Ehitusfoorum

Tuttav ehitaja rääkis, et RVK tootja valimine on justkui auto ostmine ja näitab sinu kohta paljutki. Parmud muretsevad endale Kanlux-i RVK, töölisklass kasutab General Electricu omi, juba juhtivamal kohal isikud ABB või Schneider Electricut ja kes eriti ässata tahab, tõmbab kilpi Siemensi oma. Viimasel juhul tuleb kilp muidugi lahti jätta, et kõik sõbrad taset tunnistada näeksid.

Minu küsimus on see, et kas ma võin rahuliku südamega Kanluxi või General Electricu RVK-d installida ja eeldada, et need on sama töökindlad, kui kallima otsa kraam?

Sposibo

mis siis nendega nii väga juhtuma peaks? mina kasutan üsna sageli Eatoni omi kuna kogu kilbi koostan Eatoni (ex-Möller) sisuga. Effex müüb. kui on vaja vana kilpi mudida, siis otsin selle kilbi sisu järgi tootja kaitsmed.

Effexist näen, et Eaton 40A 30mA on 25.21€. Bauhofis on nii 25A kui 40A Kanluxi omad 19.79€ tk.

mr alex kirjutas:Minu küsimus on see, et kas ma võin rahuliku südamega Kanluxi või General Electricu RVK-d installida ja eeldada, et need on sama töökindlad, kui kallima otsa kraam?

Võiks oma mõtlemist muuta, mitte vaadata kogu aeg hinda!
Kas need RVK-d on sul põhimõtteliselt ühekordne väljaminek ja eluaegsed või elukestvev igakuine väljaminek? Otsusta parem selle järgi.

GE, Eaton (Möller), ABB, on OK. Mingit kanluxi küll ei julge soovitada.

Pange see mis töötab.
Paistab, et RVK on tavaline kuluosa.
Ühel suurel objektil tuli hiljuti ca150 RVKst umbes 100 välja vahetada millede rakendusvool ei vastanud normile.
Hiljuti võtsin ise ühe üldsemittetöötava RVK lahti ja see ei ole saanud kunagi töötada sest voolumõõte trafo väljundotsad olid omavahel kokku keeratud ja joodetud.

Loogiline oleks eeldada, et meil on siin saada ainult meie normidele vastavaid RVK-sid.

Meil kehtib standard:
EVS-EN 61008-1:2012
mille pealkiri on järgmine:

Rikkevoolukaitselülitid ilma sisseehitatud liigvoolukaitseta, kasutamiseks majapidamises ja muudel taolistel juhtudel.
Ma viimast versiooni pole põhjalikult läbi töötanud, kuid vähemalt eelmise versiooni puhul oli Eestis vastu võetud vaid osa mis käsitles Toitepingest Sõltumatuid RVK-sid

Maakeeles lahtiseletatult - need rikkevoolukaitsmed ei vaja toimimiseks elektritoidet - st mõõtetrafost võib läbi joosta vaid üks juhe ja kui selles voolab näit 30 mA suurune vool, siis on juba voolude tasakaal piisavalt rikutud (sest teises juhtmes ei voola midagi) ja juba selle peale RVK rakendub.

On teine tüüp RVK-sid, kus voolude erinevusi mõõdetakse elektroonika abil, ja see elektroonika vajab toimimiseks toitepinget - st RVK-sse peab tulema vähemalt 2 ülejaänud elektripaigaldisega korrektselt ühendatud juhet (L ja N, või L ja L või L ja PE). Kuna eelmainitud standard neid ei käsitlenud, siis selliseid loogiliselt justkui ei tohiks vähemalt kodumajapidamistes kasutada?

Tulles nüüd tagasi tootjate juurde, siis Lõuna-Aafrika tootja Elektrocomp'i kaitselülitid ja RVK-d olid u 10 aastat tagasi just jaekaubanduses lahedalt saada ja tavainimesed neid ka ostsid, sest need olid paarkümmend krooni odavamad. Kuid just Electrocomp'i RVK-lt puudus EN 61008 standardi tähis - seda toodeti miski briti BS standardi järgi.

Kas praegu kah Elektrocompi saada on? Kui on, kuidas ta töötab? Kuidas need Kanluxid töötavad?

Briti standardeid on pool maailma täis, meil mandri-Euroopas kehtivad EN standardid, mis tihti algselt enamasti saksa päritoluga.. (näiteks kui lõikad pooleks poest ostetud odava pikendusjuhtme, vaatavad sulle sealt vastu punased ja valged juhtmed, mitte meie standardikohased sini-kolla-rohelised)

Kuidas katsetada?

On vaja võtta RVK, ühendada sinna vaid 1 juhe ja lasta sellest läbi rakendumiseks vajalik väike vool.

Seda saab kõige lihtsamalt jälle teha nii, et võtta veel teine RVK ja sellele näiteks L tuua läbi esimese RVK ühe suvalise pooluse ning N sellest esimesest RVK-st mööda. Kui nüüd vajutada selle teise RVK testnuppu, siis tekitatakse vooluringis RVK rakendumiseks vajalik vool ja rakenduma peab ka esimene RVK, juhul kui ta on toitepingest sõltumatu.
(NB ! toites esimest RVK -d ainult ühe juhtme kaudu siis selle esimese RVK testnupp loomulikult ei tööta, kuid RVK ise peab rakenduma!)

Asja vajalikkus saab selgeks, kui mõelda järele, et RVK-d on vaja ju eeskätt mingi rikke olukorras, ehk näiteks siis, kui elektripaigaldis on mehhaaniliselt viga saanud ja võib-olla on katkenud ka toitejuhtmed - ehk siis N juhe ei jõuagi RVK-ni.

Profielektrikud Electrocompi eriti ei kasutanud, sest see oli muidu kah ebatöökindel ja neid pidi ilmselt garantiikorras käima välja vahetamas. Aga koonerdavale erakliendile ja mustalt tehes pandi ikka. Eriti kui see eraklient oli ise KÕIGE SOODSAMAD materjalid hankinud...

Tehnilise järelvalve Amet vastas minu järelepärimise kohta midagi ebamäärast, et kui euroopa liidus kuskil kasutatakse, siis à la ei saa müümist keelata aga inimesed peaks ise vaatama, mida nad paigaldavad.
?
Ehk siis keegi ei saa keelata ostmast punaste suunatuledega USA autot kui inimene ikka tahab, aga erinevalt autost, mida ei võeta arvele, selliste RVK-dega paigaldised ikkagi meil pingestatakse, ehk võetakse kasutusele.

Veel tasuks tänapäeval RVK ostmisel vaadata, et tegemist oleks A - tüüpi (alalisvoolukomponenti arvestava) RVK-ga, mitte pelgalt AC (vahelduvvoolu) mudeliga.
Kõrgendatud impulsikindlus (3000A 8/20 lainekujule) oleks väärrakendumiste vastu kah hea, aga sellega pole kursis vast isegi mitte maaletoojad, muudest müüjatest ja paigaldajatest rääkimata) .

Kui RVK juba kasutuses, siis tasub aeg-ajalt (kord kuus?, aastas?) vajutada testnuppu, et kontrollida kas ta ikka töötab.

Töötan käidutehnikuna ja omast kogemusest võin õelda, et ABB rikkevoolukaitset ei soovita. Erinevad objektid, erinevad kilbid - aga probleemid ainult ABB RVKLidega. Isegi NOARK ja CHINT mis mõnel ninad krimpsu veavad, on siiani laitmatult rakendunud. Kui ise koostan kilpi, siis EATON.

Nõustun viimase kommenteerijaga. Olles tihti seotud elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistuse saamiseks teostatavate kontrollmõõtmistega võin väita, et kõige rohkem tuleb käigus olevates paigaldistes välja vahetada justnimelt ABB RVK-id. Põhjus - laisad omanikud, kes ei viitsi kord kuus RVK testnuppu vajutada, saavad oma laiskuse tasuks selle, et RVK kontaktid "kleepuvad kinni" ja ei lahuta enam. Tulemus - RVK tuleb välja vahetada. Teiste tootjate RVK-dega juhtub seda haruharva.

Kui vajutada seda "test" nuppu, siis mis ta täpsemalt teeb? Rakendab kaitsme, pärast seda lükkan selle kangi jälle üles ja teen kuu aja pärast jälle?

keemik kirjutas:Kui vajutada seda "test" nuppu, siis mis ta täpsemalt teeb? Rakendab kaitsme, pärast seda lükkan selle kangi jälle üles ja teen kuu aja pärast jälle?

jah, see test nupp simuleerib kaitsme tööolukorda ehk tekitab lekke (rikke) voolu. kui kaitse rakendub, tähendab -töötab. lükka kangi üles ja kuu aja pärast kordad tehtut.

Tänud!

Effexi müüdavad Eatonid (PF6 seeria), (40A 30mA 25.21€) igatahes alalisvoolukomponenti ei arvesta (st on AC tüüpi). See info pärineb siis Eatoni ametlikust dokumentatsioonist.

Ka Kanlux KR6 seeria RVK-d alalisvoolukomponenti ei arvesta. On see üldse nii oluline, nagu trebla kirjutas? Millistel 2P 30mA RVK-del see võimalus üldse olemas on?

Ja näiteks pesumasina kasutusjuhendis on kirjas, et tohib vaid alalis- ja vahelduvvoolukomponentidele reageerivat rikkevoolukaitset kasutada. Järelikult ei sobi koduseks kasutamiseks ka teie mainitud Eatoni RVK.

mr alex kirjutas:Ka Kanlux KR6 seeria RVK-d alalisvoolukomponenti ei arvesta. On see üldse nii oluline, nagu trebla kirjutas? Millistel 2P 30mA RVK-del see võimalus üldse olemas on?

Tänapäevased elektroonikat täis olevad tarbijad ei pruugi tarbida jah siinuselist voolu, vaid tükeldavad selle pagan teab milliseks. Sestap on lausa EN standardis eneses toodud mäletamist mööda välja erisus, et Saksamaal tohib kasutada vähimalt A tüüpi (AC ei tohi) ja vist on ka põhjamaadel miskid oma paigalduseeskirjad veel lisaks kus samuti rõhutati AC tüübi sobimatust olmes(?).

Kõik suuremad tootjad toodavad nii A, AC ja mõned ka B tüüpe, iseasi, et edasimüüjad müüvad kõige odavamat sest kliendid nõuavad kõige odavamat ja detailidest nagunii keegi aru ei saa,( hea kui tööpõhimõttestki), ja maaletoojad saavad tootjatelt konkurentide hinnale viidates esmalt alla selle kõige lihtsama tüübi jaoks.

Siin kuskil on ka keegi maininud, et Soomes on A tüüp pea sama hinnga mis meil AC - asi selles, et kuna seal AC ei kasutata, siis käib hinnavõitlus A tüübi ümber.

Külaline kirjutas:

keemik kirjutas:Kui vajutada seda "test" nuppu, siis mis ta täpsemalt teeb? Rakendab kaitsme, pärast seda lükkan selle kangi jälle üles ja teen kuu aja pärast jälle?

jah, see test nupp simuleerib kaitsme tööolukorda ehk tekitab lekke (rikke) voolu. kui kaitse rakendub, tähendab -töötab. lükka kangi üles ja kuu aja pärast kordad tehtut.

Väga täpselt seletades juhib see testnupp osa voolu läbi vastava suurusega takisti mõõtetrafost mööda, simuleerides sellega riket - mõõtetrafot läbivate voolude summa ei ole enam null.
Testnupu ühendusskeem on tavaliselt RVK peal ära näidatud - vahel on see N ja L vahele ühendatud, vahel kahe L vahele. Seda on oluline silmas pidada, kui kasutada kolmefaasilist RVK-d ühefaasilises ahelas.
Kui testnupp toidet ei saa, siis testnupp ei toimi, see aga ei tähenda, et RVK ise ei toimi (juhul kui ta on toitepingest sõltumatu - nagu ma eespool seletasin) .

Lisaks veel on kolmefaasilistel RVK-del vaja ühendamisel polaarsust jälgida selle pärast, et kolmefaasilistel RVK-del peavad N ahela kontaktid sulguma esimesena ja lahutuma viimasena, et vältida mitmefaasilises süsteemis ühefaasiliste tarbijate jäämist kahe faasi vahele järjestikku kasvõi hetkeksi.
Ühefaasiliste RVK-de juures see pole oluline ja seetõttu ei ole seal alati poolused tähistatud.

PS
Ma ise kahtlustan, et tootjad võivad vabalt tootagi seda A tüüpi ainult, aga toodete diversifitseerimise nimel lihtsalt sildistavad sama toodet erineval viisil. Sama ka 25 ja 40 A erinevusega...


ärge aga sellest kahtlusest juhinduge ja ostke ikka õigesti sildistatud tooteid...