Ehitusfoorum

Tervist kaasfoorumlastele. Ehk oskab keegi nõu anda. Endal pädevus puudub.

Nimelt teen kliendile hetkel drenaazi- ja vihmaveetorustiku paigaldust täiskeldriga majale.
Alguses ütles kleint, et ei taha vundamenti soojustada ja pole vaja hüdrot teha, kuna nagunii laob kaldega äärekvi ümber maja ka veel lisaks. Ja keldrisse eluruume ta teha ei tahtnud.

Nüüd kui lahti kaevatud, võttis ta ikkagi uuesti selle hüdroisolatsiooni ja soojustuse teema üles.

Tegu paekivivundamendiga, ca 1,2 meetri sügavusel. Laotud aastal 1970. Väga ebatasane.

Mina kui lihtne ehitaja, ei oska talle öelda, kas peab tegema hüdrot ja soojustust või mitte.
Teen lihtsalt tööd, mis ette antakse.

Kui eluruume ei tule, kas siis on mõtet soojustada? Mis see peno seal annab, kui vundamendi paksus on ca 0,5 m?
Kui soojustada, siis kuidas ebatasast paekivivundamenti soojustada? Peno, ega midagi muud vist pole?
Kui soojustus ära jätta, aga teha hüdro, siis millega teha hüdrot paekivivundamendile?

Tänan tähelepanu eest,
Andres

Olen väga palju kuulnud, et vana maja paekivivundamendi soojustamine on täiesti mõttetu tegevus.
Aga kas ka hüdro tegemine mõttetu?

http://tehnovaht.ee/teenused/hudroisola ... olatsioon/

Mida sellest arvata?

Oskab ehk keegi midagi arvata?

Andresikka2 kirjutas:Oskab ehk keegi midagi arvata?

klient maksab kindlasti ka projekteerimise ja insenertehnilise konsultatsiooni eest. Milliseid probleeme sa üritad selle teemaga lahendada, kas vesi on keldris , niiskus tungib eluruumidesse? Kui neid probleeme ei ole, siis pole mõtet hüdroiso ja penoga viimistlema kukkuda ja võib juhtuda, et niiskus ei saa keldrist enam välja.

Täiskeldri puhul tasub soojustust panna. Hüdrotõke - ?pigem mitte, kui drenaaz olemas. Ega ta paekivil väga efektiivne ei jää.

Tere. Jõudnud Tehnovahu lugemisega kohani, kus väidetakse , et "..Kuid nii üllatav, kui see ka poleks, on traditsioonilised meetodid mineraalsete, epoksiidsete ja polüuretaansete koostiste kasutamisega ei ole võimelised täiel määral hakkama saada lekke probleemidega, eriti kõrge põhja- ja tõusuvee taseme korral." võib täie kindlusega öelda, et tegemist on tavalise soolapuhujaga, kes astub välja kogu Euroopa hüdroisoleerimise põhitõdedele. Seega on selle info kvaliteet madal. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Kalvis kirjutas:Täiskeldri puhul tasub soojustust panna. Hüdrotõke - ?pigem mitte, kui drenaaz olemas. Ega ta paekivil väga efektiivne ei jää.

Äkki põhjendad? Mis annab 50 cm paksusele paekivivundile 10 cm peno? Paekivipind ebatasane ka ja õhk jääb vahele.

Aitäh!

See õhk mis vahtplasti ja paekivi vahele jääb, töötab soojustusena. Kõige parem soojustus ongi seisev õhk ja ei maksa midagi. Nii villa kui vahtplasti soojustuse põhikandjagi ongi nende tühimikes seisev õhk.
Vahtplast annab soojustuse - kelder on talvel soojem ja suvel jahedam. Kui soojapidavust keldrile vaja pole (ei kasutata) siis pole soojustust vaja.

Tundub et tellija tahab saada inseneri tarkuse ja abitöölise tasuga probleemile lahendust.Tasuks mõelda drenaaži rajamisele ümber hoone ja keldri ventilatsiooni ehitamisele.Soojustuse ja hüdro tõkke tegemine antud olukorras suht keeruline.Kui siis soojustada sokli osa kuni 30cm maa sisse ja ka horisontaalselt ümber hoone .

Soojusta see vundament PUR vahuga ja on mõlemad kohe olemas. Ja päris kindlasti ei või paekivi ja peno vahele jääda mingit õhkvahet, sest seda pole võimalik nii teha, et mitte mingil juhul see õhk sealt välja ei pääse või liikuma ei hakka.

Oleme teinud Tallinnas oma kümnele paekivist vundamendiga Pelgulinna ja Kalamaja majale hüroisolatsiooni koos soojustusega. Täpsem info: Maja vundamendi hüdroisolatsioon.

Vunt kirjutas:Tervist kaasfoorumlastele. Ehk oskab keegi nõu anda. Endal pädevus puudub.

Nimelt teen kliendile hetkel drenaazi- ja vihmaveetorustiku paigaldust täiskeldriga majale.
Alguses ütles kleint, et ei taha vundamenti soojustada ja pole vaja hüdrot teha, kuna nagunii laob kaldega äärekvi ümber maja ka veel lisaks. Ja keldrisse eluruume ta teha ei tahtnud.

Nüüd kui lahti kaevatud, võttis ta ikkagi uuesti selle hüdroisolatsiooni ja soojustuse teema üles.

Tegu paekivivundamendiga, ca 1,2 meetri sügavusel. Laotud aastal 1970. Väga ebatasane.

Mina kui lihtne ehitaja, ei oska talle öelda, kas peab tegema hüdrot ja soojustust või mitte.
Teen lihtsalt tööd, mis ette antakse.

Kui eluruume ei tule, kas siis on mõtet soojustada? Mis see peno seal annab, kui vundamendi paksus on ca 0,5 m?
Kui soojustada, siis kuidas ebatasast paekivivundamenti soojustada? Peno, ega midagi muud vist pole?
Kui soojustus ära jätta, aga teha hüdro, siis millega teha hüdrot paekivivundamendile?

Tänan tähelepanu eest,
Andres

Ja mis selle plätserdise mõte on? Peaegu sama hästi võib võtta labida ja hoovi münte matta, vähemalt on lootus, et puu kunagi vilja hakkab kandma.

Hüdroisolatsioon ei tööta. See ei tööta isegi sademete minema juhtimiseks. Samuti ei tööta see delta plastkate.
Kui eesmärk oli sein teha vahtplasti alt mustaks, siis on tegelikult eesmärk täidetud.