhuks lihtsamini möödaviigu teha..

PS
muide kuskil 91/92 käisid rootslased Tallinnas ka Paljassaare puhastusseadmete peale soojuspumpa pakkumas.... jutt oli minu mäletamist mööda 2-3 MW seadmest.

Kujuta ette et oled lennukis ja ei pääse tualetti. Veelgi lahedam on sama olukord kodus.
Nii nagu lennukit katsetatakse tehakse katseid ka igasugustele seadmetele . Katsetatakse just piirtingimustel. Teatud juhul võib maaküttetoru ka külmem kui -1 C olla ning mingit töökindlust sellisel soojusvahetil ei ole.
Juhul kui jahutada reovee kaevu siis on rikke tõenäosus palju väiksem.

Jäätumine on ka selline et mida väiksem on soojusvaheti ülekandepind seda suurem on jäätumise risk.

Esiteks - algusest peale on olnud idee, et WC potti sinna ei ühendaks.
Teiseks peaks sellel olema möödaviik ummistumise (mida on ka külmumine ) juhuks...
Kas on miskeid kanalisatsiooni ümberlülitamise klappe - tööle saaks need panna siis rõhuanduri ja termoanduri abil....

Põnev teema. Kahjuks olen oma süsteemiga hiljaks jäänud. Oleks tekitanud imbväljaku näiteks maakütte kontuuri peale vms.

Täna meedias http://www.laanlane.ee/article/haapsalu ... C3%BCttele , seda artiklit ja seda ideed siin teemas eristab ainult reovee "käive" ja kodustes majapidamistes ei ole lihtsalt piisavalt reovett millest oleks soojusvahetil aega seda soojust eraldada.

Seda on siin foorumis vist varemgi arutatud.

tuleb rohkem tooreid õunu ja kapsast süüa. Küll siis ka käive tekib

Külaline kirjutas:Täna meedias http://www.laanlane.ee/article/haapsalu ... C3%BCttele , seda artiklit ja seda ideed siin teemas eristab ainult reovee "käive" ja kodustes majapidamistes ei ole lihtsalt piisavalt reovett millest oleks soojusvahetil aega seda soojust eraldada.

Seda on siin foorumis vist varemgi arutatud.

eesmärk ei olegi ära kütta, vaid sellel vähesel soojusel mitte kaotsi minna lasta, kui seda õnnestub teha väikeste kulutustega.
Varem arutati siin vist korra sooja tarbevee eelsoojendamist dushiveega... selles on oma point, et vete voolamised toimuvad samaaegselt. Samas on siiski väike ajaline nihe. Pesumasinal ja vanniveel on juba suurem ajaline nihe,,, minu mõte on selles, et maaküte toimib pidevalt, veetarbimisest sõltumatult.

Haapsalu veevärk võrdleb olukorda otseelektriküttega - see otseelektriküte on eriliselt jabur, võtnuks see raha ja ostnud 95 õhk/õhk soojupumpa ... kas oleks igasse ruumi 1 jätkunud..
Võib-olla oleks raha ülegi jäänud ?

Külaline kirjutas:[eesmärk ei olegi ära kütta, vaid sellel vähesel soojusel mitte kaotsi minna lasta, kui seda õnnestub teha väikeste kulutustega.

sa ei taipa, seda väikest kogust mis sa sealt läbi niristad jätkubki soojusvahetajasse ainult sekundiks ja sa ei jõua sealt seda natukest tagasi võtta. selleks , et millestki midagi vahetada peab seda midagi piisavalt olema, haapsalus tehakse seda piisava käibega reovee trassil , sina saad selle soojuse kiiremini kätte, kui peale vanni vms lobistamist lased lihtsalt veel toas maha jahtuda .

Külaline kirjutas: Haapsalu veevärk võrdleb olukorda otseelektriküttega - see otseelektriküte on eriliselt jabur, võtnuks see raha ja ostnud 95 õhk/õhk soojupumpa ... kas oleks igasse ruumi 1 jätkunud..
Võib-olla oleks raha ülegi jäänud ?

Kuule kes tahab päevad läbi mingi puhuva aparaadi all istuda, õhk-õhk soojuspump sobib pigem mingitesse sellistesse ruumidesse, kus pidevalt inimesed ei tööta/ela. Otseelekter on kõige parem küte: mitte mingit müra, õhu puhumist vms, kütteseadmed on odavad ning kasutegur on 100%.