Ehitusfoorum

Tere!
Maakodus on vanad, metallümbrises olevad juhtmed. Kuulo juhtmeteks nimetati vist neid. On tekkinud hirm juhtmestiku osas. Plaanis on nüüd paigaldada tuppa uus kilp ning järk-järgult vahetada tubades juhtmed ringi. Õues paigaldati eelmisel aastal uus liitumiskilp- ( pilt siin http://tinypic.com/r/25r0e43/8 ). Liitumiskilp paikneb majast 5m kaugusel.
Kilbi ehitus ning juhtmete vedu ülejõu ei tohiks käia, eks ma lasen enda plaani mõnel elektrikul üle vaadata, aga eeltöö teeks siiski ise ära.

Ehk oskab keegi nõu anda järgnevates küsimustes:
1) Liitumine on 3x10 A. Liinikaitseautomaat liitumiskilbis C10. Kuidas valida maja sisesed automaatid? Tavaliselt pistikupesades 2,5 ruuduse kaablil 16A kaitse ja valgustusel 1,5 ruudusel 10A. Ei oleks vist mõistlik üle 10A kaitsmed paigaldada, sest nt 15A imedes ühelt faasilt lööks siis C10 õues enne välja, kui B16 toas.

2) Millised on nõuded toitekaablile, millega toon elektri liitumiskilbilt enda kilpi? Kuskilt jäi silma, et min läbimõõt 6 mm2. Oskan keegi konkreetse kaabli margi öelda, et tulevikus ei tekiks sellega probleeme.

Kui skeemi valmis saan, siis panen selle ka siia arvustamiseks.

Lugupidamisega

1) jah, ei ole mõtet tuppa suuremaid panna, samas hinnavahet pole ja ka sama amperaazhiga B, C ja D pole ülekoormusel omavahel selektiivsed, bimetallvabasti on neil sama, seega ülekoormusel rakendumisel pead ehk õuevahet jooksma niiehknii, eriti suvel, kui päike on kilbi õues kuumaks kütnud ja toas hakatakse süüa keetma.

Mõtle sellele, et kui paned ehk kunagi päikesepaneelid, siis võrgu ja paneelide toide summeerub 10+10 A, ning saadki kontaktist imeda 16A ? Iseasi, et mida sa sellega teed?
Elektripliit?
Elektrikeris?

2) Mina panin äsja maakaabli MCMK 4x6/6 .
PEN lahutamine siis maja kilbis.

ära unusta liigpingekaitset...

Aga kas nõutav PEN juhi vähim ristlõige ei ole 10 mm2 ? Jäi googeldades silma selline info. Hilisemalt võib ju selle kaabliga probleeme tekkida, kui mõni inspektor peaks huvi tundma? Tegemist on ju üsna kalli kaabliga, kui peab hiljem hakkama ümber vahetama. Kes teab täpsemini võiks antud küsimust kommenteerida.

Pane AXPK 4G16(kõige odavam) ja tee majakilbile kordusmaandus.

mehhatroonik kirjutas:Tavaliselt pistikupesades 2,5 ruuduse kaablil 16A kaitse

Pane pistikupesadele 13A kaitsed ja 1,5mm2 kaabel, palju mugavam montaaž ja odavam ka.

Küülaline kirjutas:

mehhatroonik kirjutas:Tavaliselt pistikupesades 2,5 ruuduse kaablil 16A kaitse

Pane pistikupesadele 13A kaitsed ja 1,5mm2 kaabel, palju mugavam montaaž ja odavam ka.

jah, ja riputa liitumiskilbi võti välisukse kõrvale naela otsa...

muide - eriti moodne on kasutada halogeenivabu kaableid ja kilpe...

Üle kõige on hea anonüümikuna vigiseda.

dumbuser kirjutas: Üle kõige on hea anonüümikuna vigiseda.

kus saa siin vigisemist näed, see oli lihtsalt kasulik soovitus.
Olgem positiivsed

Keegi pädevam võiks natuke liigpingepiirikute kasutamist selgitada.
Lappasin ise Dehni kataloogi ( http://media.klinkmann.ee/pdf/lv/Dehn/D ... ection.pdf ). On olemas toode DV M TNC 255 FM ( combined type 1 and type 2 spark-gap-based lightning current and surge arrester). Kas sellest piisab, kui see endale toa kilpi panna? Või kas sellest on üldse kasu, kui "type 3" kaitsmeid ei kasuta pesades?

Tere
Millised plaanid sul tulevikus maakoduga on?
Soovitan elektrisüsteemi välja ehitada ka tulevikuperspektiivi silmas pidades. Ehk siis kasutada tavapäraste ristlõigetega kaableid (2,5 ja 1,5 mm2), sobivaid kaitselüliteid selleks jne. Kõige nõrgemaks lüliks jääb hetkel siiski peakaitse, kuid seda saab vajadusel suurendada - ampreid juurde osta. Hoone elektripaigaldis ehita välja ikka nii nagu sul vajadus on.

Liitumiskilbi toitekaabel:
Alumiiniumkaabel on ilmselt kõige odavam AXPK 4x16, kuid sellisel juhul tuleks PEN lahutus teha elamu peakilbis ja hoonele tuleks rajada kordusmaandus.
Vaskkaabel on kallim ja olemas ka maandussoonega, kuid elamu elektripaigaldise ehitamisel tuleks ikkagi rajada elamule eraldi maandus. Alajaamast tulev maandus PEN juhti mööda ja liitumiskilbi maandus on täiendavaks lihtsalt. Kuna vahemaa kilbist majani on väike, siis pole eriti vahet kumba kaablit kasutad. Vase ristlõige on jah standardite järgi min. 10 mm2, kuid sinu oma elamine ja lõppkokkuvõtteks otsustad ise.

Liigpingekaitset saab ainult soovitada ja see on omaette teadus. OBO-l on olemas näiteks valikutabel: http://www.obo-bettermann.com/downloads ... utabel.pdf

Edu

Tänud vastuste eest!

Plaanis ongi ehitada elekterisüsteem nö nõuetele vastavalt, et hilisemalt ei peaks tehtud tööd uuesti ümber tegema.

Külaline kirjutas:Plaanis ongi ehitada elekterisüsteem nö nõuetele vastavalt

Sel juhul oleks ehk mõttekas tellida elektriprojekt. Projekteerija näeb üldist pilti, mitte ei juurdle PEN- juhi ristlõike kallal.

Paks alumiiniumkaabel on jah kõige odavam, samas on seda füüsiliselt raske automaadi alla väänata.
6 mm2 vasega on lihtsam majandada kui 16 mm2 alumiiniumiga.
Teisalt - liigpingekaitse seisukohalt on mida jämedam seda parem.
Seadmete loogiline järjekord peakski olema, et toide läheb esimese asjana võimalikult jämeda juhtmega piirikusse, ja piiriku klemmidelt võetakse maja toide juba peenema juhtmega.
Voole piirikus mõõdetakse ju kümnetes kiloamprites, tavatöövool sinu puhul on ju vaid 10 A.

Liigpingekaitse kaasaegne põhimõte on tolles Dehni kataloogis kenasti välja toodud.
Ehitis jagatakse liigpingekaitse tsoonideks (LPZ1, 2 ja 3) ning tsoonides ei kasutata tundlikemaid elektriseadmeid, kui selles tsoonis esineda võivad maksimaalsed liigpinged .

Üleminek järgmisse tsooni tekitatakse järgmise astme piiriku paigaldamisega kahe tsooni piirile.
Kõikidele juhtivatele konstruktsioonielementidele tehakse tsoonidevahelisel piiril uuesti potentsiaaliühtlustus. (Piiriku paigaldamine ongi ju elektri-ja sidekaabli potentsiaaliühtlustuse tegemine - faasijuht ja telefonikaablisoon ühendatakse maandusega läbi piiriku).

Mõiste "T1+T2 kombineeritud piirik" on standardiväline termin ja selle pähe võib müüa mida iganes.
Loogiline oleks selle all mõista samasse kesta (või samale alusele) paigaldatud T1 piksevoolupiirikut koos T2 liigpingepiirikuga. OBO puhul oleks seega korrektne kasutada noid rohelisi sädevahemikuklotse kõrvuti varistoridega. Lihtsalt ühe jämedama varistori nimetamine T1+2 piirikuks ei ole minu meelest korrektne - tegemist on ikkagi vaid ühe kaitsva elemendiga.
Dehnil oli justkui variant, kus sädevahemik ja varistor olid ehitatud sama kesta sisse, Phoenixil käisid T1 ja T2 pistikelemendid kõrvuti sama aluse peale.

Piksevoolupiirikuna tasub kindlasti eelistada sädevahemikku, sest see on suurema piksevoolu lahendusvõimega.

Kui T1 ja T2 piirik on peakilpi pandud, siis pisemas tavamajas on juba tervikuna LPZ2 olemas, tundliku elektrseadme ette T3 piirik panna on aga ikka kasulik/vajalik.

OBO liigpingepingepiirukutel oli veel mingi variant, kus kilpi monteeritakse alus, kuhu saab siis ühekaupa klotse sisse laduda. Et juhul kui peaks mingi klots töölepingu üles ütlema, siis on vahetada väga mugav. Näiteks ütleb üles L2 klots, siis piirdub tagajärgede likvideerimine ainult konkreetse isendi vahetusega, pole vaja tervet piirikut vahetada.

Nonii, vahepealse ajaga kordusmaandus majale rajatud ja vaja edasi liikuda kilbi paigaldusega.
Tekkis selline küsimus, et kuhu/kuidas ühendatakse kordusmaanduse kaabel? Kaabliks 25 ruudune haljas vask.
Kui mul kilbis on ensto null-maanduslatt, kuhu tuleb ka liitumiskilbi PEN( nt http://products.ensto.com/catalogs/imag ... 206_W4.jpg) , siis selle alla ei ole võimalik 25 ruudust ühendada. Kas siis peaks tegema nii, et paigaldada eraldi pot ühtlustuslatt, kuhu jookseb 25 ruudune juhe maandusvarrastest+ veetoru maanduskaabel. Ning sellelt latilt viia kaabel (16 ruudune) kilbis paiknevale null-maanduslatile?

Samas oleks teine variant paigalda üks lisa klemm kilpi, kuhu tuua 25 ruudune juhe. Klemmist edasi 16 ruudune juhe olemasolevale null-maanduslatile. Ja veetoru kaabel ka otse maanduslatile. See tundub mulle mõistlikum variant.

Eraldi potentsiaaliühtlustuslatt on kindlasti korrektsem lahendus, igale elektrikule arusaadav ja jätab tulevikuks laiendusvõimalusi, iseasi, et ei kujuta ette, mida sa sinna maamajja metallilist veel võiks ehitaja? Lifti? Päikesepaneelid?

Kilbikest võta kõva varuga suurem. Või laiendatav teise samasugusega.
Meil ju kohe tunniarvestus, programm - ja kaugjuhtimised jne.

Kas kordusmaanduse rajamisel oleks kaval ühendada see lisaks oma maandusvarrastele ka väljas oleva Elektrilevi kilbi maandusvardaga (kollane/roheline jääks sisuliselt sinisega paralleeli).
Või pole see hea mõte?

Sellel kavalusel ei ole mõtet.
Aga sinu viimane väide (kollane/roheline jääks sisuliselt sinisega paralleeli) näitab, et sul on üsna udune arusaamine TN-C-S juhistikusüsteemist, PEN-lahutusest ja kordusmaandusest.

krundi serval posti küljes olevas liitumiskilbis on PE ja N latid omavahel sillatud ning miski kollaroheline juhe tuleb sinna kah kuskilt.

1)Kui ma nüüd oma majja, mis 25 meetrit eemal, toitekaabli vean, kas siis võin PEN lahutuse jättagi sinna posti kilpi ja edasi majandada TN-S süsteemiga..?

2) Kus on see sisuline oht, kui jätan need PE ja N sooned paralleeli (ehk PEN-i) ja teen majas uue PEN lahutuse?

Liitumiskilbis ei ole midagi lahutatud, see "miski kollaroheline juhe" tuleb sinna posti maandusvarda küljest ja on liitumiskilbi maandus. Paigaldise st. sinu maja kordusmaandus tuleb teha maja peakilpi. Ja sel juhul ei ole mingit mõtet vedada 5 soonega kaablit.

Küülaline kirjutas:Liitumiskilbis ei ole midagi lahutatud, see "miski kollaroheline juhe" tuleb sinna posti maandusvarda küljest ja on liitumiskilbi maandus. Paigaldise st. sinu maja kordusmaandus tuleb teha maja peakilpi. Ja sel juhul ei ole mingit mõtet vedada 5 soonega kaablit.

Võrgu poolt tehtud paigaldises pole jah miskit lahutatud. Kuid kui ma nüüd jätkan maja poole sealt 5-soonelise kaabliga, siis sellest punktist alates on mul TN-S. Ehk teostasingi PEN -i lahutuse....
Majja tuleb muidugi omaette maandus, aga seal hoian juba N ja PE lahus...

Majja vean 4-soonelise kaabli (TN-C, 3P+PEN).
Maja peakilbis lahutan.
Maa sees ühendan (halja) vaskkaabliga oma maandusvardad ja liitumiskilbi maandusvarda kokku. Sel juhul on minu peakilbi kollaroheline ja liitumiskilbi kollaroheline kokku ühendatud, ehk kollaroheline on elektriliselt sinisega (PEN) paralleelselt. Näiteks, kui liitumiskilbi ja maja vaheline PEN katkeks, ei märkakski seda, kuna vool jookseks: maja_kollaroheline->haljas_vask_maa_sees->liitumiskilbi_kollaroheline->magistraali_PEN

Teine võimalus on, jah, juba 5-soonelisega majja tulla ning seal PE taaskord (lisaks liitumiskilbi maandusele) maandada. Kas see oleks parem?

Ainuõige võimalus on tulla majja 4-soonelisega (PEN) , lahutada maja kilbis PE ja N, ning PE täiendavalt maandada, teha nn. kordusmaandus. Kõik. Lihtne ja selge.

Küülaline kirjutas:Ainuõige võimalus on tulla majja 4-soonelisega (PEN) , lahutada maja kilbis PE ja N, ning PE täiendavalt maandada, teha nn. kordusmaandus. Kõik. Lihtne ja selge.

Kui elektrotehnika oleks religiooni haru, siis "Kõik. Lihtne ja selge" oleks piisav. Aga füüsikas on kombeks asju põhjendada, et mitte jätte inimese muljet, kes püüab arutelu lõpetada, kuna ta argumentide pagas sai tühjaks..

Miks sa kardad peni katkemist oma 25m pikkuses maakaablis, kui palju suurem võimalus katkemiseks on mitmesaja meetri pikkuses õhuliinis alajaamast liitumiskilbini?