Ehitusfoorum

Tere.Palun selgitage võhikule, miks on vaja paisupaaki boilerile ja kuidas paigaldada.Ette tänades,

Noh, vesi on siuke asi mis soojenedes paisub (tegelikult paisuvad kõik) aga vett ei anna väga kokku suruda. Seega on vaja suuremat tünni. Paisupaak ongi selline tünn. Üleni metallist aga sees on ta jagatud kaheks ja üks pool on teiset eraldatud kummist seinaga ja selle venitamisega siis muutubki see tünni üks pool suuremaks, teise poole arvelt. Ühel pool seda kummiseina on õhk ja teisel pool vesi. Kui vesi paisub siis ta ajab selle kummiseina rohkem õhu poole, kuna õhku saab väga hästi kokku pressida. ET vesi pärast jälle tagasi läheks siis on see õhk seal juba enne rõhu all. Selle nimi on paisupaagi eelrõhk ja see pole mingi suvaline number. Vale eelrõhu puhul ei hakka see paisupaak lihtsalt tööle. Tegelikult on ka boileris pisike õhukogus aga see ei pruugi alati olla piisavalt suur, et paisuv vesi seda kokku pressides üldist rõhku seadmele ohtlikuks ei ajaks. Paigaldatakse see paak väljamineva toru külge ühendades.

Suured tänud vastuse eest.Sain ammendava vastuse, kuid üks küsimus oleks veel.Nimelt, kas paagid on eraldi müügil ja mis hinnaklassis nad on.Suured tänud ette.

On ikka. Hindasid ei tea, pead ise uurima. Aga paagid erinevad kasutusala poolest. Need, kuhu tarbevesi sisse käib, need on tiba teised kui näiteks mingi glükooli või küttevee omad. Igas katlapoes on neid olemas. Hinnad sõltuvad suurusest kah. Suurus võiks olla umbes 10 ... 15% kogu veehulgast. Noh, et 100 l boiler peaks hakkama saama 12l paisupaagiga. Endal on mul 200 l boiler ja 24 l paisupaak. Lisaks panin ka 6 bar ülesurveklapi. Ja kui boiler külmaks lödistatakse ning ta kogu selle 200 litra soojaks ajab siis on ka see 24 liitrit pisike ja ülesurveklapp hakkab tilkuma. Muidugi võib ka kogu selle paisupaagi ja ülesurve jne teema üleüldse ära unustada kui tagasivoolu tõkestamise klappi mitte panna. Sel juhul läheb kogu tekkiv surve veetrassile.

dumbuser-ile:
Mina olen kirjanduses kohanud pigem sellist numbrit, et paisupaak võiks olla ca 5% boileri mahust. Mul on 200l peale 11l paisupaak ja 6bar ülesurveklapp ning pole veel kunagi sealt tilkagi tulnud.

san-teh-ile:
Vanasti paisupaaki tarbevee boilerile ei paigalatud, kui soojenedes vesi paisus, siis suruti see lihtsalt trassi tagasi. Tänapäeval on vähemalt Tallinnas vee-ettevõtja nõue, et pärast veemõõtjat peab olema tagasilöögiklapp, mis väldib kuuma vee tagasisurumist mõõdikusse (viimane võib kuuma mõjul deformeeruda).
Boileriga on tavaliselt kaasas pisike jubin, mis paigaldatakse külma vee sissevõtu ette ning kujutab endast kombineeritud tagasilöögiklappi ja ülesurveklappi. Viimane laseb iga kord boileri soojenedes tekkinud ülesurve välja koos tilga veega. Mis on ebamugav. Paisupaak võtabki selle tilga vastu ja surub pärast surve langust (kraani avamist) selle vee uuesti boilerisse tagasi.

Kui juba paisupaak paigaldada, siis kindlasti tagasilöögiklapi ja boileri vahele, muidu ei ole temast kasu. Samuti peaks ülesurveklapp olema tagasilöögiklapist boileri pool.

Näitlikustamiseks minu setup. Paisupaagis kohal olevast messingristist vasakul on tagasilöögiklapp, kuhu tuleb sisenev külma vee toru. Risti peal üleval on ülesurveklapp ja risti all on kuulkraan, millega saab paisupaagi lahti ühendada. Näiteks eelrõhu seadistamiseks. Vastav ventiil, samasugune, nagu autorehvil, on paisupaagi all.

PS. Boileriga vaikimisi kaasatulevat tagasilöögi- ja ülesurveklappi ma ei soovinud kasutada, sest enamus neist on viletsa kvaliteediga ning roostetavad ca 5 aastaga läbi. Pildil kasutatud klapp (vasakul) ja uus klapp (paremal)

Ülesurveklapid avanevad erineva rõhu peale, sellepärast ei pruugi ka eelpostitaja klapp avaneda, kuigi 200 liitrisel boileril on vahel vaid 11liitrine paisupaak. On ette tulnud ka hulgaliselt juhuseid, kus pole süsteemil mingit paisupaaki ning ühel boileril hakkab surveklapp tilkuma, teisel mitte.
Mul endal juhtus kodus mõned aastad tagasi säärane lugu, kus sai paigaldatud boiler ning kuna süsteemil oli paisupaak vahel, ei hakanud ma tagasivooluklappi paigaldama. Boiler hakkas küttekeha vahelt vett läbi ajama ning kohale tuli garantiid teostav tehnik. Kuna tehnik sattus olema vana perekonnatuttav siis ta "pigistas silma kinni" kuid väitis, et ametlikult garantii ei kehti sest tagasivooluklappi pole paigaldatud. See ei lugevat midagi, et paisupaak vahel on sest tolle boileri paigaldusjuhendis oli kirjas, et peab olema ülerõhuklapp ja polnud sõnagi paisupaagist...

abiks lugemine koos skeemiga kuidas paigaldada boilerit http://www.cerbos.ee/et/content/76-boil ... kasutamine

Suure-suured tänud kõigile vastajatele, nüüd mul asi palju selgem.Tänud veel kord.

pikk88 kirjutas:Ülesurveklapid avanevad erineva rõhu peale, sellepärast ei pruugi ka eelpostitaja klapp avaneda, kuigi 200 liitrisel boileril on vahel vaid 11liitrine paisupaak.

Miks "ainult"? Väidan, et 11 liitrit on 200 liitri kohta enam kui küll, arvestades järgnevaid fakte:

* Vee soojuspaisumistegur vahemikus 10...100 kraadi on 0.04318.
* Maakeeles on see jämedalt võttes ca 5%. 200l boileri kohta teeb see 10l paisumist.
* Tarbeveeboileris ei kuumutata vett mitte 100 kraadini, vaid reeglina 60...70 kraadini, mistõttu paisumine on veelgi väiksem.

Mul on nii siseneva trassi kui boileri väljuva toru peal manomeetrid. Trassi surve on kellaajast sõltuvalt 3...4 bar, boiler üle 4 kunagi läinud ei ole. Järelikult paisupaak teeb oma tööd.

Ülerõhuklapp on kirjaga 6bar. Loogiline, et ta ei rakendu 4 bar peale. Kontrollnupust keerates saab veenduda, et klapp ja vedru on töökorras.

pikk88 kirjutas:On ette tulnud ka hulgaliselt juhuseid, kus pole süsteemil mingit paisupaaki ning ühel boileril hakkab surveklapp tilkuma, teisel mitte.

Minumeelest osad hõbedased itaalia päritolu klapid, mis boileritega kaasa tulevad, lihtsalt ei tööta Või jääb boileri ülaossa mingi kogus õhku sisse, mis toimib kokku surudes paisupaagina. Või ei kasutatakse korraga nii vähe sooja vett, et paisumine ei ole märkimisväärne. Või kõik korraga.

pikk88 kirjutas:kuid väitis, et ametlikult garantii ei kehti sest tagasivooluklappi pole paigaldatud. See ei lugevat midagi, et paisupaak vahel on sest tolle boileri paigaldusjuhendis oli kirjas, et peab olema ülerõhuklapp ja polnud sõnagi paisupaagist...

Oletan, et tootja on enda jaoks olukorra lihtsustanud.
* Boileri garantiid saab mõjutada ainult ülerõhu-, mitte tagasivooluklapp. Õigemini selle puudumine.
* Kaasasolev jubin on kombineeritud tagasivoolu-ülerõhuklapp ja tootja poolt on ilmselt kõige lihtsam nõuda just kaasasoleva jubina paigaldamist, et vältida kõikvõimalikke valestimõistmisi ja -ühendusi.
* Paisupaak VÕIB olla, aga ei pruugi olla. Aga ülerõhuklapp on vajalik ka avariiolukorras, et boiler ei lõhkeks, kui rõhk misiganes põhjusel üleliia kõrgeks tõuseb.