Ehitusfoorum

Tere

Millist kruvi kasutada leiliruumi lakke mineva 22x50 liistu kinnilaskmiseks. Kas Ruspert 4x60 on sobiv?

Äkki ikkagi roostevaba? Kas 4x60 ei ole liiga suur LIISTU kinnitamiseks? Olen Balti Bolt 'ist mõnekümne kaupa vajadusel ostnud.

ma saan aru, et ta paigaldab alusliistu.
See kruvi on hää küll.

Võta 60 pikk kuumtsink nael ja asi vask.

Hiid kirjutas:ma saan aru, et ta paigaldab alusliistu.
See kruvi on hää küll.

Liistul ja liistul on vahe

22x50 reika mille külge läheb voodrilaud

Kordan veel kord. Täiesti tavaline 60mm pikk kuumtsinknael ja asi korras. Uksumatu kuhu me jõudnud oleme, ühe distantsliistu kinnitusvahendi valimine on asi mida seltskonnas pikalt arutada

eks vanad eestlased peksid ehk naelaga.
Kuna kogus on nii väike, siis ise paneks ikka kruviga.
Eelmainitu on paras just.
Nõukogude aal, kui olid vaid ümmargused naelad, siis on nähtud ka sellist asja, et lagi kukub koos liistudega kaela, kui lõplik kuivamine on toimunud.....

Hiid kirjutas:eks vanad eestlased peksid ehk naelaga.
Kuna kogus on nii väike, siis ise paneks ikka kruviga.
Eelmainitu on paras just.
Nõukogude aal, kui olid vaid ümmargused naelad, siis on nähtud ka sellist asja, et lagi kukub koos liistudega kaela, kui lõplik kuivamine on toimunud.....

Kas sellise kukkumise vastu ei aitaks see, kui lüüa naelad sisse nurga all?

võimalik.
Lae all naelu viltu sisse peksta või kruve lasta. Ma isegi ei kahtleks, kumma ma valiks

Naljatilgad. Kas voodrilaua panete ka lakke kruviga, sest naelaga kukub alla?
Lae naelad lüüakse alati nurga all. Kusjuures iga järgnev nael veel uue nurga all. Ja mina isikilult paneksin veel voodrilaua naela piisavalt pika, et too veidi läbi distantsliistu prussi läheks. Ei tõmba ükski asi seda sealt enam alla.

ema on sul ehk naljatilk!
nn. roovi sisse läheb kinnitus ehk 0.5-1m tagant.
Voodrilauda, aga igasse kinnituspunkti 1-2.....
Aga jahh, tänapäeval kinnitatakse voodrilaud klambriga, ehk siis üks kruvike klambri kohta

Elu aeg naelaga pandud roovi lakke. Tänapäeval on ainult haamer püssi vastu asendanud.

Kruvi kasutamine roovi kinnitamiseks on tagurlik, kallis ja erakordselt mõttetu.
Jutt mingist lae alla kukkumisest on bs kui kinnitusvahend on õigesti valitud.
Ning nael jääb peale puidu kuivamist tugevamini kinni kui löödes!

Samuti on laelaua kinnitamine klambriga erand ja kui see erand on siis klambri kinnitamine kruviga on väga erakorraline erand.

Samuti on tänapäeva nael ümmargune ja läbimõõduga 2,8-3,1mm. Küll aga olenevalt projektis varustatud rihvel serva või liimiga. Tollise laua kinnitamiseks on enamasti projektides tavaline ümar püssinael. Julgen väita, et isegi must püssinael on kindlam kui objektidel kasutatav nn kruvilahendus, kus kinnitusvahendiks kipsikruvi või 4x midagi löögiga sissevägistatud kruvi.

Ilmselt paigaldatakse 85 % lae roovist just naelaga. Ja 90% laevoodrist viimistlusnaelaga. Ülejäänus 10% lagede klambritest, aga 98% naela või klambriga.

Teemaalgatajale, saunas pole ruspert katte järgi vajadust. Kõlbab elektritsink, samas paha ka ei tee. 4x60 on ilmselt sobiv, võib isegi lühem olla, aga lisa pikkus ka halba ei tee. Kui võimalik, siis ise valiks 4,2 või 4,5 paksuse või suisa 5, sest tänapäeva löökkruvikeerajad ja trellid kipuvad kruvidele haiget tegema.
Samas otsest vajadust pole kui kasutatakse tavalist voodrilauda ja mingit ime konstruktsiooni sinna otsa ei tule.

Endale teeksin 100 % naela ja just püssinaelaga.

Hakkas huvitama, et miks voodrilaua klamber naelaga just? Ise panin kruviga endale.

keemik kirjutas:Hakkas huvitama, et miks voodrilaua klamber naelaga just? Ise panin kruviga endale.

Üks kõige lihtsamaid põhjuseid võib olla see, et tublimatel iseehitajatel pole vajadust muretseda endale ühekordseks tööks erinevaid naela- ja/või klambripüstoleid kui saab töö tehtud akutrelliga.
Ma kahtlustan, et fgh-l on kogemata midagi sassi läinud kui ta mainis klambri naelaga kinnitamist, ikka juhtub.


Urmas

Pole siin midagi sassi läinud. Reaalses elus kinnitab reaalne efektiivne töömees klambri just püssinaela või klambriga.

efektiivsus ja kvaliteet ei käi teadagi käsi käes...
Ma panin just välisvoodrit 230m2 tsinknaeltega.
Kui keegi oleks tahtnud seda püssiga tegema tulla, oleks kohe nuudiga minema ajanud.

Siinkohal peaks küsima kas lugupeetud Hiid on elus näinud ka korralikku fassaadi püssinaela?

Kas kruvid keerad ka pudeliavajaga sisse ? Ei näe mitte ühtegi põhjust miks peaks kasutama käsinaela fassaadil. Kvaliteet ja efektiivsus käivad selles kohas küll sõbralikult käest kinni hoides.

Haamriga fassaadi paigaldada aastal 2015 on absurd ja kuulub ainult ja ainult harrastaja kuuri ehituse juurde.

Mnjaaa.... Mulle eelmine nädal hakkas üks parm ka keset päeva säärast juttu ajama, et tema pole elus kordagi säärast pornot pidanud läbi elama, et haamriga lüües tuleb voodrilauda panna. Naelapüssiga saaks kordades kiiremini. Samas peab ju naelapüssile pidevalt naelu lisama, akut laadima ja gaasi vahetama. Või siis maadlema selle kompressorivoolikuga. See pole just kõige meeldivam tegevus, kui samal ajal pead tellingutel tasakaalu pidama. Haamriga löömise ainus miinus on mu meelest see, et õhtuks põrutab käe päris korralikult ära. Pealegi on naelapüss ju kordades raskem, kui haamer...

Sellist jama ei oska kommenteeridagi. Äkki peaks ettevõtetele koolitusi jagama hakkama kuidas haamriga välisvoodrit paigaldada. Muidu kasutavad veel masinaid edasi millel on naelad mis püsivad puidus, millel on töökiirus ja kvaliteet taga. Ilmselt haamriga naela tagujad pole kordagi korraliku tööriista käes hoidnud. Osad lasevad suisa kruvidega lauda seina.
Samas võiks ka järkajad asendada vinkli ja käsisaega, et rahval ikka tööd ja ametihaigusi jaguks.

fgh, ära aja jama.
Seni oled jäänud silma, kui mõistlik foorumikülaline...

Nu jaurame siis edasi püss versus tavanael:

Tohutu kiiruse vahe
Kuumtsink nael rihvelpinna ja liimiga ehk nael ei tule puust välja mis on enamike vanemate fassaadide probleem.
Naelapea on tasa puiduga.
Töömees on säästetud tohutust vibratsiooni koormusest ja sellega välditud kinni kasvavad randmetest jne.
Töö mugavus.
Hind.
Täpsus.
Puuduvad haamri jäljed laual.

Väidan, et kiirus kvaliteet ja püsivus panevad asjad paika ja tänapäeval ei pane mitte ükski normaalne ettevõte ega töömees fassaadi haamriga.
Siinkohal võiks ka mõni reaalselt tööd tegev ettevõte või töömees teemat kommenteerida.
Professionaalne huvi lausa piinamas juba selle sõnavõtu peale. Ja muide olen ka ise haamriga kunagi naelu tagunud nii, et oi oi.

Nii püssid kui trellid on omal kohal. Ei välista üht ega teist. Kui vaja, lähevad käiku tavaline vasar ja käsisaag, mis küll viimasel ajal rohkem puhkusepõlve peavad.
Vastavalt olukorrale. Püssiga saab kiiremini jah. Aga alati polegi esmatähtis naela sisse saamise kiirus. Prioriteediks võib olla miskit muud.
Näiteks kvaliteet. Alusroovid peavad ju omavahel ka rihtis ja loodis olema nii, et valmis töö ka piisavalt sirge jääb. Tihti on materjal ja alus mitme millimeetrise hälbega. Mis on kiirest naeltepaugutamisest kasu, kui peab hakkama lahti kakkuma?
Eesti klient on enamasti kvaliteedisuhtes ülinõudlik. Tuletage meelde foorumlast Madist. Näiteks tema väitel pole töömees piisavate käeliste oskustega, kui kuuri valmis seina kõverus ületab üht millimeetrit.
Seetõttu oma naelapüssid koos kuumtsingitud kammnaeltega olen jätnud tihti pigem käsivasara seltsi oma aega ootama.
Kruvi eelis on selles, et paigaldamine toimub sujuvalt, saab vajadusel kiiresti lahti monteerida. Ikka, et see viimane millimeeter tulemusest välja pigistada.
Ja miks kruvi peab tänapäeval olema ilmtingimata igas kohas kipsikruvi? Igaks otstarbeks on väga häid kruvisid valida ja hea trelliga lähevad sisse nii, et vilistab.

Teema on küll triivinud öö ja päev algsest, aga ...

Asjalik kommentaar, aga siiski kui roovi laua juures tekib vajadus hakata midagi rihtima, siis on kogu objekt alustatud valesti. Tuleb kasutada korralikku tugevsorteeritud ja kalibreeritud materjali. Kahjuks see ülinõudlik klient selle peale ei tule, et puidu tihu eest paar kümnelist rohkem maksta ja saada see hilisema tööhinnaga saja kordselt tagasi. Püssinaelal, käsinaelal ja kruvil on oma koht, aga kindlasti pole viimase koht aastal 2015 professionaalse ehitaja töölaual fassaadi lüües.

Kahjuks just selline olukord valitseb Eesti ehitusmaastikul, et inseneri tööd,projekte ja korralikke materjale asendatakse kruviga. Küll pärast saab lammutada ja uuesti teha.

Ei oska enam midagi lisada. Suu on nagu sitaga kinni löödud
Enda väljamõeldud desinformatsiooni tõe pähe kuulutada ja ainuõigeks tembeldada....
No las ta siis olla.
Kui uue leiliruumi omale teen, siis ostan kindlasti kõigepealt kompressori ja seejärel samast poest ka kuuesotise püssi.