Ehitusfoorum

Kas selline lahendus võiks töötada - pump majas (eramu), imitoru pikkus ca 50m ning veetase pumba suhtes ca 2m madalamal. Millise läbimõõduga peaks imitoru olema?

Miks sa pumpa kaevu ei taha panna?
See 50 m imitoru peab olema pandud ülima pedantsusega ning pidevas tõusus kaevust -> maja suunas. Nii kui kaevikus toruga mingeid jõnkse hakkad tegema või imitoru tõus muutub languseks maja suhtes, siis oled hädas. Töötab, aga ei soovita. Toru läbimõõt sõltub pumbatavast vee kogusest.

Kaev on kõrvalkinnistul - pumpa sinna ei tahaks panna. Teiseks on looduslikud tingimused seal sellised, et pumbakaevu on keeruline teha. Miks jõnksud halvasti mõjuvad? Kas jõnksude all pead silmas ainult üles-alla jõnkse või ka vasakule-paremale?

Vett tarbib 4-5 inimest (ühesõnaga "keskmine" eramu tarbimiskogus). Paneksin D=25 toru, aga keegi arvas, et arvestades vahemaad ja asjaolu, et pump on majas, peaks toru suurem olema.

mul oli umbes samades tingimustes suvaline metabo veeautomaat. Ainuke häiriv tegur oli mootori röökimine. Toruks oli kasutatud 32 läbimõõduga musta toru.

Rusikareegel on: imitoru on 2x suurema läbimõõduga, kui survetoru.Survekadu, sh ka imitorus, sõltub kiiruse ruudust, seega kiirus alla ja ime.

Üks projekteerija arvas, et peaks D=40mm toru panema

Ma paneks max. sisendi jämeduse. Selleks oli vist 32mm.

Nö üles-alla jõnksudesse jääb sisse õhk (kõrgematesse punktidesse), mida sa sealt kätte ei saa. Kui sa kasutad tavalist veeautomaati, siis 40 PELM sobib. Ning jälgi, et trass oleks pidevalt tõusev kaevust -> pumba suunas! Piisab nagu kanalil - 1 cm 1 m kohta. Toru täitmine võtab aega ning pumba esmane käivitamine on paras mängimine, kuid kui kõik on õieti tehtud, siis saad hakkama.

Rostfrei kirjutas:Nö üles-alla jõnksudesse jääb sisse õhk (kõrgematesse punktidesse), mida sa sealt kätte ei saa. Kui sa kasutad tavalist veeautomaati, siis 40 PELM sobib. Ning jälgi, et trass oleks pidevalt tõusev kaevust -> pumba suunas! Piisab nagu kanalil - 1 cm 1 m kohta. Toru täitmine võtab aega ning pumba esmane käivitamine on paras mängimine, kuid kui kõik on õieti tehtud, siis saad hakkama.

Tänan selgituse eest!
Kuna samas trassis on ka kanal, siis kalde peaksin igal juhul tegema (kuigi kalle vist jääb natuke väiksem kui 1cm meetri kohta, kuid vähemalt kanali puhul peaks piisama ju ka 0,5 cm meetri kohta).

Kinnistu sees soovitatakse 100mm läbimõõduga toru korral kasutada kaldeks vähemalt 1cm jooksva meetri kohta. Varasema ühiskanali normi kohaselt võis 0,6cm kallet jooksva meetri kohta kasutada 160mm ühiskanali (juhin tähelepanu, ÜHIS) jooksva meetri kohta, nüüdse uue normi kohaselt aga 0,7cm.

Kui plaan ummistusi likvideerida usinal siis võid pannaka olematu kaldega.

Külaline kirjutas:Kinnistu sees soovitatakse 100mm läbimõõduga toru korral kasutada kaldeks vähemalt 1cm jooksva meetri kohta. Varasema ühiskanali normi kohaselt võis 0,6cm kallet jooksva meetri kohta kasutada 160mm ühiskanali (juhin tähelepanu, ÜHIS) jooksva meetri kohta, nüüdse uue normi kohaselt aga 0,7cm.

Kui plaan ummistusi likvideerida usinal siis võid pannaka olematu kaldega.

Ehk mõte selles (kanal), et kui kalle liiga väike, siis paks ei jookse isevoolselt veega kaasa ning ummistused kerged tulema.

Vabandan, et ei täpsustanud - kanalis jookseb drenaažist ja sadeveetorustikust pärinev vesi.
Aga tegin selle ka nüüd 1cm/m kaldega.
Reoveekanali puhul ei tohi vist kalle ka liiga suur olla, sest siis pidi vesi paksul eest minema voolama ja paks jälle maha jääma.

Jah