Ehitusfoorum

Tere

Palun tagasisidet kellel on pandud kontuur kahes kihis? Kuidas toimib ja kas on läbijäätumist olnud?
Mitu talve olete juba kütnud?

Hetkel on pakkumine ühelt firmalt kes soovitab panna kahes kihis (alumine 1.7m ning on eri tasandil, ei katu).
Pinnas on savine. Vaba maad ca 500m2 ja kütta tarvis 150m2. 2 kontuuriringi x 300jm.

Tänan.

Ehk tulemus oleks midagi maakollektori ja spiraalkollektori vahepealset...

Huvitav kas mõni spiraalkollektori omanik päevikut kah peab, et kuidas maakontuuri temperatuur ajaloos pikemalt muutunud on. Maakütte esmane teooria on, et ammutatakse suvel päikese poolt kiiratud ja salvestatud soojust, kui kollektor sügavamal, siis juba ammutatakse Maa süvasoojust, mis Maa tuumast pidevalt ülespoole liigub.

Mitme kilomeetri sügavustes kaevandustes on ju seetõttu küllaltki palav, samas mitu korda sügavamas ookeaanipõhjas on +4°C sest vee tsirkulatsioon kannab maa sisesoojuse minema.

Seda sügavamat maakontuuri peaks ilmselt soojaveepaneelidega suvel täitma..... ?

Unusta parem mingi mõttetu maasoojuspump ära ka pane normaalne katel.

katelzx kirjutas:Unusta parem mingi mõttetu maasoojuspump ära ka pane normaalne katel.

Ja hakka oma maja katlakütjaks!!!

Põhimõtteliselt soovid Sa soojust ära võtta mingilt kehalt , mille pindala on 500 m2 ja kõrgusmõõt kas 1,2 m ja veidi enam või siis 1,7 m ja veidi veel. Sa saad nüüd neid kehasid ehk nende suurust omavahel võrrelda.
Üks on teisest veidi suurem.
Sama moodi võib laadida soojusenergiat kahte triikrauda ja vaata milline on erinevus jahtumisel kui üks triikraud on teisest veidi suurem.
Kujuta nüüd , milline oleks kasutatav maapinna ruumala kui kasvõi osa kontuurist läheks vertikaalselt alla

See topeltkontuur võib olla veidi abiks kuid määravaks on siiski savi väike soojusjuhtivus.
Teine oluline mõjutaja on aastas maapinnast võetav soojushulk ehk maja soojustarbmine.

Külaline kirjutas:

katelzx kirjutas:Unusta parem mingi mõttetu maasoojuspump ära ka pane normaalne katel.

Ja hakka oma maja katlakütjaks!!!

Kui vaene rott oled ja korralikku automaatselt töötavat katelt osta ei jõua, siis küll.

Feliksile võiks meenutada, et kunagi pidi auto ees kõndima lipukesega inimene. Ehk lühidalt, et kui sina selle pumbaga suutsid emmini mudasse astuda ja said mingi übersita kogemuse siis see ei laiene kõikidele pumpadele.

Coolhouse kirjutas: Põhimõtteliselt soovid Sa soojust ära võtta mingilt kehalt , mille pindala on 500 m2 ja kõrgusmõõt kas 1,2 m ja veidi enam või siis 1,7 m ja veidi veel. Sa saad nüüd neid kehasid ehk nende suurust omavahel võrrelda.
Üks on teisest veidi suurem.
...........

See topeltkontuur võib olla veidi abiks kuid määravaks on siiski savi väike soojusjuhtivus.
Teine oluline mõjutaja on aastas maapinnast võetav soojushulk ehk maja soojustarbmine.

Jah... ehk oleks mõistlik soojustada.

Kas väike soojusjuhtivus ei tule teistpidi kasuks suvesoojuse salvestamisel maa alla?

Kuidas sellist kahetasandilist kontuuri tehakse, kus tasandid pealegi ei kattu?
St tuleb kaevata 2 kraavi, üks neist 1,7 m?

Kas seda toru ei saa kettfreesiga maasse lõigata?

dumbuser kirjutas:Feliksile võiks meenutada, et kunagi pidi auto ees kõndima lipukesega inimene. Ehk lühidalt, et kui sina selle pumbaga suutsid emmini mudasse astuda ja said mingi übersita kogemuse siis see ei laiene kõikidele pumpadele.

Kateldest on täisautomaatne vaid pelletikatel (kui fossiilkütused kui imporditavad välja jätta).

Kuid taastuvenergia moe levides ja pelletitootmise kasvades muutub ka pellet üha rohkem rahvusvaheliseks kaubaks. Milleks müüa autokoorem Eestis odavalt kui saab laevatäie müüa Saksamaale või Rootsi kallilt?

Samas odavnevad päikesepaneelid, ja peale kolme kõige külmema kuu saab soojuspumpa keerutada omatoodetud elektriga...