Ehitusfoorum

Tere!
Tartus annelinna korteris, elekter kõik vene ajast (umbes 35 aastat), viimase 3 aasta jooksul olen surakat saanud pliidist ja ka boilerist jne. Täna käis jälle elektrik ja pliidile (ELEKTRA 1002) aitas vist ainult kohalt liigutamine- elektrik vaatas üle. Ise nädala sees kodus pole, pakkusin, et kui paneks kuskile rikkevoolu kaitsme 30 ma, ta arvas, et see vist ei seisa sees, et paneksin 300 ma. Mida arvate kumma siis paneks?

No, kui 30mA sees ei seisa, ei ole seda ju mõtet panna. Ja 300mA ei kaitse sind suraka eest, jälle ei ole mõtet panna.

Kui elektrik soovitab "suraka" mittesaamiseks kasutada 300mA RVK-d, siis pole tegemist elektrikuga. Ma arvan, et tuleks korralik elektrik kutsuda...

Kuidas inimene peaks ära tundma korraliku elektriku, mingit "elektrikute välimäärajat" pole ju olemas? Jutu järgi on ju kõik kõvad mehed...

Aga ega seal ilma kohapeal vaatamata tõesti aru ei saa, mida reaalselt vaja teha oleks, rikkevoolukaitse paigaldus on antud juhul paraku kõige mõttetum ettevõtmine. Parem osta kalossid.
 

Alati võib elektrikult küsida tema haridust tõendavat dokumenti või nt pädevustunnistuse numbrit, loomulikult ei taga ka see 100% kindlust, kuid on siiski parem kui mitte midagi...

300ma rkv kasutatakse eelkõige tuleohutuse eesmärkidel.
inimelu kaitsmiseks sobib ainult 30ma (ntx USAs on vist 10ma miinimum).

peale selle - RVK ei tööta 100% juhtudel.
kui TN-C süsteemis on N ja PE kokku keeratud ja enne sildamist on katkestus siis RVK ei aita.
halvemal juhul on näiteks pistikupesas N ja PE sillatud.

vaja pädevat elektrkku kes kõik samm-sammult üle kontrollib ja vea üles leiab.
RVK peaks ka olema, aga enne peab ikka suraka põhjuse üles leidma.

Külaline kirjutas:peale selle - RVK ei tööta 100% juhtudel.
kui TN-C süsteemis on N ja PE kokku keeratud ja enne sildamist on katkestus siis RVK ei aita.
halvemal juhul on näiteks pistikupesas N ja PE sillatud.

Mida sa nüüd sellega tahad öelda? TN-C puhul on PE ja N alati kokku "keeratud" ehk on PEN
ja tegelikult sa ei saa seal RVK-d üldse kasutada, kui tahad reegleid järgida..

trebla kirjutas: TN-C puhul on PE ja N alati kokku "keeratud" ... ei saa seal RVK-d üldse kasutada, kui tahad reegleid järgida..

Viimase (ühe) lõpptarbija ees nagu saaks ...

trebla kirjutas:

Külaline kirjutas:peale selle - RVK ei tööta 100% juhtudel.
kui TN-C süsteemis on N ja PE kokku keeratud ja enne sildamist on katkestus siis RVK ei aita.
halvemal juhul on näiteks pistikupesas N ja PE sillatud.

Mida sa nüüd sellega tahad öelda? TN-C puhul on PE ja N alati kokku "keeratud" ehk on PEN
ja tegelikult sa ei saa seal RVK-d üldse kasutada, kui tahad reegleid järgida..

mitte niivõrd seda.. kuivõrd sellist stsenaariumi kus PEN katkeb (enne PE ja N sildamist).
siis jäävad kõik korpused voolu alla ja RVK ei toimi .
https://www.youtube.com/watch?v=JRHyqouJPzE


tegelikult kui järgi mõelda siis pistikupesas sillatud PE+N puhul peaks RVK ilusti toimetama.

Külaline kirjutas:stsenaariumi kus PEN katkeb (enne PE ja N sildamist). siis jäävad kõik korpused voolu alla ja RVK ei toimi

Neid kõiki korpuseid (1. klassi seadmeid) jääb tegelikult järjest vähemaks. Väga paljud seadmed on juba plastkorpustega või kahekordse isolatsiooniga.

näiteks?

ostsin just electroluxi pliidi (eraldiseisev, praeahjuga) see tundus küll nö 1kordne oleme.
pesumasinad, külmkapid, boilerid?

Külaline kirjutas:

trebla kirjutas:

Külaline kirjutas:peale selle - RVK ei tööta 100% juhtudel.
kui TN-C süsteemis on N ja PE kokku keeratud ja enne sildamist on katkestus siis RVK ei aita.
halvemal juhul on näiteks pistikupesas N ja PE sillatud.

Mida sa nüüd sellega tahad öelda? TN-C puhul on PE ja N alati kokku "keeratud" ehk on PEN
ja tegelikult sa ei saa seal RVK-d üldse kasutada, kui tahad reegleid järgida..

mitte niivõrd seda.. kuivõrd sellist stsenaariumi kus PEN katkeb (enne PE ja N sildamist).
siis jäävad kõik korpused voolu alla ja RVK ei toimi .
.................

tegelikult kui järgi mõelda siis pistikupesas sillatud PE+N puhul peaks RVK ilusti toimetama.

Sellepärast tulebki PEN -i lahutuskohta ühendada kohalik (kordus)maandus, siis tagatakse esiteks parem potentsiaaliühtlustus ja teiseks sellised läbi RVK korpuse pingestamised lülitatakse juba enne näppima minekut välja

Külaline kirjutas: Sellepärast tulebki PEN -i lahutuskohta ühendada kohalik (kordus)maandus, siis tagatakse esiteks parem potentsiaaliühtlustus ja teiseks sellised läbi RVK korpuse pingestamised lülitatakse juba enne näppima minekut välja

viimane osa - "teiseks sellised läbi RVK korpuse pingestamised lülitatakse juba enne näppima minekut välja" peaks olema ebakorrektne. kui kehtib sama skeem nagu ülaltoodud videol.
maandus päästab ainult niipalju et saab väiksema suraka.
RVK-sse siseneb ja väljub endiselt täpselt sama vool, seega RVK välja ei lülitu.

RVK pole mingi imeasi, see põhimõtteliselt lihtsalt dubleerib kaitselülitit/sulavkaitset ja sedagi vaid osaliselt. Ehk kui kaitselüliti rakendub nii faasi ja N (neutraali) kui ka faasi ja PE (kaitsejuhi - seadme korpuse) vahelise isolatsioonirikke/lühise korral, siis RVK reageerib vaid faasi (või neutraali) ja PE (või maa) vahelistele probleemidele.

RVK ainus eelis kaitselüliti ees on selles, et RVK rakendub tunduvalt väiksema voolu korral ehk siis suure tõenäosusega lülitatakse riknenud isolatsiooniga seade kiiremini välja. Eks veidi abi sellest ikka on, vähemalt loota ju võib. Reaalne kasu on sellest aga üldjuhul ehk vaid metallkorpusega käeshoitavate seadmete (on keegi sellist tänapäeval näinud, ma ei mõtle kahekordse isolatsiooniga seadmete reduktorite metallkorpuseid?) korral. Kuigi sellisel juhul oleks vaja juba 10mA või väiksemale voolule reageerivat RVK-d.

Kui aga seadme korpus pingestub kaitsejuhi (PE) kaudu (PEN katkeb võimisiganes), nii nagu teemaalgatajal juhtus, siis RVK ei kaitse mitte midagi. Ja ei peagi kaitsma.
 

näide RVKL kasust. tegin mina ühte umbetopitud kilpi. oli paar gruppi juurde vaja. tirisin liistude tagant sooni läbi ja sõrmed olid kaitsmete taga. viisakalt, ohutult. aga "suraka" ma sealt tagant kätte sain. üks kolme grupi ette pandud RVKL rakendus. tänu sellel siin kirjutan. mis siis oli lahti? nimelt oli keegi kunagi ühe grupi neutraali mingil põhjusel latilt lahti ühendanud ja lihtsalt kaitsmete taha peitu toppinud/unustanud. liinikaitse oli sees, ilmselt käis ahel läbi tarbija ja seega oli neutraalis pinge. rikekas varem ei rakendunud kuna polnud piisavalt voolu selles avatus ahelas. mina selle ahela läbi enda sulgesin...

Volt
(kasutajanimi)

Külaline kirjutas:

Külaline kirjutas: Sellepärast tulebki PEN -i lahutuskohta ühendada kohalik (kordus)maandus, siis tagatakse esiteks parem potentsiaaliühtlustus ja teiseks sellised läbi RVK korpuse pingestamised lülitatakse juba enne näppima minekut välja

viimane osa - "teiseks sellised läbi RVK korpuse pingestamised lülitatakse juba enne näppima minekut välja" peaks olema ebakorrektne. kui kehtib sama skeem nagu ülaltoodud videol.
maandus päästab ainult niipalju et saab väiksema suraka.
RVK-sse siseneb ja väljub endiselt täpselt sama vool, seega RVK välja ei lülitu.

?
Ei kehti sama skeem. Pliidi korpuse PE on ühendatud hoone kordusmaandusega ja ka kehvema maandustakistuse korral on PE-piisavalt suur vool, et RK rakenduks juba selle voolu tekkimisel.
Eeldus oli ju et katkeb PEN või N, mitte PE. mitte

Iseenesest peab RVK rakenduma hakkama juba 0.5 nimirakendusvoolu puhul, I=U/R , seega 10 000 oomi rikkesilmuse takistust on juba OK.

Teemaalgatajale-
Tegelikult on see probleem terves vana osa annelinna majades. Lihthtne ju öelda, et kutsu elektrik ja saab korda,kuid kust see raha võtta, võtsin ka hinnapakkumise ja no alla 5000 eur-i keegi ei tee, jahutakse mingist paberivärgist,projektist, vastutusest,plommide eemaldamisest, lõivudest jne jne. Ja materjalid ka kallid- kaitselüliti 10.- eur RVK 25 eur, jne
Ikkagi kui suur mure otsi keegi kellegi tuttava tuttav, kes midagi-gi jagab ja kes elektrifirmast kaablit ja materjali saab.

Ju siis on tööd palju kui alla 5k keegi ei liiguta. Toodud hindadest on võimalik isegi kuni poole odavamalt asju soetada, tõsi küll päris kõiki asju ikka ei õnnestu. Samas võib kuskilt suva kohast eriti odavaid asju ostes saada mõne katkise või kasutatud vidina.

Annelinn kaugel. Tallinna piirkonnas saaksime paremini kaubale, samas kui ikka poes odavamalt ei müüda siis pole üle oma varju võimalik hüpata ise asjade eest peale makstes.

Külaline kirjutas: ?
Ei kehti sama skeem. Pliidi korpuse PE on ühendatud hoone kordusmaandusega ja ka kehvema maandustakistuse korral on PE-piisavalt suur vool, et RK rakenduks juba selle voolu tekkimisel.
Eeldus oli ju et katkeb PEN või N, mitte PE. mitte

Iseenesest peab RVK rakenduma hakkama juba 0.5 nimirakendusvoolu puhul, I=U/R , seega 10 000 oomi rikkesilmuse takistust on juba OK.

kui sa vaatad videos seda kohta kust toimub katkestus (enne PE ja N yhendust). sinna kohta (ehk PE ja N yhenduspunkti) yhendad kordusmaanduse. mismoodi see RVK-le mõjub kordusmaanduse puhul teisiti kui ilma kordusmaanduseta?

Külaline kirjutas: ... (enne PE ja N yhendust). sinna kohta (ehk PE ja N yhenduspunkti) yhendad kordusmaanduse

Ma ei väsi kordamast, et selline käsitlus on sisuliselt vale.
See on PE ja N-i LAHUTUS, mitte ühenduspunkt. PE on kaitsejuht sellest hoolimata, kas ta on ühendatud maandusega või ei ole.

Külaline kirjutas:

Külaline kirjutas: ?
Ei kehti sama skeem. Pliidi korpuse PE on ühendatud hoone kordusmaandusega ja ka kehvema maandustakistuse korral on PE-piisavalt suur vool, et RK rakenduks juba selle voolu tekkimisel.
Eeldus oli ju et katkeb PEN või N, mitte PE. mitte

Iseenesest peab RVK rakenduma hakkama juba 0.5 nimirakendusvoolu puhul, I=U/R , seega 10 000 oomi rikkesilmuse takistust on juba OK.

kui sa vaatad videos seda kohta kust toimub katkestus (enne PE ja N yhendust). sinna kohta (ehk PE ja N yhenduspunkti) yhendad kordusmaanduse. mismoodi see RVK-le mõjub kordusmaanduse puhul teisiti kui ilma kordusmaanduseta?

Väga lihtsalt - Korpus satub isolatsioonirikkest 230 V pinge alla, PE juhi kaudu läheb osa voolust kordusmaandusesse, selle vooru väärtus on 230V/Xoomi - ehk kui mandustakistus on isegi lausa 1000 oomi siis on seda voolu PE juhis 230/1000 ehk 230 mA ja selline voolude erinevus paneb RVK rakenduma...

Korpusega ühendatud PE juhil on korpusega kindlasti parem kontakt kui inimese näpul....

Külaline kirjutas: Väga lihtsalt - Korpus satub isolatsioonirikkest 230 V pinge alla, PE juhi kaudu läheb osa voolust kordusmaandusesse, selle vooru väärtus on 230V/Xoomi - ehk kui mandustakistus on isegi lausa 1000 oomi siis on seda voolu PE juhis 230/1000 ehk 230 mA ja selline voolude erinevus paneb RVK rakenduma...

Korpusega ühendatud PE juhil on korpusega kindlasti parem kontakt kui inimese näpul....

vaata videot uuesti.

antud juhul ei ole korpus voolu all lbäi isolatsioonirikke.
isolatsioonirike on teine _case_.
antud juhul on korpus pinges läbi PEN katkestuse (PEN on katkestatud enne PE ja N lahutamist/sildamist).

Külaline kirjutas:

Külaline kirjutas: Väga lihtsalt - Korpus satub isolatsioonirikkest 230 V pinge alla, PE juhi kaudu läheb osa voolust kordusmaandusesse, selle vooru väärtus on 230V/Xoomi - ehk kui mandustakistus on isegi lausa 1000 oomi siis on seda voolu PE juhis 230/1000 ehk 230 mA ja selline voolude erinevus paneb RVK rakenduma...

Korpusega ühendatud PE juhil on korpusega kindlasti parem kontakt kui inimese näpul....

vaata videot uuesti.

antud juhul ei ole korpus voolu all lbäi isolatsioonirikke.
isolatsioonirike on teine _case_.
antud juhul on korpus pinges läbi PEN katkestuse (PEN on katkestatud enne PE ja N lahutamist/sildamist).

ja mis siis? kui on olemas kordusmaandus, siis elektronipoisid suunduvad seda mööda alajaamani tagasi. rvkl reageerib.