Kumb see on: kas ainult boiler või ka akumulaator?

[overture]

Tere!

Seisan silmitsi järgmise küsimusega. Eramaja katlamajas asub järgmine akumulaator/boiler (80-ndatest). Hetkel on küttesüsteemis (radiaatorites/katlas) vesi küll sees, kuid toitevesi (tarbevesi) on rivist väljas, seega tarbevee soojenemist pole ma läbi katla saanud veel proovida.

Akumulaatori/boileri pikkus on 110 cm ja läbimõõt 50 cm. Esimesel pildil läheb akumulaatorisse sisse toitevesi ja tuleb välja toru kütte tagastuspüstikuuse. Teisel pildil läheb külje pealt sisse toru kütte peapüstikust ja ülalt tuleb välja sooja tarbevee toru.

IMG_0015.JPG (413.23 KiB) Vaadatud 3399 korda

IMG_0016.JPG (405.27 KiB) Vaadatud 3399 korda

Minu küsimusteks on:

Kas tegemist on puhtalt tarbevee boileri või ka siiski arvestatava katla akumulaatoriga? Samasse tarbevee süsteemi on saunas ühendatud ka veel teine läbi sauna kerise minev väike soojustuseta paak (boiler), mille puhul pole kahtlust, et see on mõeldud ajutiseks kraanivee soojendamiseks. Mis on aga selle konkreetse suure akumulaatori/boileri peamine ülesanne?

Küsimus on ajendatud sellest, et olen paar korda katelt kütnud, kuid radikad on läinud ülikiiresti külmaks - hommikul polekski nagu köetud.

Küttesüsteem on sundtsirkulatsiooniga, paar aastat tagasi lisatud pump selgelt töötab (lahendus on ainult manuaalne - ise sisse/välja lülitades. Mingi termostaat on ka, aga see ei paista töötavat). Majas on malmradiaatorid ning ribisid on kokku üle 100-a. Katlaks on paar aastat tagasi lisatud kivisöe katel VIADRUS (kuhu mahuvad kuni 60cm pikad puuhalud). Radikad saan kuumaks, kuid need jahtuvad liiga kiiresti. Samas täiega ei ole kütet ka andnud ning näiteks 3 suurt radikat mis on ainukesena ühendatud järjestikku (garaazis ja keldris) on jäänud pea päris jahedaks. Kuna tegemist on sundtsirkulatsiooniga, siis kas nende radikate külm tõmmatakse lõpuks kõikjale ja seepärast muutuvadki kõik radikad nii kiiresti hommikuks külmaks? Keegi pumpa ju öösel manuaalselt välja ei lülita. Esialgses süsteemis oli minu teada loomulik tsirkulatsioon, kuid võin ka eksida.

Praegu on eesmärgiks lülitada küttesüsteemist kuulkraanide abil (enamasti kahetorusüsteem, seega igale radikale kaks kraani) välja vähemalt kolmandik maja radiaatoritest, kuna olen juba varasemalt aastaid kuulnud, kui raske on antud maja soojaks saada. Need kolmandik radiaatoritest asuvad niikuinii teisel korrusel, mida hetkel plaanis kasutada ei ole.

Pikemas plaanis on plaan maja niikuinii soojustada ning siis kütte- ning tarbeveesüsteem ümber teha (kahesüsteemne veeboiler jne), kuid hetkel peab leppima lihtsamate lahendustega.

Tänud vastuse eest!

[Kalvis]

Kui tarbevee torud väljuvad (soe) ja sisenevad (külm) siis on tegemist tarbevee paagiga. Võib olla ka paisupaak.
Kui see on ainus paak siis pole see mingi akupaak. Akupaagid on ikka alates tonnidest. Kogu jutt viitab et akupaak puudub. See seletab kiiret jahtumist.

Kui süsteem on tavaline söekatel ilma akupaagita siis ongi nii - kui kütad, kütab hästi (nii et palav on) ja kui kõpetad kütmise siis jahtub kähku.
Plaan radikaid süsteemis välja viia ei ole hea, ära tee seda (võid isegi süsteemis vee keema saada ja see lõpeb juba pauguga). Osta akupaak (alates 1m3) ja lisa süsteemi lisaks. Maja on jutu järgi arvates nagunii kehva soojustusega.

[overture]

Paisupaak asub teisel korrusel. Rohkem paake ei ole. Radikate süsteemist väljaviimisega seoses on plaanis ka küttematerjali osakaalu muutus - kui ennem köeti enamuses söega ning väiksem osa puiduga, siis nüüd on plaan kütta enamuses puidu ning vähemas osas söega. Tean seda, et seni pole suudetud süsteemi kordagi 30 aasta jooksul keema saada.

Aga kas muidu peab see loogika paika, et kui ma pole seni suutnud osasid keldri ja garaazi radikaid kuumaks saada, siis need jahutavadki pumba kaudu kõik öö jooksul külmaks?

[Kalvis]

See mis sa katlasse viskad (süsi, puit) ei mängi rolli radikate osas. Küttesüsteemil on täiesti ükskõik mis kütus katlas põleb. Kui viid radiaatoreid süsteemist välja siis ka puiduga saad oma õhku lendamise kätte juhtumil kui radikad jahutavad vähem kui katel juurde kütab. Niipalju võibolla tasub, et pane radikatele termostaadid, siis saad tubade ülekütmist vältida (saad mugava soojusjaotamise), kui ka sättida keldris, garaazis madalamad küttetemperatuurid (keerad termostaadi kinni, ei küta üldse). Väheneb küttekulu. Kuid võimalik, et akupaak tuleb kiirelt juurde lisada - vt. eespool vee keemine ja siis pauk.

Kogu maja jahutab kuni on süsteem külm. Loomulikult kelder ja garaaz kaasa arvatud.
MA ei vihjanud niisama, et su maja on hõre nagu hundilaut, kui jahutamine on probleem siis alusta ruttu maja soojustamisega.

[Külaline]

Tänud vastuse eest. Peab vist jah akupaagi asja ette võtma ning laskma juba see sügis ära teha. Sealjuures tuleks siis ka vist see kahesüsteemne boiler ka kohe ära lisada ning paisupaak katlaruumi tuua (ei saa praegu vannitoas remontigi teha, terve vannituba teist täis). Kui nüüd näiteks 3-4 aasta pärast hakata ka pelletite või näiteks gaasikütte peale mõtlema, siis vast palju ümber ehitama ei pea? Pole sinnamaani veel mõelnud.

Termostaadiga seoses tekkis nüüd see küsimus, et just sellega praegune süsteem ju pigem võibki lõhkeda. Kui ilma termostaadita pigem saad ise kontrollida, palju kütad, siis termostaat keerab sul ise radikad kinni (näiteks kui temperatuur järsult õues tõuseb) ja siis katlas hakkab temperatuur tõusma (kui korralik tuli all).

[Kalvis]

Kui plaanid pelletit või gaasikütet siis jälle pole akupaaki vaja. Ega see nii odav asi pole. Kompromissiks soovitan lisa kahesüsteemne tarbevee paak, kuid võimalikult suure mahuga (200-500 l) siis töötab pooleldi akupaagina.
Radikatele termostaadid. See oleks esimeses ringis kõik, edasi pane rõhku hoone soojapidavuse tõstmisele.

[overture]

Esimese hooga leidsin max kuni 200 liitrise tarbeveega Tatramat boilerid. Kusagil ei näinud aga, kui palju sellises küttevett sees on?

Reaalselt usun ma, et meie perele piisab kuni 120 liitrisest tarbevee boilerist.

Pole palju veel kahesüsteemsete boilerite kohta uurinud, kuid kas need peavad asuma pigem katlast kaugemal? Temperatuur läheb katlaruumis asudes ju selles pigem liiga suureks.

[Kalvis]

Täiesti saada on 150 ja rohkemaga. Sul on suuremat vaja kui "küttesüsteemi" akupaagi toetajana. Ära siis unusta, et boiler kütab küttesüsteemi oma sooja tagasi kui tuld all pole ja seal läheb siu ulatuseni vesi samamoodi jahedamaks. Võimalik, et pead veel tsirkulatsioonipumba tööst välja viima selle vältimiseks.
Hindade poolest on nii, et kuni 200 l on boileritel 80-200 l väga väikesed hinnavahed. Seega tasub suurem võtta! Meie kaubanduse tüüphäda on et paljudel soodsa hinnaga müüjatel polegi suuremat kui 150 liitrit. Küll aga on vist vähese tootmise pärast üle 200 l ebamõistlikult kallid.

Boileri asukoha kaugus ei mängi mingit rolli, sama küttesüsteemi vesi läbib selle siugu. Erinev võib olla küttesüsteemi skeemilahendus.
Viitasid jälle ühele veale oma küttesüsteemis - sul on torud isoleerimatta. Kui neid on liiga palju keldris siis kütad keldri põrgupalavaks, ilmaasjata pole mõtet seda teha, isoleeri torud ära ja keldrisse saabub inimese temperatuur. Jällegi võidad küttekadudelt.

[overture]

Ma nüüd täpselt siiski aru ei saa, kuidas kahesüsteemne suur boiler töötab osaliselt akupaagina, kui enamuses on ju siiski boileris tarbevesi?

Seda saan aru, et kui ei küta, siis kahesüsteemse boileriga hakkab boileris tarbevesi jahtuma, kuna osa energiast läheb ka küttesüsteemi. Suvel on vist aga lahendus ju lihtne - küttekraanid, mis lähevad läbi boileri, tuleb sulgeda.

[Kalvis]

No saidki aru, just nii nagu arvasid nii ka toimib.

[Rostfrei]

Ma nüüd täpselt siiski aru ei saa, kuidas kahesüsteemne suur boiler töötab osaliselt akupaagina, kui enamuses on ju siiski boileris tarbevesi?

Seda saan aru, et kui ei küta, siis kahesüsteemse boileriga hakkab boileris tarbevesi jahtuma, kuna osa energiast läheb ka küttesüsteemi. Suvel on vist aga lahendus ju lihtne - küttekraanid, mis lähevad läbi boileri, tuleb sulgeda.

Ostad 3 süsteemse, 300l boileri, vaata kas või Cerbose kodulehelt. 3 süsteemse sellepärast, et siis on boileris 2 siugu, alumine mõeldud päikesele. Selle ühendad katlaga. Kuna tsirgu pump töötab katla ja boileri vahel, siis muutub boileri temp. võrdselt koos katlaga ehk toimib ka akupaagina. Ainus vahe, et sooja ei akumuleeri küttevesi, vaid soe tarbevesi. PS! See pellet katla lahendus.

[overture]

Paar päeva on saanud jõgi merre voolata ning hetkel tundub kõige mõislikum (ja hetkel eelarvesse jääv) lahendus mulle lisada akupaak (1500l), kahesüsteemne boiler ning automaatika. Mõttekas oleks tuua paisupaak ka juba tööde käigus ülevalt korruselt katlaruumi. Kuna VIADRUS 22 jääb aga tõenäoliselt (7 ribiga ehk 35-41 kw) hetkel selle süsteemi jaoks koos uue lisatud paisupaagiga nõrgaks, siis eraldaks kuni uue katla ostmiseni ca kolmandik radikaid kuulkraanidega süsteemist (ehk teise korruse ja selle all oleva garaazi). Uut katelt tahaks kindlasti puugaasi oma, selle söe tahmaga ei taha tegeleda.

Kas keegi oskaks viidata mõnele selgele ja detailsele tüüpprojektile (katel + paisupaak + kahesüsteemne boiler + segamissõlmed)? Millegipärast ei leia ühtegi korralikku. Tänan!