Ehitusfoorum

Kas keegi oskab öelda, mis on *jooksvate kulude* (põhiliselt siis küte ja soe vesi) mõttes Tartus soodsam: gaasiküte (Eesti Gaas) või kaugküte (Fortum)? Ühesõnaga, mida on odavam pidada, ja mis see vahe u olla võiks. On plaan oma ahiküttega korter keskküttele seadistada, EG ja Fortumi trassid jooksevad maja eest läbi

Karta on, et siin ei pruugi saada ühest vastust anda, kuna igal maja jaoks on tegu erineva pikkusega gaasitrassiga ning kaugküttetrassiga ning erineva kasutatava võimsusega. Oleneb kui palju liitumine gaasitrassiga maksab ja kui palju maksab gaasikatel ning sellega seonduv. Ja teiselt poolt kui palju maksab Fortumi võrguga liitumine sh. nende poolt esitatavatele nõuetele vastava soojussõlme ehitus. Ükski seade ei ole igavene ja kõike on vaja millalgi remontida ja välja vahetada. Soojussõlme käigus hoidmine arvatavasti on tunduvalt väiksemate kuludega võrreldes katlamajaga. Tuleohutuse ja gaasi lekke seisukohalt loomulikult kaugküttel eelis. Kui hind tuleks suurusjärgus sama, siis ise valiksin kaugkütte.

Mind huvitavad just jooksvad kulud -- liitumist, katelt, sõlme jne tean u juba isegi. Olen väiketarbija, 90 m2 korter (majas on 4 90 m2 korterit, aga kõik ilmselt kohe tarbima ei hakka)

kui sul on ahiküttega korter ja valida on gaasi ja kaugküttega liitumise vahel, siis minu arvamus on, et soodsaim valik oleks hea õhk-õhk soojuspump või kaks sellist.

Liitumiskulud suht soodsad, jooksev soojuse hind madal, ainult rämeda pakasega pead ahju kütma...

el4,
võta välja gaasi võrgutasu (vaata, kes sulle seda pakuks - hinnad pisut erinevad) ja aktsiis. EG lehelt saad m3 hinna: http://www.gaas.ee/maagaasi-hind-alates-01-07-2015/
Liida need kokku.
Mina olen Raadigaasi VT piirkonnas ja m3 hind (gaasi ostan EG-lt) koos kõigi maksudega on hetkel 0,5187€ (tarbimisgrupp 750+).

m3 kütteväärtuse leiad siit: http://www.gaas.ee/wp-content/uploads/2 ... s_2012.pdf
Kaasaegse katla puhul efektiivsus 95%.
Nendest saad nüüd kWh hinna koos kõigi maksudega.

Siia kõrvale paned Fortumi kWh hinna (jälgi, et sisaldaks samuti kõiki makse) ja saadki vastuse.
Aga see on lihtsam osa rehkendusest. Ehitus-, hooldus- ja amortisatsioonikulude arvutamine on oluliselt keerulisem ja võib esialgset tulemust oluliselt muuta.

NB2! Alates 01.07 langeb gaasi hind oluliselt - naftahindade langus mõjutab kodutarbija gaasi hinda viibega.

el4 kirjutas:Mind huvitavad just jooksvad kulud

"Näppude peal" arvutamise asemel hääletame kas 2*2=4 või 5!

Eesti gaasi hind oli üle 750 m3 tarbijale 0,47 eur m3 ja juulist peaks olema 0,39 eur. Palju maksab liitumine keskkütte trassiga kuus kola, töö ja projektidega.

Isegi kui oma gaasikatlaga näiliselt veidi odavam tuleb, oleks mõttekas valida kaugküte, sest kaugküttega ei ole edaspidi mingeid selliseid muresid ja väljaminekuid nagu gaasikatlaga: katla hooldus ja remont ning mingi aja pärast võibolla üldse välja vahetamine, korsten- samuti pole igavene. Kaugküttega pole ka katla töötamise müra ega suitsu. Kaugkütte korral sisuliselt ainult 1 pump ja kütteautomaatika (gaasi korral ka igasugused gaasi rõhu ja koguse reguleerimisega seotud klapid, ohutusklapid jms). Süsteemi väljaehitamine kaugküttel tunduvalt lihtsam, puuduvad katlamajaga seonduvad kõrgendatud nõuded (tuleohutus). Igal juhul kui asukoht on selline, mis kaugkütet võimaldab ja selle kasutamine pole oluliselt kallim gaasi kasutamisest, siis on see mõistlik valik.

2korda2 kirjutas:el4,
võta välja gaasi võrgutasu (vaata, kes sulle seda pakuks - hinnad pisut erinevad) ja aktsiis. EG lehelt saad m3 hinna: http://www.gaas.ee/maagaasi-hind-alates-01-07-2015/
Liida need kokku.

Aitäh. Mitu kuupmeetrit 90m2 korter aastas u tarbida v6iks? Sellest s6ltub hinnagrupp, millest s6ltub hind (http://www.gaas.ee/maagaasi-hind-alates-01-07-2015)

el4 kirjutas:Mind huvitavad just jooksvad kulud -- liitumist, katelt, sõlme jne tean u juba isegi. Olen väiketarbija, 90 m2 korter (majas on 4 90 m2 korterit, aga kõik ilmselt kohe tarbima ei hakka)

Kui palju siis Fortumi võrguga liitumine ja sellega seondvad kulud (näit. soojussõlm) kokku on ja kui palju gaasiga liitumine + katlasüsteem ja sellega seonduv?
Jooksev kulu ehk kulu mida igas kuus hakkad tasuma, võib olla hoopis vähem tähtsam alginvesteeringust. Tahad müün sulle lahenduse, millega järgmise 50 aasta jooksul sentigi kulu ei teki... lihtsalt alguses pead 10 000 000 välja käima.

"SP-de MÜÜJA" ajab kas teadlikult kägu või ei tea inimene gaasilahenduste projekteerimis- ja ehitamistingimustest halligi. Gaasilahenduse korral pole mingeid "gaasi rõhu ja koguse reguleerimisega seotud klappe", "korsten" ei maksa halligi ja kestab vägagi kenasti. Korterile sobiva lahenduse korral pole ka mingeid "katlamajaga seotud kõrgendatuid nõudeid" - viisaka välimusega boileriga integreeritud gaasikatel võib sisuliselt köögis otse külmkapi kõrval seista. Müriseb samavõrra, kui külmkapp. Suits (nii vähe kui teda on) läheb välja.

Iseküsimus on ehituse hind ja muud ekspluatatsiooni kulud. Mul puuduvad teadmised keskkküttelahenduse hinnast ses osas. Gaasilahenduse korral moodustab olulise väljamineku liitumistasu - korterelamu korral on see väiksem probleem, kui kõik soovivad liituda (teete liitumise KÜ-na ja maksate EG-le peamõõdiku järgi, omavahel arveldamiseks paigaldate igasse korterisse veel eraldi mõõdiku). Hiljem soovitav teha 2-3 aasta tagant katla hooldus (paar tundi). Katel ise võiks kesta vähemalt 15 aastat.
Ehk siis - ffs poolt tehtud vihje on igati asjakohane - nii väikese pinna korral tuleb väga kriitiliselt üle vaadata alginvesteeringu suurus - väikse soojavajaduse korral on see olulisem, kui hilisem kWh hind.

el4,
minu 160m2 eramu tarbis eelmisel aastal 1900m3. Tõenäoliselt langed isegi ühe korteriga 750+ gruppi, küsi EG-st üle. Igal juhul soovitan aga teiste korteriomanikega läbi rääkida võimaluse üle jagada liitumistasu ja tekitada KÜ-le ühine liitumispunkt.

miski arutelu kaugkütte hinna teemal

http://www.energiatalgud.ee/index.php?t ... ojuse_hind

Soojuspumpade COP paraneb, päikesepaneelid odavnevad, nendega saab toota elektrit, millega noid soojuspumpi ringi ajada... . Kui sul praegu ahi olemas, siis suure pakasega seda paar nädalat kütta on lõbu (9 kuud kütta on vastik rutiin)

Vajalik soojasõlm Fortumi ja maja vahele vast 2 000 EUR kanti, vist? Samas jällegi on Fortumi korral hilisemad ekspluatatsioonikulud oluliselt madalamad + Fortumi energia tarnekindlus on arvatavasti suurem. Palju gaasikatla süsteem kui selline maksab? - st katel + sinna juurde kuuluv, mida on ka korsten? Majasisene küttetorustik tuleb nii kui ehitada. Vaata kolme komponenti - liitumise (trassi rajamise) maksumus, hilisem ekspluatatsiooni kulu ning kW*h soojusenergia maksumus.

2korda2 kirjutas:"SP-de MÜÜJA" ajab kas teadlikult kägu või ei tea inimene gaasilahenduste projekteerimis- ja ehitamistingimustest halligi. Gaasilahenduse korral pole mingeid "gaasi rõhu ja koguse reguleerimisega seotud klappe", "korsten" ei maksa halligi ja kestab vägagi kenasti. Korterile sobiva lahenduse korral pole ka mingeid "katlamajaga seotud kõrgendatuid nõudeid" - viisaka välimusega boileriga integreeritud gaasikatel võib sisuliselt köögis otse külmkapi kõrval seista. Müriseb samavõrra, kui külmkapp. Suits (nii vähe kui teda on) läheb välja.

Need klapid, mis gaasi reguleerivad, asuvad katla (põleti) sees. Ikka kehtivad mingid nõuded näiteks korstna jaoks. Kas just kohustuslik, aga rangelt soovituslik on ka mingi ohutussüsteem (klapp, mis sulgeb gaasi pealevoolu ja andur mis teavitab lekkest) gaasi lekke vastu, ei ole tegu ju mingi väikese gaasiballooniga, vaid sisuliselt toru kaudu võib lekke korral piiramatu hulk gaasi elamisse sattuda.
Kaugküte on igal juhul igasuguste kateldega võrreldes ohutum ja tõesti ka tarnekindlus väga suur kuna sama süsteemi taga on suur osa linnast.

Selle aasta 26. septembril jõustub Euroopa Liidu direktiiv, mis kehtestab uued energiatõhususe nõuded gaasikateldele. See tähendab, et katlad hakkavad rohkem maksma ning seadmete vahetus läheb keerulisemaks ja kallimaks.

Esimeseks oluliseks muudatuseks on tänaste nn "turbokatelde" keelustamine, kuna need ei vasta enam uutele tõhususnormidele. Samuti lõpetatakse Euroopa Liidus katelde müük, mis soojaks köetud tarbevett talletavad eraldiseisvasse soojaveemahutisse.
http://kasulik.delfi.ee/news/uudised/eu ... d=71768939

Teema ammu unustuse hõlma vajunud, kuid kaevan selle välja et vaadata asja teise vaatenurga alt. Nimelt on Tartus ja ka tõenäoliselt teistes eesti omavalitsustes kehtestatud üldplaneeringud, kus on määratud nn kaugküttepiirkonnad. Antud piirkonnas on gaasiga kütmine võimalik teatud tingimustel. ntx korterelamute küttevõimsus koos sooja tarbeveega alla 40 kW. Seega ei saa Sa vaadata ainult enda korterit vaid kogu kortermaja tervikuna.
Samuti võib gaasiga kütta ka juhul, kui kaugkütte müüja sellega nõus on - näiteks tema torud on väga kaugel ja investeering tuleks liiga suur vms. See variant muidugi antud juhul ei toimi, kuna "aia taga" on mõlemad torud olemas.

Lambuke kirjutas:Teema ammu unustuse hõlma vajunud, kuid kaevan selle välja et vaadata asja teise vaatenurga alt. Nimelt on Tartus ja ka tõenäoliselt teistes eesti omavalitsustes kehtestatud üldplaneeringud, kus on määratud nn kaugküttepiirkonnad. Antud piirkonnas on gaasiga kütmine võimalik teatud tingimustel. ntx korterelamute küttevõimsus koos sooja tarbeveega alla 40 kW. Seega ei saa Sa vaadata ainult enda korterit vaid kogu kortermaja tervikuna.
Samuti võib gaasiga kütta ka juhul, kui kaugkütte müüja sellega nõus on - näiteks tema torud on väga kaugel ja investeering tuleks liiga suur vms. See variant muidugi antud juhul ei toimi, kuna "aia taga" on mõlemad torud olemas.

Energeetilise tõhususe koha pealt on see jama, et gaasi ei lubata soojuse tarbimiskohas kütta vaid kuskil kaugel eemal, ja siis läheb sellest suur osa trassikadudeks.
Poliitiliselt võib kaugküte olla patriootlik, sest äkki on/läheb katlamaja kohalikul/e kütusel/e.
Neljakorterilises majas oleks ahvatlev proovida oma mikrokombijaama - toodate ise elektrit ja kadudega kütate maja. Viessman Vitotwin 300 näiteks....

Abiks:
Kaugkütteseadus
§ 5. Kaugküttepiirkond

(3) Isikud, kes kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, ei ole kohustatud liituma võrguga.
(4) Kaugküttepiirkonnas tohib võrguga ühendatud tarbijapaigaldist võrgust eraldada ja ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamisel kasutada muud viisi, kui on kaugküte kohaliku omavalitsuse volikogu määratud tingimustel ja korras.
(41) Kaugküttepiirkonnas võivad tarbijad lisaks kaugküttevõrgust saadavale soojusele osta ka kütusevabadest ja taastuvatest allikatest muundatud soojusenergiat selle tootjatelt.

Antud küsimuses on kõik seaduses kirjas ja mingeid tõlgendusi ei ole eriti mõtet teha.

seda ma räägingi, et gaasile üle minna niisama ei saa.

Coolhouse kirjutas:Abiks:
Kaugkütteseadus
§ 5. Kaugküttepiirkond

(3) Isikud, kes kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, ei ole kohustatud liituma võrguga.
(4) Kaugküttepiirkonnas tohib võrguga ühendatud tarbijapaigaldist võrgust eraldada ja ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamisel kasutada muud viisi, kui on kaugküte kohaliku omavalitsuse volikogu määratud tingimustel ja korras.
(41) Kaugküttepiirkonnas võivad tarbijad lisaks kaugküttevõrgust saadavale soojusele osta ka kütusevabadest ja taastuvatest allikatest muundatud soojusenergiat selle tootjatelt.

Antud küsimuses on kõik seaduses kirjas ja mingeid tõlgendusi ei ole eriti mõtet teha.

el4 kirjutas:Kas keegi oskab öelda, mis on *jooksvate kulude* (põhiliselt siis küte ja soe vesi) mõttes Tartus soodsam: gaasiküte (Eesti Gaas) või kaugküte (Fortum)? Ühesõnaga, mida on odavam pidada, ja mis see vahe u olla võiks. On plaan oma ahiküttega korter keskküttele seadistada, EG ja Fortumi trassid jooksevad maja eest läbi

Pole nagu kuulnud Fortumi ahiküttest. Seadus ütleb selgelt, soojustarbija kes on kaugkütte piirkonna moodustamise ajal liitunud omab teatud kohustusi.
Kaugkütte piirkond on hulk tarbjaid kes kasutab kaugkütet. See ei ole kindlalt piiritletud maaüksus, maaala või kinnistu.
Näiteks võib olla naabrivalve piirkond kuid naabrivalvega liitumine on vabatahtlik. Kuid kui eraomanik on naabrivalvega piirkonna asutamise hetkel liitunud siis rakendab riik mingt seadust.

CH

Külaline kirjutas:

el4 kirjutas:Kas keegi oskab öelda, mis on *jooksvate kulude* (põhiliselt siis küte ja soe vesi) mõttes Tartus soodsam: gaasiküte (Eesti Gaas) või kaugküte (Fortum)? Ühesõnaga, mida on odavam pidada, ja mis see vahe u olla võiks. On plaan oma ahiküttega korter keskküttele seadistada, EG ja Fortumi trassid jooksevad maja eest läbi

Pole nagu kuulnud Fortumi ahiküttest. Seadus ütleb selgelt, soojustarbija kes on kaugkütte piirkonna moodustamise ajal liitunud omab teatud kohustusi.
Kaugkütte piirkond on hulk tarbjaid kes kasutab kaugkütet. See ei ole kindlalt piiritletud maaüksus, maaala või kinnistu.
Näiteks võib olla naabrivalve piirkond kuid naabrivalvega liitumine on vabatahtlik. Kuid kui eraomanik on naabrivalvega piirkonna asutamise hetkel liitunud siis rakendab riik mingt seadust.

CH

Kaugküttepiirkond on siiski maa-ala ehk Sinu poolt toodud seaduse väljavõte
§ 5. Kaugküttepiirkond
(1) Kaugküttepiirkond on üldplaneeringu alusel kindlaksmääratud maa-ala, millel asuvate tarbijapaigaldiste varustamiseks soojusega kasutatakse kaugkütet, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus.

See, millega keegi seal parajasti kütab, ei tähendapiirkonna jaoks midagi. Kui kütad ahjuga, anna minna. Kui aga tahad kütteliiki muuta, pead lähtuma üldplaneeringu piirangutest ehk kui soovid mugavuskütet, pead kasutama kas taastuvenergiat v kaugkütet. Meil lubatakse ka elektriga kütta, kuid minu mäletamist mööda pole mitmes Euroopa riigis lubatud elektri otseküte.
Tartu linna ÜP leiad siit http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/ ... 3%9CP-0065
Seal on ka erisused välja toodud.

OK Kaugküttepiirkond on üldplaneeringu alusel kindlaksmääratud maa-ala.
Kuid mida siis teha või kuidas Sa tõlgendad.
(4) Kaugküttepiirkonnas tohib võrguga ühendatud tarbijapaigaldist võrgust eraldada ja ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamisel kasutada muud viisi, kui on kaugküte kohaliku omavalitsuse volikogu määratud tingimustel ja korras.

CH

Coolhouse kirjutas:Abiks:
.... (41) Kaugküttepiirkonnas võivad tarbijad lisaks kaugküttevõrgust saadavale soojusele osta ka kütusevabadest ja taastuvatest allikatest muundatud soojusenergiat selle tootjatelt.

Antud küsimuses on kõik seaduses kirjas ja mingeid tõlgendusi ei ole eriti mõtet teha.

Kuidas seda 41. punkti tõlgendada?

Panen soojuspumba, sõlmin rohelise elektri lepingu, aga ise soojust tarbida ei tohi - pean müüma naaberkorterisse? No ja naabrimees müüb mulle samamoodi?
Ehk siis teeme naabrimehega lepingud, et minu soojuspump (või ahi) on tema korteris ja tema oma minu korteris....?

Külaline kirjutas: (4) Kaugküttepiirkonnas tohib võrguga ühendatud tarbijapaigaldist võrgust eraldada ja ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamisel kasutada muud viisi, kui on kaugküte kohaliku omavalitsuse volikogu määratud tingimustel ja korras.

CH

Mina saan siit nii aru, et võid kasutada peale kaugkütte ka muud viisi, mis on KOV poolt määratletud. Siia tulevadki need 40 kW piirangud, trassi pikkuse ja võimsuse suhted jms erisused.

Külaline kirjutas:

Coolhouse kirjutas:Abiks:
.... (41) Kaugküttepiirkonnas võivad tarbijad lisaks kaugküttevõrgust saadavale soojusele osta ka kütusevabadest ja taastuvatest allikatest muundatud soojusenergiat selle tootjatelt.

Antud küsimuses on kõik seaduses kirjas ja mingeid tõlgendusi ei ole eriti mõtet teha.

Kuidas seda 41. punkti tõlgendada?

Panen soojuspumba, sõlmin rohelise elektri lepingu, aga ise soojust tarbida ei tohi - pean müüma naaberkorterisse? No ja naabrimees müüb mulle samamoodi?
Ehk siis teeme naabrimehega lepingud, et minu soojuspump (või ahi) on tema korteris ja tema oma minu korteris....?

Soojuspumpa ei keela keegi paigaldada.