Ehitusfoorum

Tere,

Majast sauna on maa seest veetud 1.5mm2 jõukaabel. Kaabli pikkus 150m. Kas kaabli ette panen 10A kaitse nagu tavaliselt 1.5mm2 kaabli puhul või nii pika kaabli puhul on mingil põhjusel väiksemat kaitset tarvis?

Maksimaalselt B4. http://www.harjuelekter.ee/et/product/22814

B10 kasu pole, see lühise korral lihtsalt ei rakendu, sest pingelang on liiga suur.. Kes sul 1,5mm2 150m kaabli vedada soovitas?

Kui sellist kaablit koormata 1kW koormusega on pingelang 16V.
Ehk suuremat kaitset kui 4A pole mõtet panna, kui sedagi.

Mõned lambid saab põlema, raadio vast kah mängima. Kui mingi pump kah veel juurde lükata siis tõenäoliselt lähevad tuled tuhmiks või erutub see B4 kogu asja peale. Ehk siis jah, üsna sitt lahendus on. Aga kui ainult lambid külge panna siis vast piisab. Hõõgniidiga lampide puhul võib see B4 ka siis erutuda kui need lambid sisse lülitada.

Rakvere kaabel kirjutas:B10 kasu pole, see lühise korral lihtsalt ei rakendu, sest pingelang on liiga suur

Lühisvool ei sõltu ju koormusest, vaid ainult kaablite ja alajaama trafo takistusest. Oleneb asukohast ja trafost, aga B10 jaoks vajaliku 50A venitab vast ikka välja.

Küülaline kirjutas:

Rakvere kaabel kirjutas:B10 kasu pole, see lühise korral lihtsalt ei rakendu, sest pingelang on liiga suur

Lühisvool ei sõltu ju koormusest, vaid ainult kaablite ja alajaama trafo takistusest. Oleneb asukohast ja trafost, aga B10 jaoks vajaliku 50A venitab vast ikka välja.

Väikeste amperaazhide puhul hakkab oma rolli mängima ka kaitselüliti enese sisetakistus.
Näiteks 0,5 A kaitselüliti lahutusvõime on sisuliselt lõpmatu...

Küülaline kirjutas:

Rakvere kaabel kirjutas:B10 kasu pole, see lühise korral lihtsalt ei rakendu, sest pingelang on liiga suur

Lühisvool ei sõltu ju koormusest, vaid ainult kaablite ja alajaama trafo takistusest. Oleneb asukohast ja trafost, aga B10 jaoks vajaliku 50A venitab vast ikka välja.

Kalkulaator annab 50A voolu korral 150m 1,5mm2 juhtmes pingelanguks 230V ehk siis mismoodi B10 rakenduma peaks?

http://photovoltaic-software.com/DC_AC_ ... ulator.php

Ja siis, miks see B10 pinge peale peaks erutuma ?

Kui pinget pole, pole ka voolu.

Tühi pistikupesa - pinge on, voolu ei ole.
Lühis (kahvel pistikupesas) - pinget ei ole, vool on.

Vabandust, arutelu läks üle minu arusaama. Kas keegi seletaks maakeeli ära, mis siis ikkagi õige valik oleks.

Ei tahaks siiski ainult 4A kaitsega piirduda. 90% ajast on ainukeseks tarbijaks küll mõni lambike ja raadio, aga vahel harva tahan tööle lükata ka tolmuimeja.
Hetkel panin 10A kaitse ning tolmuimeja töötab. Kui 4A kaitse oleks, siis lööks välja.

Kas kaitse väljalöömine ei sõltu ikkagi voolust? 10A puhul on pingelang 30V. Miks ei peaks lühise korral kaitse rakenduma?

Tavaliselt valitakse kaabli kaitse maksimaalse lubatud voolu alusel. On erandid, näiteks on elektrivõrk nii kehvake et ei annagi lühise korral nõutud lubatud maksimaalvoolu väljagi. Või on selles ahelas miski kummaline tarbija mis kardab väga liigset voolu. vot siis hakatakse kaitset vähendama.
Pinge ei puhu siin üldse rolli.
See on üliharuldane juhus, kui 1,5 mm2 juhtmele on keegi kaablikaitseks 4A pannud, tavalaks on 13 A. Miks nii kummaline valik tehtud on, peaksid ise paremini teadma. Kristallkuul vaikib.

Kalvis kirjutas:Tavaliselt valitakse kaabli kaitse maksimaalse lubatud voolu alusel. On erandid, näiteks on elektrivõrk nii kehvake et ei annagi lühise korral nõutud lubatud maksimaalvoolu väljagi. Või on selles ahelas miski kummaline tarbija mis kardab väga liigset voolu. vot siis hakatakse kaitset vähendama.
Pinge ei puhu siin üldse rolli.
See on üliharuldane juhus, kui 1,5 mm2 juhtmele on keegi kaablikaitseks 4A pannud, tavalaks on 13 A. Miks nii kummaline valik tehtud on, peaksid ise paremini teadma. Kristallkuul vaikib.

Aitäh vastuse eest, aga meil on vist väike möödarääkimine. Hetkel on siiski 10A kaitse. 4A kaitset soovitasid kaks esimest vastajat.
Tsiteerin: "10 kasu pole, see lühise korral lihtsalt ei rakendu, sest pingelang on liiga suur" ja "Kui sellist kaablit koormata 1kW koormusega on pingelang 16V. Ehk suuremat kaitset kui 4A pole mõtet panna, kui sedagi.".
Minu viimane kommentaar oligi küsitud, sest ei saanud nendest vastustest aru, sest nagu ka Teie ise ütlesite siis "Pinge ei puhu siin üldse rolli"?

Tee katse - tekita pistikupesas lühis ja vaata, kas lööb 10A kaitse välja. Pakun 99,9% et rakendub.

Küülaline kirjutas:Tee katse - tekita pistikupesas lühis ja vaata, kas lööb 10A kaitse välja. Pakun 99,9% et rakendub.

ja 0.1%, et läheb põlema?

Külaline kirjutas:ja 0.1%, et läheb põlema

Ega siis lühist peale ei pea jätma. Korraks otsad kokku.

Küülaline kirjutas:

Külaline kirjutas:ja 0.1%, et läheb põlema

Ega siis lühist peale ei pea jätma. Korraks otsad kokku.

Kas elus lähevad ka otsad alati korraks kokku?
Vase takistus suureneb temperatuuri tõusuga 100C ni ca 2 korda.
Natuke säriseb - soojeneb 100 kraadini. Siis säriseb veel natuke ja soojeneb 200 kraadini. Siis säriseb lühisesse ja siis enam kaitse ei rakendu.
Ehk rakendub kui maja kilbis juhtmed kokkusulavad.

ping kirjutas:Kas elus lähevad ka otsad alati korraks kokku

Ma rääkisin KATSEST, et juhtmete otsad liini lõpus KORRAKS kokku. Kui kaitse rakendub, järelikult on lühisvool piisav. Kui selle hetkelise lühise peale ei rakendu, siis on 10A liiga suur kaitse ja vaja midagi ette võtta.

See peab mingi kuramuse ürgvana võrk või mingi saadanast erilahendus olema, kus lühisvool on alla 10 A, ja soovitan soojalt mingi asjalik elektrik leida, foorum pole õige allikas sulatõe hankimiseks. Siit saab vihjeid kuid omal peab nuppu olema pooltõe poolvalest eristamiseks.
Ära lühiskatset korralda, kuigi see võib põnev olla siis ebaõnnestumise korral käib tore pauk ja tuli lendab.

Ei ole tegu ürgvana võrgu või erilahendusega. Täitsa korralik ja uus jõukaabel sai poest ostetud ning alates kilbist kuni lõpuni läheb ühes tükis välja ja mingeid trikke seal ei ole. Katse sai siiski tehtud, niipea kui otsad koos lõi kaitsme välja. Jääb siis B10 kaitse.

Aga küsiks ka teise küsimuse. Kuna kaabel jookseb läbi ka tiigist, siis sooviks panna rikkevoolukaitsme. Saan aru, et see on vajalik kui on väikegi võimalus, et näiteks faasi soon tiigis katki läheb, aga lühist ei ole nii et tavaline kaitse ei rakendu.
Mis näitajatega see rikkevoolukaitse valida ning kuidas samasugune katset teha? Faasi otsa vette pista ei tundu nii mõistlik kui lihtsalt juhtmed kokku

Rakendub ka tavaline voolukaitse kui tiigi kaudu maaühendus. Asi selles, et RVK tunneb ka suure takistusega maalekkeid, kuid tavaline voolukaitse tahab head maaühendust.
Aga lisaks võid alati panna, ega alati tiik polegi see koht kus isol. vananeb, ka muud kohad.

Kalvis kirjutas:Rakendub ka tavaline voolukaitse kui tiigi kaudu maaühendus. Asi selles, et RVK tunneb ka suure takistusega maalekkeid, kuid tavaline voolukaitse tahab head maaühendust.
Aga lisaks võid alati panna, ega alati tiik polegi see koht kus isol. vananeb, ka muud kohad.

Aga oskad öelda mis numbritega rikkevoolukaitset kasutada ning kuidas selle tööd kõige lihtsam teises otsas kontrollida on? Ronin kummikutega tooli peale ja torkan faasi maha?

Ohutuse pärast ikka 30 mA. RVK võid takiga alati väliselt kontrollida (olengi pistnud taki vastu maad), tavainimeste jaoks on testnupp (osta on kallim). Kuid see kaitse ei ole selektiivne.

30mA rikkevoolukaitse peab nagunii olema, seal saunas on sul ju pistikupesa selle liini küljes. Kõik pistikupesi sisaldavad liinid tuleb kaitsta RVK-ga. Teisest otsast ei ole vaja midagi kontrollida. RVK peal on test nupp.

Kalvis kirjutas:Ohutuse pärast ikka 30 mA. RVK võid takiga alati väliselt kontrollida (olengi pistnud taki vastu maad), tavainimeste jaoks on testnupp (osta on kallim). Kuid see kaitse ei ole selektiivne.

Mis on tak? Mis tähendab, et kaitse ei ole selektiivne?