Ehitusfoorum

Tere.Palun abi hüdrofori rõhu osas.Hüdrofor on 50 l. ja vee manomeeter on 3bar.Kui palju peab olema hüdrofori vasturõhk,mis on see piir.Ja paluks veel abi,kuidas juurde pumbata.Nimelt kardan koti lõhkumist vms.Paluks võimalikult detailselt.Suured tänud ette.

Hüdrofoori eelrõhk peaks olema 0,2-0,3 bar madalam pumba sisselülitamisrõhust. Kuidas juurde pumbata - eks ikka pumbaga. Kott katki ei lähe.

http://www.akvedukt.ee/ee/info/kkk/veea ... vad-pumbad
http://www.cerbos.ee/et/content/22-kumm ... udrofoorid

Suur-suur tänu,nüüd tehti küll asi selgeks.Aitähh!!!

mind häirib see, et õhk kaob kuhugile.
Kunagi oli veeautomaat, kust kadus, nüüd on hüdrofoor ja sealt ka kaob

Suurem osa õhku peaks läbi ventiili kaduma, mingi osa ka läbi kummi, pole see kumm absoluutselt õhukindel midagi.

Kunagi oli ventiili kübar metallist, ilusa kummitihendiga, säherdune mingil määral päästaks.
 

Korralik membraanpaak. Rõhk püsib. Odava otsa Elbi - rõhk ei püsi.
Tootjad kasutavad erinevaid kummi segusid.

Mul on mingi MaxiVAREM. Kas kott või membraan, kus seda näeb?

Kui toru ühendus flants, siis kott. Membraaniga "kasvab" toru otse paagist välja. Reflex paagid on head, GWS paagid on head. Maal on 24 l GWS paak, pole keegi seal rõhku 4 aastat vaadanud, veeautomaat töötab ilusti, korralike seisu pausidega.
Eelrõhu valem - 0,9 korda sisselülitamisrõhk (cut in), muunduriga juhtimise korral 0,7 korda töörõhk (setpoint)

Rostfrei, aga hüdrofori ÕIGE suurus? Selle vist unustasite ...
Kott või membraani vahe on veel ka selles, et üks higistab, teine ei higista.

Külaline kirjutas:Rostfrei, aga hüdrofori ÕIGE suurus? Selle vist unustasite ...
Kott või membraani vahe on veel ka selles, et üks higistab, teine ei higista.

Jällegi on jutt selline, et too ämbriga poest kompressiooni.
Defineeri palun ÕIGE suurus? Vaatad lakke, imed näppu ja juba ÕIGE suurus teada?
Et midagi dimensioneerida,on vaja algandmeid, mida ei ole antud.

Loodetavasti peeti ÕIGE suuruse all silmas TEGELIKKU suurust, sest võib ju täiesti olla, et konkreetne tootja toodab mõningaid paake tõesti ka membraaniga, mitte kõiki ühtviisi kotiga. Lihtsalt mõte selline.
 

A.S. kirjutas:Loodetavasti peeti ÕIGE suuruse all silmas TEGELIKKU suurust, sest võib ju täiesti olla, et konkreetne tootja toodab mõningaid paake tõesti ka membraaniga, mitte kõiki ühtviisi kotiga. Lihtsalt mõte selline.
 

Päris huvitavad mõõtühikud, nagu TEGELIK ja ÕIGE

Ega ma muidugi ei tea, mis Teil seal maal on, äkki on kolmekordne suvila ja igal korrusel mullivannid särgid värgid, ... aga nii 50L (teema alguses) kui ka 24L suurused viitavad, et ...

Viitavad hüdrofoori suurusele, õige, vähemalt üheselt arusaadavaid mõõtühikuid on hakatud kasutama.

Rostfrei, üks o täht, tase!

Olete siin hüva nõu jaganud, aga see üks o täht?

Äkki ehk siis avaldate ka selle saladuse, kui suur see hürdofoOr peaks olema ühel keskmisel eesti perel (statistikaameti lehelt saate selle suuruse)? Näiteks vältimaks sellist olukorda, nagu meerikamaa filmides on korraga wc-d ja dushi kasutades surve kõigub?

Millisest vooluhulgast jutt käib? Mis pumbast? Mis rõhust?
Huvitav, kui sa poodi jalanõusid ostma lähed, siis sa ju tead, millist suurust sa vaatad või ostad keskmise eestlase jalanumbri järgi? Ning riided ostad keskmise eestlase suuruse järgi? Ning auto ostad keskmise eestlase järgi? Iga valiku aluseks on täpsed parameetrid. Muidugi, saab ju ka keskmise eestlase järgi toimetada.

Polegi mõelnud selle peale, et hüdrofoori mahtu valida jalanumbri alusel.
Aga oma loogika võib selles muidugi ka olla, sest suure jalanumbriga inimesed on tavaliselt päris pirakad, nahapinda tunduvalt rohkem, kui näiteks väiksel hiinlasel, seega kulub ka rohkem vett roka mahauhtumiseks. Äkki lähebki seega suuremat hüdrofoori vaja, et survekõikumisi tasandada?

Erialaliselt olen kohanud mitmeid teooriaid, kuidas valida hüdrofoori, päris tihtilugu üritatakse vooluhulka ette ennustada inimeste arvuga, kes hüdrofoori "teenuseid" võiksid kasutada. Eestis on selles osas muidugi drastilisi näiteid, sest kui üksik penskar oma maamajas (mis ei ole kolmekordne ja igal korrusel mullivannid särgid-värgid) tassib vannist kopsikuga kuivklosetile vett (mis on muidugi vale, sest vedelik paneb kuivkloseti haisema) siis isegi minimaalne 70L per nägu on väga suur veetarbimine. Samas suuremas asulas (loe: linnas) võib kohata tarbimist 120L per nägu. Samas muidugi on sellel üksikul penskaril täitsa ükskõik see surve kõikumine ja meerikamaa filmide "üllatused". Samas äkki see penskar siiski omab sellist kolmekordset ja igal korrusel mullivannid särgid-värgid maja ja kujutage siis ette, kui tuleb tähtis-rikas väimees ja saab ihuhooldust tehes sahmaka külma vett, sest ämm lasi tugeva nr 2 resultaadi vetsupotist teele, kui äiapapa õues muru kastis (tegelt ei olnudki äiapapa, see suri eelviimane aasta ära: nüüd automaatne kastmissüsteem hakkas tööle ja samal ajal algas veel ka õuebasseini (õnneks mitte koos sisebasseini) filtri läbiuhtumine)!