Päikesekütte ja keskkütte hübriid süsteemi kriitikat sooviks!

[Külaline Sakust]

Tere kõigile,

Plaan ehitada selline asi valmis.
http://veskaru.ee/wp-content/uploads/20 ... ysteem.png
Hetkel veel paberitasandil, selletõttu sooviks kuulda teie ideid ja murekohti!

Kuna proovisin joonisel kõik ära mahutada. Siis paluks mitte vaadata imejõnkse torustikus ja imelikel kõrgustel paiknevaid asju! Vaid süsteemi kui ise.

Mõte on selles, et kasutaksin vaakumtoruga päkesepaneele mis peaksid kütma ülesse 3x2000l akumulatsioonipaake. Kui tekib probleem, et päikeseküte ei jõua end ära toita, siis viskan keskküttekaminasse tule alla ja esmajärjekorras hakkab vesi torustikus soojenema. Sealt edasi peaks ideekohaselt vesi tõusma ülesse kus on päikesepaneelide andur ning siis hakkama ringlus tööle!

natuke minu arvutusi ka
http://veskaru.ee/wp-content/uploads/20 ... rvutus.pdf

Ette tänades igasugu kriitika suhtes ja kui on paremaid ideid või lahendusi meeleldi kuulaks.


NB! Suurim murekoht millega siiani võitlen, on mis teha kui on elektrikatkestus ja vaakumtorud üle hakkavad kuumenema! Sellepärast kaalun endiselt Flatplate ja evacuated tube vahel.

[ifffff]

Isegi süvenemata täpsemalt arvutustesse võin öelda, et meie laiuskraadil - välja arvatud suvel 3-4 kuud (ja seegi sõltuvalt ilmast) on lootus päikeseküttega maja kütta põhjendamatu optimism. Sama tühi lootus on talv üle elada 2 ruumi küttepuudega.

[rokikas]

Päikest saab ka meil edukalt küttesüsteemile abiks rakendada kui otsest rahalist tasuvust taga ei aja või kui uut maja planeerides sellele teemale rõhku panna. Ega see päris lihtne ei ole kõiki soove (et ei oleks liiga külm või hoopis palav, et oleks avarust aga samas ka privaatsust, et rahakott ka rõõmustaks, jne.) omavahel klappima saada aga üritada ikka tasub.
Vaatasin vilksamisi arvutusi ja silma jäi et oled vist 6000 l. akupaagis olevaks energiavaruks arvestanud 586 kWh. Kui nii siis mis temperatuurivahemikus oled seal olevat vett plaaninud olema?

663 kg. küttepuudest plaanid saada 2987 kWh soojust mis on pehmelt väljendudes vägagi optimistlik prognoos.
Arvan et pigem saab sellisest kogusest teoreetiliselt ~2700 kWh. - küttekoldes kaotsi minev, ~20%., = ~2200 kWh. saad ehk kasutusse.
http://eramets.ee/static/files/762.Bros ... s_2010.pdf

Kui suur sul see maja on/saab olema et vaid ~4000 kWh otseseks küttekuluks plaanid?

[rokikas]

meie laiuskraadil - välja arvatud suvel 3-4 kuud (ja seegi sõltuvalt ilmast) on lootus päikeseküttega maja kütta põhjendamatu optimism.

Suvel saab rahulikult isegi süüa teha http://www.ehituspenskarid.com/foorum/v ... f=19&t=228 nii et asi see siis kevadel/sügisel sooja tuppa saada pole. 3-4 kuud on pigem selliseid kus suurt midagi ei saa "tuppa viimiseks" aga ülejäänud aasta ikka tasapisi tuleb. Iseasi palju sellise "abikütte" rajamine rahaliselt maksma läheb.

[Külaline]

Amundsen vs Scott.
Scott oli kõik täpselt välja arvutanud kuid siis tuli tuisk ja moonalaost jäi puudu vaid mõni miil.
Lõpp on ajaloost teada.
Pole küll kütteinsener kuid mingid arvutusvarud võiks olla.
Vilde tee kortermaja küttebilansist katab 10% päke (nii nad telekas ütlesid).

Coolhouse

[ifffff]

meie laiuskraadil - välja arvatud suvel 3-4 kuud (ja seegi sõltuvalt ilmast) on lootus päikeseküttega maja kütta põhjendamatu optimism.

Suvel saab rahulikult isegi süüa teha http://www.ehituspenskarid.com/foorum/v ... f=19&t=228 nii et asi see siis kevadel/sügisel sooja tuppa saada pole. 3-4 kuud on pigem selliseid kus suurt midagi ei saa "tuppa viimiseks" aga ülejäänud aasta ikka tasapisi tuleb. Iseasi palju sellise "abikütte" rajamine rahaliselt maksma läheb.

Selles, et suvel päikesega süüa teha ja vett soendada saab ma ei kahtlegi. Sooja vett isegi teinud, aga sellisel aastaajal kus sooja on vaja maja kütmiseks paraku päikesega välja ei vea. See tasapisi kulub külmaga enamus kollektori ja trasside kadudeks.

[Külaline]

Avaldad ehk ka kogu selle lahenduse maksumuse ja maja m2.

[Külaline Sakust]

Päikest saab ka meil edukalt küttesüsteemile abiks rakendada kui otsest rahalist tasuvust taga ei aja või kui uut maja planeerides sellele teemale rõhku panna. Ega see päris lihtne ei ole kõiki soove (et ei oleks liiga külm või hoopis palav, et oleks avarust aga samas ka privaatsust, et rahakott ka rõõmustaks, jne.) omavahel klappima saada aga üritada ikka tasub.
Vaatasin vilksamisi arvutusi ja silma jäi et oled vist 6000 l. akupaagis olevaks energiavaruks arvestanud 586 kWh. Kui nii siis mis temperatuurivahemikus oled seal olevat vett plaaninud olema?

663 kg. küttepuudest plaanid saada 2987 kWh soojust mis on pehmelt väljendudes vägagi optimistlik prognoos.
Arvan et pigem saab sellisest kogusest teoreetiliselt ~2700 kWh. - küttekoldes kaotsi minev, ~20%., = ~2200 kWh. saad ehk kasutusse.
http://eramets.ee/static/files/762.Bros ... s_2010.pdf

Kui suur sul see maja on/saab olema et vaid ~4000 kWh otseseks küttekuluks plaanid?

Küttepuude kütteväärtuse võtsin googeldades ja tegin puhtalt otsese arvutuse ilma kaduteta, sest olen varem elanud vanas talukohas ja sealt tuli ilusti välja, et kõige kindlam on. Kui sul ikka 3 talve varu ette tehtud siis võid priisata või mitte ja ei pea muretsema kas nüüd tohin sauna teha või mitte! Aga vaatan täpsemalt see nädal ka üle eramets.ee lehe.

Maja plaanin ehitada hajaasustus piirkonda. Hetkel plaanis ehitada kaks hoonet üks alguses pisem mille hiljem jätan kas vanematele või siis külalismajaks. Hoone on ühekordne ja projekti järgi siis:
Ehitusalane pind: 124,2
Kõrgus: 5,1
Pikkus: 15,64
Laius: 7,94
Suletud netopind: 92
Kõetav pind: 64
Kogumaht: 472
Üldkasutatav pind: 92
Tehnopind: 11

Tegemist siis ka katsetusmajaga kus loodan kõik tööle saada ja kui õnnestub hiljem edasi kanda ka õigele majale mis tuleb ca. 2x suurem aga ka ühekordne. Asukohavalikul arvestasin ka päikesega ja kohaliku eripäraga.

Hetkel on plaanitud ladustada vesi 95c peal.

NB! Tänud Rokikas, 1-2 aastat tagasi antud korraliku kriitika eest sellest sai nüüd päris huvitav projekt millel ka ametlik käik olemas.

Amundsen vs Scott.
Scott oli kõik täpselt välja arvutanud kuid siis tuli tuisk ja moonalaost jäi puudu vaid mõni miil.
Lõpp on ajaloost teada.
Pole küll kütteinsener kuid mingid arvutusvarud võiks olla.
Vilde tee kortermaja küttebilansist katab 10% päke (nii nad telekas ütlesid).

Coolhouse

Olen pigem selline, et kui kirjas panna 1mm armatuur vaatan ikka silmaga üle ja kui tunnen, et kipub nõrgaks jääma panen ka varu alati juurde. Küttele hetkel veel suurt rõhku ei sea tegelen nn. eeltööga kuna hetkel käsil teedeehitused jne.

meie laiuskraadil - välja arvatud suvel 3-4 kuud (ja seegi sõltuvalt ilmast) on lootus päikeseküttega maja kütta põhjendamatu optimism.

Suvel saab rahulikult isegi süüa teha http://www.ehituspenskarid.com/foorum/v ... f=19&t=228 nii et asi see siis kevadel/sügisel sooja tuppa saada pole. 3-4 kuud on pigem selliseid kus suurt midagi ei saa "tuppa viimiseks" aga ülejäänud aasta ikka tasapisi tuleb. Iseasi palju sellise "abikütte" rajamine rahaliselt maksma läheb.

Selles, et suvel päikesega süüa teha ja vett soendada saab ma ei kahtlegi. Sooja vett isegi teinud, aga sellisel aastaajal kus sooja on vaja maja kütmiseks paraku päikesega välja ei vea. See tasapisi kulub külmaga enamus kollektori ja trasside kadudeks.

Kaosuhtes küll, aga kui vaataksid nii,
1. Plaatkollektor ja avatud süsteem. Et kui küte tagant kukub siis viiakse ka kollektorist ja ões paiknevast torustikust vesi ära.
2. Vaakumtorude kasu on suht hea. Kuid suur probleem on suvine ülekuumenemine.

Päikesekütte nn. optimismi olen võtnud Saksa analoogide pealt.

Avaldad ehk ka kogu selle lahenduse maksumuse ja maja m2.

Lõpp maksumust kahjuks avaldada veel ei sa, kuna olen alles teeheituse juures kuigu excel väljaminekuga olemas. Kuid hetkeseis koos maaga ja kõigega lisaks on 34478,17€
Hoone m2 leiad esimesest vastusest.


-------------------------------------------------------------------------------------------
Jään ootama järgmisi küsimusi/vastuseid.

[ifffff]

Päikesekütte nn. optimismi olen võtnud Saksa analoogide pealt.

Saksamaa on meist tükk maad lõunapool.

[Külaline]

Päikesekütte nn. optimismi olen võtnud Saksa analoogide pealt.

Saksamaa on meist tükk maad lõunapool.

Kusjuures praktika näitab, et PV paneelidest õnnestub meil aastas samapalju ja rohkemgi elektrit välja pigistada, kui sakslastel. Kuid sooja veega ei pruugi, sest edu annab PV paneeli puhul just jahedam ilm, soojaveepaneeli puhul aga suurendab see kadusid.

[rokikas]

NB! Tänud Rokikas, 1-2 aastat tagasi antud korraliku kriitika eest sellest sai nüüd päris huvitav projekt millel ka ametlik käik olemas.

Ma küll hetkel ei taipa millisest projektist ja kriitikast on jutt aga kui oli kasu siis võta heaks!

Hetkel on plaanitud ladustada vesi 95c peal.

Kui keskmine temp on 95C. siis kas praktikas osaline keemine ei või toimuma hakata?
Kui sa just mingit soojuspumpa ei kasuta sellest "laost" soojuse väljavõtmiseks siis oletan et põrandakütte korral kasutad reaalselt 95C - ~35C vahemikku ning jahedama veega pole kütmiseks suurt midagi peale hakata. Nii et "lao suuruseks" arvesta pigem ~410-420 kWh. mitte 586 kWh.!
Kui plaanitud küttekuluks on ~63 kWh/m2.a. siis äkki on mõistlik üle vaadata välispiirded et seda numbrit väiksemaks saada.

[Külaline]

3x2000l akumulatsioonipaaki

Päris kulukas ja ruuminõudev lahendus?

[ifffff]

Päikesekütte nn. optimismi olen võtnud Saksa analoogide pealt.

Saksamaa on meist tükk maad lõunapool.

Kusjuures praktika näitab, et PV paneelidest õnnestub meil aastas samapalju ja rohkemgi elektrit välja pigistada, kui sakslastel. Kuid sooja veega ei pruugi, sest edu annab PV paneeli puhul just jahedam ilm, soojaveepaneeli puhul aga suurendab see kadusid.

Ära unusta lisaks seda, et pilvise ilmaga päikesepaneel toodab ka midagi, vett aga sellise ilmaga ei küta üldse.

[Küülaline]

pilvise ilmaga päikesepaneel toodab ka midagi, vett aga sellise ilmaga ei küta üldse

Kas see ikka on nii, kasvuhoones näiteks on ka pilvise ilmaga soojem, kui õues?

[ifffff]

pilvise ilmaga päikesepaneel toodab ka midagi, vett aga sellise ilmaga ei küta üldse

Kas see ikka on nii, kasvuhoones näiteks on ka pilvise ilmaga soojem, kui õues?

Mine homme kasvuhoonesse, vaata palju seal soojem on kui õues. Praegu ei lähe seal enam päikesepaistelisel päevalgi soojaks, rääkimata siis 10m2 paneeliga 6 tonni vee üleskütmisest.

[Küülaline]

Ma ei räägi 6 tonni vee keetmisest vaid põhimõttest.

[rokikas]

http://smartac.eu/andmed_3SLP_300.pdf

[Külaline]

pilvise ilmaga päikesepaneel toodab ka midagi, vett aga sellise ilmaga ei küta üldse

Kas see ikka on nii, kasvuhoones näiteks on ka pilvise ilmaga soojem, kui õues?

Mine homme kasvuhoonesse, vaata palju seal soojem on kui õues. Praegu ei lähe seal enam päikesepaistelisel päevalgi soojaks, rääkimata siis 10m2 paneeliga 6 tonni vee üleskütmisest.

Mis mõttes, viimastel päikesepaistelistel päevadel on kasvuhoones 23C olnud.

[Külaline Sakust]

Päikesekütte nn. optimismi olen võtnud Saksa analoogide pealt.

Saksamaa on meist tükk maad lõunapool.

Saksamaa on küll lõunapool ning Atlandi soojus mõjutab rohkem kuid kuna neil on rohkem infot ja suurem proovimisepagas siis see on ka põhjus miks valdavalt toetun nende andmetele. Arvestan ka oma arvutustes sellega.

NB! Tänud Rokikas, 1-2 aastat tagasi antud korraliku kriitika eest sellest sai nüüd päris huvitav projekt millel ka ametlik käik olemas.

Ma küll hetkel ei taipa millisest projektist ja kriitikast on jutt aga kui oli kasu siis võta heaks!

Hetkel on plaanitud ladustada vesi 95c peal.

Kui keskmine temp on 95C. siis kas praktikas osaline keemine ei või toimuma hakata?
Kui sa just mingit soojuspumpa ei kasuta sellest "laost" soojuse väljavõtmiseks siis oletan et põrandakütte korral kasutad reaalselt 95C - ~35C vahemikku ning jahedama veega pole kütmiseks suurt midagi peale hakata. Nii et "lao suuruseks" arvesta pigem ~410-420 kWh. mitte 586 kWh.!
Kui plaanitud küttekuluks on ~63 kWh/m2.a. siis äkki on mõistlik üle vaadata välispiirded et seda numbrit väiksemaks saada.

Tänud arvestan ca 400kWh. Kõetava pinnasuhtes kirjutasin sulle otse hoone projektist maha aga kuna ka tegelikult on tehnoruum ja abiruumid on ka soojad ja väljaminev toasoojus juhitakse veel garaasist läbi siis arv oluliselt väiksem. Hetkel plaanin panna 150 fibo+ 300 peno seina ja paksemaks ei taha ajada, sest hakkab rahakotile, kuna hetkel teen ilma pangalaenuta.

3x2000l akumulatsioonipaaki

Päris kulukas ja ruuminõudev lahendus?

Kulukas tegelt ei ole kui palju ise viitsid nikerdada ja ei arvesta oma tööaega rahana
Ruuminõudev jah aga olen selle juba sisse projekteerinud hoonesse. Ja tundub täitsa ok ning ei häiri ka.

Päikesekütte nn. optimismi olen võtnud Saksa analoogide pealt.

Saksamaa on meist tükk maad lõunapool.

Kusjuures praktika näitab, et PV paneelidest õnnestub meil aastas samapalju ja rohkemgi elektrit välja pigistada, kui sakslastel. Kuid sooja veega ei pruugi, sest edu annab PV paneeli puhul just jahedam ilm, soojaveepaneeli puhul aga suurendab see kadusid.

Ära unusta lisaks seda, et pilvise ilmaga päikesepaneel toodab ka midagi, vett aga sellise ilmaga ei küta üldse.

Hakkasin muretsema selle jutu peale siin. Ning eile käisin ja ostsin ühe vaakum toru endale ära. Nikerdasin juba õhtul väikese akumulatsioonipaagi valmis ja täna pean veel korra poest läbi käima ja ostma natuke neete, montaasivahtu, anduri mõõtmiseks ja ühe 18mm tihendi.

Toru tehnilised andmed saab siit:
http://files.climatecet.eu/200000540-7d ... m-2009.pdf

Eks siis saab kohe reaalsuses ära mõõta mis ja kuidas toodab sügis, talv ja kevad! Suvel pole vist mõtet keevat vett mõõta!

Eks proovin pildid ka lisada oma imearetisest.

http://smartac.eu/andmed_3SLP_300.pdf

Päris hea info kahju, et ei tea kas tegu on mudeliga KS2100 TLP AC, KS2600 TLP AC, KS2100 T-AC või KS2600 T-AC ja võiks ka olla mudeli VAAKUMKOLLEKTOR KSR10 reaalne info Eesti kohta.

pilvise ilmaga päikesepaneel toodab ka midagi, vett aga sellise ilmaga ei küta üldse

Kas see ikka on nii, kasvuhoones näiteks on ka pilvise ilmaga soojem, kui õues?

Mine homme kasvuhoonesse, vaata palju seal soojem on kui õues. Praegu ei lähe seal enam päikesepaistelisel päevalgi soojaks, rääkimata siis 10m2 paneeliga 6 tonni vee üleskütmisest.

Mis mõttes, viimastel päikesepaistelistel päevadel on kasvuhoones 23C olnud.

Kasvuhoone suhtes ei hakka edasi arutama, sest kõigepealt peaks kasvuhoonele andma mingid alused mille võtame põhjaks. Ehk raamimaterjal, asukoht (tuulekäes, või metsanurgas jne) ,õhukindlus ja kas klaas või plast jne.

[Küülaline]

Kasvuhoone suhtes ei hakka edasi arutama

Ku teemat jälgida, siis kasvuhoone tuli sellest sisse, et kas on vahet elektri ja vee paneelil pilves ilmaga.

[Külaline]

Mida suurem kasvuhoone seda parem ja kui kasvuhoone kasvab majast suuremaks, siis on mõtet maja juba kasvuhoonesse ehitada - jäävad igasugu torud ja akupaagid ära... ?

[rokikas]

Eks katsetatakse sedagi https://sites.google.com/site/kuputalop ... /home/idea

[Rostfrei]

Mida suurem kasvuhoone seda parem ja kui kasvuhoone kasvab majast suuremaks, siis on mõtet maja juba kasvuhoonesse ehitada - jäävad igasugu torud ja akupaagid ära... ?

[Unkas]

Kõigepealt tänud rokikasele, et ta tuletas meelde, et oleks vaja päikesekütte süsteemi tootlikkuse ülevaadet uuendada. Nüüd on uuendatud andmed samas failis olemas, lisatud ka süsteemi täpsem ülevaade:
http://smartac.eu/andmed_3SLP_300.pdf

Teema algataja lahendust vaadates jääb natukene arusaamatuks, miks soovib ta päikesekütte süsteemis vett kasutada. Joonise järgi tundub, et siis saab vajadusel seda küttekaminaga soojendada. Mina jätaksin päikesekütte süsteemi sõltumatuna tööle (st. kasutaks suletud süsteemis soojuskandja vedelikuna polupropüleenglükooli, mis ei külmu) ja soojendaksin küttekaminaga akumulatsioonipaaki.

Kollektorite kalle võiks 0 kraadi asemel olla pigem 40-50 kraadi, sest suvel seda soojust ei lähe sellises mahus vaja.

Kui on plaan kasutada 3x2000 L akumulatsioonipaake, siis 10 m2 päikesekollektoritega pole suurt midagi teha, pigem sobivad need 500 L soojendamiseks. Panen ühe lingi Hewalex Intregra süsteemile, mis minu arvates võiks sinu päikesepaneeli ja keskkütte kamina lahendusega sobida. Saad päikese abiga sooja tarbevee ja keskkütte toetuse ning puudujääva energia keskkütte kaminalt:
http://smartac.eu/INTEGRA.pdf

Lisaks tahaks natukena vastu vaielda arvamusele, et enam (st. oktoobris) ei saa kasvuhooneski sooja, rääkimata päikesekütte kollektoritega vee soojendamsiest - nädalavahetusel tuli 13,89 kWh, millest piisab ligi 300 l vee soojendamiseks +8C pealt +50C peale

[Unkas]

Hakkasin muretsema selle jutu peale siin. Ning eile käisin ja ostsin ühe vaakum toru endale ära. Nikerdasin juba õhtul väikese akumulatsioonipaagi valmis ja täna pean veel korra poest läbi käima ja ostma natuke neete, montaasivahtu, anduri mõõtmiseks ja ühe 18mm tihendi.

Toru tehnilised andmed saab siit:
http://files.climatecet.eu/200000540-7d ... m-2009.pdf

Eks siis saab kohe reaalsuses ära mõõta mis ja kuidas toodab sügis, talv ja kevad! Suvel pole vist mõtet keevat vett mõõta!

Vaatasin, et hakkad katsetama sellise tavapärase Hiina nn. heat-pipe tüüpi vaakumtoruga. Kui sa mingil põhjusel tulemustega rahul ei ole (või oled, aga ei usu, et need võiksid veelgi paremad olla), siis vaata Youtube videot, kus võrreldakse Saksamaal Narva poolt toodetud vaakumkollektorit (sama tootja vaakumtorud on ka Hewalexi vaakumkollektorites) ja Hiina heat-pipe kollektorit - katse lõpus saavutab esimene +145C temperatuuri ja teine +70C. Hewalex vaakumkollektorites kasutatavad vaakumtorud on samuti Narva toodang. Ma millegi pärast arvan, et ka reaalses päikesekütte süsteemis on vaakumtorul ja vaakumtorul vahe sees:
https://www.youtube.com/watch?v=hzf8VoxdfrM

Ja kui lisaks Hiina vaakumkollektoritele plaanid osta ka seal tehtud roostevaba akupaagi, siis siin lihtsalt üks pilt sellisest 400 L isendist, mis pidas vastu ligi aasta ja oligi läbi roostetanud:


Kogu eelnev jutt oli lihtsalt infoks, mitte Hiina toodangu halvustamiseks, sest igale kaubale on kusagil ostja olemas