Ehitusfoorum

Asukohaks Nõmme, kus liivane pinnas, huumuse kiht umbes 30cm.
Maja ühekordne puitkarkass. Ise mõtelnud teha järgmiselt: Äärde 5 rida Fibo (200 3MPa), kas seda on vaja kuidagi soojustada ka või mitte? Aga mis oleks mõtekas teha põranda alla valatava plaadiga? Ise mõtelnud järgmist: killustik, liiv, peno 100mm, betoon 100mm. Aga palju peaks panema killustikku ja liiva. Kas mingi kile ka vaja kuhugi toppida?

Kui sa oled nii tume ehitusest siis las teevad selle vunda ikkagi asjatundjad,vunda siiski kogu maja alus

Ma soovitan sellist variant. Kandvate seinte alla vundament siis 5 rida fibo 200 (5mpa).vundamendi alla kindlasti vundamenditaldmik.Vundamendi kohta võid ka vaadata http://www.maxit.ee. Vundament soojusta väljast poolt penoga eps 80 (soovit. 100mm) ,mille omakorda kattad siis mingit sorti niiskustõkkega (mummukile).Põranda siis võiks nii teha-ca 30 cm killustikku, siis 20 cm liiva siis peno 100 mm,siis kaks kihti kilet ja siis betoon 70 mm.
TO IMRE -kas sa oled kade et keegi su töö ära võtab? Las inimene teeb kui tahab ja äkki ta hoopis tahab ennast lihtsalt asjade kurssi viia.

Imre soovitus oli õige.
Ja põranda alla ikka kõigepealt tihendatud liivalus, siis tihendatud killustikalus ja siis peno, muidu kaob ju killustiku panemise mõte üldse ära.

Tere. Ja siis mõned imestavad mõne aja pärast, et miks soklikrohv laguneb, ja miks sokkel märg on , ja miks põrandaplaat kiigub, ja miks põrand on külm ja märg, ja miks see hallitus nurkadest tuppa poeb jne. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Alar Piirfeld kirjutas:Tere. Ja siis mõned imestavad mõne aja pärast, et miks soklikrohv laguneb, ja miks sokkel märg on , ja miks põrandaplaat kiigub, ja miks põrand on külm ja märg, ja miks see hallitus nurkadest tuppa poeb jne. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Mis moodi nende niiskus tõketega fibo ümber siis õige tegevus on, fibo brozüüris on pandud peno väljapoole ja betoonist soklikaitse.

ristu kirjutas:Imre soovitus oli õige.
Ja põranda alla ikka kõigepealt tihendatud liivalus, siis tihendatud killustikalus ja siis peno, muidu kaob ju killustiku panemise mõte üldse ära.

Tänud, raamatuid sai ka vähe vaadatud ja ikka liiv, killustik ja peno.

Tere. Ilusa klantspildi taga ei pruugi alati olla kvaliteetinfot. Tasuks järgida ehitusõpikuid nagu näiteks A.Veski oma. Kindel, et selliste lahenditega puusse ei pane. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Aga milles see killustiku panemise mõte üldse on? liivane pinnas.... või peab peno tingimata kuhugi sisse vajuma?

Sellest on siin foorumis juba juttu olnud,et mummukile ei ole niiskustõke.Kui sa üldse vundamenti soojustad,siis taldmiku ja sokli vahele hüdroisolatsioon,mis on katkematult seotud fibole väljastpoolt kantud hüdroisolatsiooniga.Ja alles siis soojustad väljast vahtplastiga.
Teine asi on selles ,et kõigepealt mis kütte Sa paned?Kui põrandakütet ei pane,siis küsiks veel kord ,et mis moehaigus see betooni valamine sinna maja alla on?Tänapäevaste soojustusmaterjalidega võid teha alt tuulutatava põranda, mis pole sugugi külmem kui see betoonihunnik maja all.Lisaks väldid riski,et ehitamise käigus tehtud juhusliku apsaka tõttu lume sulamise ajal maja alla mõned tonnid märga betooni tekib.Seda annab välja kütta.
Aga kui betooni tahad siis tee juba korralik plaat täis matsuga,mitte mingi liikuv plaadi ja alusmüüri kombinatsioon.Vahtplasti müüjate saitidel on plaatide variante palju ja isoveri saidil ka ,seal kus sinist vahtplasti reklaamitakse.Mõtle hoolega ja uuri erinevaid saite,sest Sa pead kõigepelt ise teadma ,mida tahad,"spetsialistist-ehitaja" soovitab seda mis kiiremini pappi annab.Sina aga pead seal elama aga võibolla eluaja.

Ega´s sundehitajal ka see hüdroisolatsiooni asi päris selge ei paista olema. Mis kasu on siis tallaalusest hüdrost kui mõned sendimeetrid kõrgemalt, aga seestpoolt vundamenti saab vesi vabalt vundamenti. Niisugustel pinnastel nagu Nõmmel on aitab ka mummukilest sileda seljaga vastu fibovundamenti asetada, et külmunud maapinnast sulavesi otseselt ei saaks vundamenti märjata.
Mõtekam oleks ikka maapinnast kõrgemal asuvad ehitiseosad vundamendist ja maapinnast ära isoleerida. Muidugi rasketel pinnastel tuleb fibovundamenti kaitsta liigniiskumise ja külmumise eest või ehitada see hoopis teistest materjalidest.

Käsitlesin teemat 'onu41' soovitusest lähtuvalt ja vabandust ,et ainult sellest seisukahst võetuna.Loomulikult tuleb vundamenti ka seestpoolt kaitsta kui alt ja väljast on kaitstud.Lisaks sellele pole ka EPS maa sees mingi pikaajaline lahendus soojustusele.Eelistama peaks XPS tehnoloogial vahtplaste.Ka seda teemat on siin foorumis juba käsitletud kas vundamendi soojustamisel üldse mingit mõtet on kui taldmiku ja sokli vahel hüdroisolatsioon puudub.Tasuks need vaidlused üle lugeda, saitidel pakutavaid lahendeid uurida(ka seal tekib küsimusi) ja siis otsustada.

Eeldan,et sa hakkad maja ehitama?Kui nii,siis peab olema ju projekt.Lase siis teha projekti juurde ka vajalikud konstruktsioonijoonised,kus on täpselt näidatud,mida ja kuhu.

plaanis kevadel vundamenti tegema hakata
kõigepealt valan taldmiku 200x600, sinna peale 6 rida fibot, hüdroisolatsioon ja puitkarkass maja. vundamendist siis u 30- 40cm jääb maapealseks sokliks. nii, vundamendi soojustuseks väljapoole 50 cm peno (thermisol EPS 120 routa) nii vundamendile kui horisontaalselt maha. maapeale jääva osa kataks miski plaadiga. sisse tuleb valatud põrandasoojendusega põrand aga see selleks. NÜÜD HUVITAKS SEE VUNDAMENDI NIISKUSTÕKKE OSA. Kas möksida fibo niiskustõkkega üle, kas ja kuhu ning mispidi (munnukile) panna kile, kas taldmiku ja esimese fibo rea vahele hüdroisolatsioon... jne
Kes soovitab projektist vaadata, siis projekti pealt sai kõvasti kokku hoitud ja kõiksugu asju seal kirjas pole
Loodan siis väikest arutelu sellel teemal...

Tere. "projekti pealt sai kõvasti kokku hoitud "!! No ja nüüd hakkad siis raha tuulde loopima ja mõttetuid asju maa sisse kaevama? On olemas lihtsamaid meetodeid rahast vabanemiseks. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

tere alar
selline vundament on projekti järgi, pole konkreetseid koostejooniseid jms. missmoodi mõtetu raha tuulde loopimine? jätan taldmiku tegemata? kui oskad paremini, anna tulla...
küsimus oli ikkagi niiskustõkke osas. kui palju seda vaja teha, keldrit ei ole, sisse tuleb nn ujuv põrand küttega mis ei lähe niiskeks, maja karkassi eraldab vundamendist hüdroisolatsioon, kui fibo niiskustõkkega üle möksida ja peno on pandud vundamendi soojustuseks... mis siis veel?

Tere. 1. Ujuva põranda termin räägib ise enda eest. 2. Lootus, et "ei lähe niiskeks" võib hiljem osutuda pettumuseks 3. "fibo niiskustõkkega" läheb maksma ca 800.- .. 1000.- m2, odavamad lahendid on lihtsalt raha maa sisse matmine 4. "peno on pandud vundamendi soojustuseks" - üsna mõttetu ja kohati kahjulik tegevus. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

1. ujuva põranda termin räägib seda, et alus tuleb korralik teha, siis ei uju ta ka kuskile. ka ujuva põranda alla annab postid teha vundamendi kõrvale, et plaadi vajumist takistada + veel igasugu variante, a see pole see teema.
2. maja ehitades loodan ka et eestisse tornaadot ei tule, võin samamoodi pettuda. ole rahulik, vundamendist eraldatud küttega põrandaplaat ei lähe kuskilt niiskeks
3. huvitav kuidas see võõp niipalju maksab? teisest poolest ma ei saa aru, kuidas raha maa sisse matmine odavam lahend on?
4. huvitav misajast on kahjulik mitte lasta vundamendil külmuda? ja kahju ta mulle nüüd ka kindlasti ei tee...
tundub et sinuga on mõtetu äri ajada, võid ju teadja olla aga paras targutaja oled ka. kui sa asjast ei viits rääkida, siis las jääda...

reno999-le
Võta lahti aeroc sait ja uuri sealt vundamendi lahendeid,siisvõta lahti isoveri sait ja vaata sealt lahendeid.Joonista oma vundament üles ja kujuta ette,et vesi tõuseb mõlemal pool vundamenti maapinnani.Arvesta sellega et betoon võib märguda tänu kapillaartõusule ka vee tasemest kõrgemale(kuskil siin jooksis läbi ,et teoreetiliselt kuni 1,4m).Ja nüüd vaata kuhu niiskus Sul tungida saab.Edasi kui veetase langeb,siis kuidas see niiskus Sul sealt vundamendist ära saaks minna.Ja kolmandaks oleta et kui Sul vesi on maapinnani siis järgmine päev on -20 kraadi külma ja kõik jäätub.Antud kirjeldus on täielik ekstreem aga ehk leiad praeguse projekti ja saitide lahendite nõrgad kohad üles.Isoveri saidil on paar arvestatavat(Isover/soojustamine/3d joonised/uus ehitus/plaatvundamendi soojustamine/kuiv või märg pinnas)
ühes tükis plaatvundamendi lahend,Kui betooni valad ,vala korraga, milleks ehitada vundament ja siis ikka valada.Iseasi kui materjal ostetud on.

tänud sundehitajale... oli jälle tegevust natukeseks
ideejärgi on plaanis umbkaudselt sellised lahendused:
http://www.isover.ee/files/pdf/V_102.pdf
http://www.isover.ee/files/pdf/p6randa_ ... tamine.pdf
vundamenti jääb maa sisse kuskil 1,2m. aga küsimus tekkis just niiskustõkke osas. kas, kuhu, mida ja kui palju. kui siin foorumit lugeda, siis üks paneb mummukile ühte pidi ja ühte kohta, teine teistpidi ja teise kohta, kellele on see niiskustõke, kellele mitte. kolmas ei möksi fibot niiskustõkkega, taob peno ümber ja katab tavalise kilega, neljas katab ennem kilega ja siis peno ümber jne. alari jutu järgi peab taldmiku ja sokli vahel olema hüdroisolatsioon, paljudel joonistel ja kuiskilt ka ise lugenud, et seda pole vaja (mäletan kindlalt miskist kohast, kus oli kirjas lausa, et sinna mitte mingil juhul ei panda, selle vajadusest saan aga siis aru kui on keldriga tegu).... jne jne jne
aga ok, mida see niiskus teeb, kui ta on seal vundamendis? las ta siis olla niiske. kui sokkel ja perimeeter soojustatud väljast penoga, siis külmakerget ja sokliosa läbikülmumist ei tohiks ju juhtuda. külm lõhub küll vundamenti, kiviga aga niiskes ei tohiks nagu midagi juhtuda. vundamendi pealmine osa tuleb korralikult hüdroisolatsiooniga eraldada maja karkassist, nii ei tule ka niiskus konstruktsioonidesse. põrandaplaat on eraldatud nagunii penoga vundamendi müürist, ka sinna võib enne penot müüri vastu veel hüdroisolatsiooni panna. põranda plaadile läheb ju alla kile, peno jne, et ideejärgi ei saa ka niiskus kuidagi plaadi sisse, pigem see ju küttekeha ja sellel niiskel ajal koguaeg soe. niiet mida see niskus seal vundamendis mulle siis ikkagi teeb?

Tere. 1. 7 teemat tagasi ühel hakkas ujuma. Minu juures on käinud jaanuaris 2 inimest, kellel ka hakkas ujuma... Kõigil jah ei hakka. 2. Kütte sisselülitamine põrandaplaadis ei tee maapinnast kerkivat niiskust olematuks 3. Maksab seepärast, et a) Fibo on vaja mõlemalt poolt tsementkrohviga siledaks krohvida b) paigaldada krohvi sisse armeeringvõrk c) kanda pinnale pakskiht bituumen mõlemalt poolt ca 3-4 kg/m2 d) liimida XPS(või äärmisel juhul EPSh) kahekomponentse bituumenliimiga e) dreeniolemasolul mummukile mummudega sissepoole. + töö. Ma arvan, et hinna suurusjärguga oluliselt ei eksinud. 4. Jah külmumist ta takistab, aga vettinud EPS peab vähem sooja kui kuiv. Lisaks takistab ümber sokli olev peno oluliselt soklis oleva vee aurumist, mis võib tekitada lisakoormuse sisepoole.
Rääkida viitsin küll, aga enne võiks ka kirjutaja viitsida eelnevaid asju ka lugeda.
Edasi
5. Mumm ei ole hydro, mumm on a) kas hydro mehhaaniline kaitse mummud väljapoole b) või dreeni ülaots mummudega peno pool; rohkem funktsioone tal ei ole, ka ei mingeid niiskustõkestavaid
6. Kui nii ei tee nagu ülalkirjeldatud, siis on Fibo märg (on ka mõningaid teisi lahendeid, aga need pole odavamad). Fibo on keramsiit ja ainult Eestis pannakse keramsiiti maa sisse vee kätte. Pole kohanud mitte ühtegi keramsiidi tootjat Euroopas, kes sellist asja lubavad.
7. Kile ei ole hydro
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

tere jälle, lähme siitkohalt edasi
1. oman ka ühte sõpra, kellel vajus plaat u 5cm jagu ühest servast ära, hea et kõttetorud terveks jäid, valas aga tasanduse peale ja sinnapaika ta jäi. milles asi? kui kogu vundamendi jagu täidet tõstetakse korraga sisse ja lastakse pealt tihendajaga üle, siis muud tulemust polegi sealt oodata. Tean kopajuhti, kes kaevas vundamendi augu, millesse oli ööga vesi vajunud ja ära külmunud. Järgmine päev tõsteti kruus sisse ja hakati peale ehitama, müügiks majad muidugi... vot nii hakkavad küll põrandad ujuma ja hea kui kogu maja ära ei uju.
2. maapinnast tulenevat niiskust ei tee jahh kütte sisselülitamine olenematuks, küll aga kile valu all, mis peaks nagu takistama niiskuse imendumist plaati?
3. maksab, maja ehitamine maksabki. ja sellepärast ma nii ei tee ka nagu sa kirjeldad, et see maksab kole palju.
4. miks peaks see peno nii läbi vettima? aurustumist ta kindlasti takistab.... no aga paneks siis mummukile vastu seina mummuga, käib õhk läbi. kuigi ta ei ole selle jaoks jne
kusjuures kolme ehitusfoorumit loen ja need teemad risti- põiki läbi lugenud. siiamaani ei ole aga aru saanud, kuidas sina vundamenti ehitaksid? ja kuidas see variant siiis on ,et ei tuleks raha maha kaevata? sinu jutust tean ma ainult seda sama niiskuse juttu ja taldmiku hüdroisolatsioonist jne... aga palun tee üks konkreetne lintvundamendi näidis oluliste mõõtmete, materjalide ja teostusega. tahaks ka teada kuidas õigesti, odavalt ja hästi saab... selleks ma ju tegelikult siin kirjutangi.
5. mummust ma olen jahh aru juba ammu saanud mis ta on.... vähemalt siin foorumis, mis ta otstarbeks ehituskaupluses öeldakse, pole veel kuulnud
6. viimased aastad ehitatud majad hakkavad miskiaeg kokku kukkuma? täna raadiost kuulsin ka, et euroopa liit ei luba 2,5% piima enam, meil siin kõik ainult seda joovadki, a nüüd tuleb 1,5 %-se peale üle minna. kui nemad euroopas seda maasisse ei pane, siis ei oska ma tõesti öelda miks, kui ta aga maasees ära laguneks, siis vaevalt teda meilgi pandaks. niiet mis taga ikka seal juhtub...
7. kile ei ole tõesti hüdro, kile on kile. samas peab kile ju niiskuse kinni?
need punktid... las nendega on nagu on, kommenteeri mu eelmise postituse lõpus olevat vundamendi teooriat. ja siis ikka kirjelda korraliku vundamendi tegu ka:)

6. Kui nii ei tee nagu ülalkirjeldatud, siis on Fibo märg (on ka mõningaid teisi lahendeid, aga need pole odavamad). Fibo on keramsiit ja ainult Eestis pannakse keramsiiti maa sisse vee kätte. Pole kohanud mitte ühtegi keramsiidi tootjat Euroopas, kes sellist asja lubavad.
7. Kile ei ole hydro
Lugupidamisega. Alar Piirfeld[/quote]

Olen soomes paar aastat ehitanud ning kõigil majadel on vundament Fibost. Tootja soovitab ja projekteerija samuti.

Tere. Täiesti tüüpiline lähenemine Eesti ehitusturul: "..odavalt ja hästi", kusjuures need 2 on tavaliselt vastandlikud. Enamasti eelistatakse esimest. Ega ma ei viitsi õpetada inimest, kes ei taha endale head konstruktsiooni vaid teeb nii nagu enamus teeb. See enamus ei ole tuttav paljude Kesk-Euroopa ehitustehnoloogiate põhimõtetega, paljud ei tee seda ka sellepärast, et enamus tellijaid ei maksa head lahendeid kinni. Ükski tootja Kesk-Euroopas ega ka projekteerija ei pane keramsiiti ilma hydrota maa sisse. Eesti hydrod eiravad palju ehitusfüüsikalisi põhimõtteid kauakestvuse printsiibi alusel. Kui on tõsine huvi asja vastu, siis võiks läbi lugeda DIN 18195, kus on hydro põhimõtted kirjas. Aga lähtudes teksti stiilist ei otsi sa head lahendit vaid õigustust oma halvale (Kesk-Euroopa põhimõtete järgi), aga vastavalt Eesti ehitustava lahendile. Sinu konstruktsioon vastab täielikult Eestis viimastel aastatel levinud odavatele lahenditele, nii et anna minna, mis siin enam küsida. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

mitte ainult eesti ehitusturul pole selline lähenemine, see käib ikka üle maailma ja igas valdkonnas nii. ja ma ju tahan head vundamenti, aga siiamaani ei ole ma sinu jutust küll aru saanud milline see on. tulgu ehitusfoorumites kes tahes oma vundamendi jutuga, siis teed asja kiirelt maha... nii ei sobi ja nii ei saa. aga mismoodi siis on õige ja saab??? sinu väidetest nagu kõik raha maasse kaevaksid, tegingi järelduse, et tead odavamat varianti ja loogiliselt järeldades peaks see ka hea olema. ja otse loomulikult ei tea ma kuidas kesk- euroopa ehitab. aafrikas lüüakse ka bambuse vaiad maasse ja palmioksad sinna peale ja ongi maja valmis, sellest saan küll aru et nii meil ehitada ei saa. loomulikult käin vaatan siin ringi kuidas ehitatakse ja nii siin täpselt ehitataksegi, ju sellest ikka ka arusaam asjast, tõesti et võibolla vale, vaadates millist "paska" ehituses tehakse....
ja selle dini võin ka läbi lugeda aga mis neist hüdro põhimõtetest.... mul kogu vundamenti vaja ju mitte ainult hüdrot.