Ehitusfoorum

Lähema aasta jooksul vaja uuendada keskkütte süsteemi. Köetavat pinda ca 130 ruutut, maja soojustatud, osaliselt tuleb põrandaküte. Kuna endal puit pea tasuta käes, siis on huvi just katelde vastu mida saab kütta halupuudega. Küttesõlm tuleb keldrisse, korsten on tellistest ja piisavalt kõrgel - tõmme ok.
Atmosest on palju juttu olnud ja kokkuvõttes tundub, et positiivset tagasisidet on rohkem kui negatiivset.
Molle katel tundubka halupuudega kütmisel suht hea variant olema. Üks tuttav rääkis väga positiivselt Rapla leektoru kateldest. Kas on nendega kogemusi - effektiivsus, mugavus, korstna pigitumine jm .

Mul atmos 32 tossas mis jube algusest saadik halupuudega. Tossu oli niipalju, et ei näinud õieti naabri majagi.
Lõpuks panin pelleti peale ja sai tossust lahti.

Atmosed on tõesti hirmsad tossurotid, ja mitte ainult visuaalselt ei ole see häiriv, vaid ka hais on ebameeldiv.

Atmose tossamine on mulle üllatuseks. Paaril tuttava tuttaval on, ja pole kurtnud. Käisin täna poes vaatamas neid. Pigem tundus mulle atmose puhastamine ebamugav olema - pole tuhakasti. Molle ja Luki kohta kuulsin veel, et need pidid kehvast terassest olema ja kähku läbi põlema? Poes oli ka mingi dakon katel, mis pidi sellele mollele suht sarnane olema. Selle viga pidi olema, et täitmise ajal ajab tossu välja, aga muidu pidi ok asi olema?
Kas Atmost on vaja peale igat küttekorda tuhast puhastada?

Kui tahta odavat lahendust siis hetkel soov.ee- s suht palju müügis malmkatlaid
halupuule, lisaks tuleks panna suitsutoru soojusvaheti, näiteks selline
http://www.akromex.com/eshop/et/soojusv ... aheti.html
, mis parandab katla kasutegurit ca 10-15 % . JP

Atmos ei tossa midagi. Mõistlik on küttesüsteemi ehitus, katla paigaldus/seadistus tellida kogemustega firmast.

pst kirjutas:Atmosed on tõesti hirmsad tossurotid, ja mitte ainult visuaalselt ei ole see häiriv, vaid ka hais on ebameeldiv.

UUrisin seda katla teemat veel. Atmose tuhavõtmine siiski ei tohiks olla eriline probleem. Samas atmos katel ei ole vist ikka see mida ma sooviksin. Konkreetmsemalt huvitaks just See Rapla MetalliLUK katel ja Molle Karksi nuiast. Kas keegi oskab kommenteerida nende kestust - kui kiiresti puudega küttes läbipõlevad ja kui palju kõtmisperioodil igapäevselt tuleb katla vahet joosta. Kas on tehtud suva terasest või spets katlaterasest.

Olin eelnevalt malmkatla kasutaja, kuid eelmine aasta sai see välja vahetatud Atmos DC32S vastu.
Tõstsin katla maast umbes 15cm kõrgusele nii, et katel toetub ainult oma jalgadele äärtest ja keskelt on nii öelda õhus. Tänu sellele on väga lihtne katelt tuhast puhastada, sest sinna keskele katla alla sobib tuhakast ideaalselt. Katla puhastamine tuhast võtab aega umbes 1-2min, ehk siis ülevalt lükkan roobiga enamus tuhka alla põlemiskambrisse ning sealt tirin alla tuhakasti. Ma ei tea kust see jutt tuleb, et Atmos tossab? Minu katlal on põlemisprotsessi alguses näha korraks õrna suitsu korstna otsast, kuid umbes 15-20 min pärast peale süütamist on näha ainult õhuvirvendamist. Mõni räägib siin, et puugaasi katlad tahavad VÄGA kuiva puitu, siis seda juttu ei maksa väga tõepähe võtta. Pigem on see rahaliselt mitte otstarbekas põletada märga puud aga saavad ka puugaasikatlad ilusti 25% niiskusega puuga hakkama ilma probleemideta.
Katel tuleb valida vastavalt akupaagi suurusele ning ise soovitaks valida nii võimas katel, et ühe katla täie puude põletamisega oleks akupaak 40 kraadi pealt võimalik näiteks 80 peale kütta.
Mina olen Atmosega väga rahul. Ostsin talle juurde selle "Asustimeri" ning see muutis kütmise ikka väga mugavaks. Tavaliselt panen talvel peale töölt tulekut katla tööle ning selleks kulub siis laias laastus 5min. Katel enamus tuhast puhtaks. Natukene peenemat puud allapoole siis süütetablet põlema ning sinna peale ja laon ülejäänud katla täis ja ongi kõik selleks kütte korraks, rohkem ei pea katlamajja minema ennem järgmist korda. Selleks ajaks, kui katel on täis laotud, on juba suht korralikult puud tuld võtnud ja umbes 30min pärast hakkab katlast tulema 80 kraadist vett akupaaki. Katla segamissõlme pumpa juhib suitsugaaside temperatuuri anduri järgi, seega kui katlas on tuli kustunud lükkab selle välja.
Rapla leegitoru katelde kohta olen ka kuulnud positiivseid kogemusi samuti nagu Molle kohta. Eks nad kõik on tegelikult normaalsed katlad oma väikeste iseärasustega.

Mind huvitab ka see teema, milline katel valida. Atmose pikemaajalised omanikud võiks kommenteerida, kuidas on katla keraamika ja muude kuluosade vastupidavus.

Kehvasti peavad vastu ja tossavad palju, ise ei ostaks.

Minu arust on sellest atmosest juba siin foorumis piisavalt juttu olnud. On siiraid fänne ja neid kes selle katla maapõhja kiruvad. Minu subjektiivne statistika ütleb et fänne on rohkem. See selleks. Mind huvitas atmos just võrreldes molle ja luk katlaga. Mollest on siin foorumis natuke juttu olnud. Rapla Metalli LUK katlast õige pisut. Huvitaks just mõne LUK ja Molle katla omaniku tagaside.

Atmose puhul tundub olevat märksõnadeks kuiv puu, hea kasutegur, hoolimatul kasutusel õrn keraamika, ja mingi x faktori tõttu osadel juhtudel tossamine, kas see on siis tingitud viletsast küttest, viletsast tõmbest või valest seadistusest.

ilusat sügise jätku.

Mollest on siin ka piisavalt juba juttu tehtud. Kui on kõrge ja hea tõmbega korsten, siis sobib Molle küll. Muidugi aasta otsa õpid seda kütma, mõni ei saagi ehk seda õieti selgeks. Eks nii ole ka teiste kateldega ja tavaliste ahjudegagi

taastaja

Kas keegi oskab ka midagi LUK katelde kohta öelda? Molle mulle ei sobi, kuna ta on üsna lai aga ruumiga on jällegi üsna kitsas.

Kui puiduga kütmisest rääkida, siis peab võrdlema Atmos puugaasikatlaga, nt Atmos DC25S, Atmos DC32S.
(Atmos toodab ka pelletikatlaid, kombikatlaid jm).
Mõlemad, nii LUK kui ka Atmos on kõrge kasuteguriga
LUK katel on leektorukatel, kasutegur tiba madalam kui Atmosel. (Atmose parem kasutegur tekib tänu puugaasi-tehnoloogiale ja keraamilistele detailidele). Luk on samuti teraskatel nagu Atmos - küttepinnad on siledad, lihtne puhastada (võrreldes malmkateldega). Hea argument on suur koldemaht. Atmosel on väljatõmbeventilaator

JyriPaike kirjutas:Kui tahta odavat lahendust siis hetkel soov.ee- s suht palju müügis malmkatlaid
halupuule, lisaks tuleks panna suitsutoru soojusvaheti, näiteks selline
http://www.akromex.com/eshop/et/soojusv ... aheti.html
, mis parandab katla kasutegurit ca 10-15 % . JP

See junn pidi 50 c alandama suitsu tempi 0,5 m kohta ja pidid ka pikemaid tegema.Efektiivsem oleks kast milles ümartorud sees kus torudes liigub suits.

Ei maksa see Viadrus ju nii vähe, et tasuks aretada mingeid imeasju pärast talle külge. Miks mitte kohe osta puidukatel selmet pärast söekatelt tuunida puidukatlaks.

Endale ostsin lõpuks LUK katla. Põhjus - Molle on nagu eelpool kirjutasi liiga lai mu katlaruumi jaoks ning Atmose kasutusjuhend räägib, et kasutatavad puud peavad olema oma olemuselt üsna rangetes piirides. St siis mitte liiga peenikesed - puidujäätmete põletamine jääb ära ja samuti ei tohi olla puud liiga kuivad, ehk siis siseruumis kuivanud puit ka ei sobi kütmiseks. Elektrit tarbib ka mingi 50w - jälle kulu.

Atmose katlas võib vabalt kõik puidujäätmed ära põletada. Puidu niiskus täiesti tavaline 20-25%, ükstapuha kus kuivanud on.

ifffff kirjutas:Atmose kasutusjuhend räägib, et kasutatavad puud peavad olema oma olemuselt üsna rangetes piirides. St siis mitte liiga peenikesed - puidujäätmete põletamine jääb ära ja samuti ei tohi olla puud liiga kuivad, ehk siis siseruumis kuivanud puit ka ei sobi kütmiseks.

20-25 on täiesti toores puu ju.

Atmos juhend ütleb et sobib niiskus 12 kuni 20%
Kui puud on riidas õues või kuuris, siis puit niiskub väljas kuni õhu niiskusetasemeni (ca 20–25%)
Hea oleks enne kütmist ahjutäis paar päeva varem katlaruumi tahenema tuua.

Naabritel on Atmos, ilge suitsuhais tuleb korstnast, ei tea kas ei oska kütta õigesti, on puud liiga niisked või ongi mingil määral katla eripära. Samas tuntav suitsuhais korstnast= ei saa olla kõrge kasutegur (see võib laboris katsetades kõrge olla).

Naljamees, mis hais korstnast tulema peaks? Loomulikult puude põletamisel tuleb korstnast suitsu ja see haiseb suitsu järele.
Gaasikatel on selline, mille töö tulemit väga ei haista ega ei näe.

criss kirjutas:Naabritel on Atmos, ilge suitsuhais tuleb korstnast, ei tea kas ei oska kütta õigesti, on puud liiga niisked või ongi mingil määral katla eripära. Samas tuntav suitsuhais korstnast= ei saa olla kõrge kasutegur (see võib laboris katsetades kõrge olla).

Kui on äkki aimu naabrite küttesüsteemist, siis äkki oskad vastata all olevatele küsimustele.
Kas neil on kasutusel segamissõlm katla jaoks?
Kas neil on kasutusel akumulatsioonipaak?
Mis temperatuuri peale on seadistatud katla temperatuur (honeybelli punast värvi termostaat)?
Mis on katlast väljuva suitsu temperatuur?

Reklaamis nägin, et Atmose kasutegur on KUNI 90%.

Kui nii rämedalt tossab, nagu eelpool mainitud, siis ilmselt tõesti max. 90%, reaalselt 80?

lollide paigaldajate ja kasutajate eest pole ükski katel kaitstud