Ehitusfoorum

1939 aasta eramu,mille teine korrus on hiljem peale ehitatud.
Esimese korruse kapremondi käigus sai maha võetud väike poolvahesein mille ots ilmselt toetas veidi ka teise korruse põrandat, mille tagajärjel tekkis teise korruse põranda 3-5 mm keskelt looka vajumine.

Soov oleks nüüd kahe seina vaheline 3 meetri laiune lae osa toestada rist konstruktsiooniga,et edasine võimalik vajumine peatada.
Toetuspunktid seintel vahega 3m ja ülevalt laele 1/3 pealt. Lae peal olevat koormust ei oska aga arvutada.
Kuid vaatluse järgi ei tohiks seda olla kuigi palju, sest vaheseinad on ainul 3 meetrise vahega. Ilmselt pigemini hiljem pealeehitatud teise korruse valesti toestatus.

Ei oska aga dimensiooneerida vajalikku tugevus.
Kuna konstruktsioon jääb ripplae peale, siis pole ruumi ka liigselt.

Ise kaalun:
1. 2 x 45*125 prussi kõrvuti
2. Külili H metall tala kõrgus 100 mm - palun parandage,kui tundub nõrk või pole kusagilt saada.

Kuidas on need võrreldavad?
Ise eelistaksin puitu, kuna on kergem töödelda ja käsitelda.

Teemaga on kiire ja panen oma vahepealsed mõtted kirja.

Tavaline pruss langeb ära,kuna võib ise kõveraks kuivada.

1. Kas Tallinnast on võimalik osta kuni 140 mm liimpuit tala pikkusega 3 m?

Liimpuit oleksilmselt kergem ja lihtsam paigaldada.

2. Ise jätkan seni aga metalli variantide otsimisega.

rommeling kirjutas:Teemaga on kiire ja panen oma vahepealsed mõtted kirja.

Tavaline pruss langeb ära,kuna võib ise kõveraks kuivada.

1. Kas Tallinnast on võimalik osta kuni 140 mm liimpuit tala pikkusega 3 m?

Liimpuit oleksilmselt kergem ja lihtsam paigaldada.

2. Ise jätkan seni aga metalli variantide otsimisega.

Sa ei saa vastuseid kuna see ei ole just foorumiküsimus . Ennem, kui sinna üldse midagi paned ja kui juba asjaga kiire on, siis astu mõnest inseneribüroost läbi ja lase neil teha kandevõime arvutused, see ei võta neil kaua aega. Samuti oskavad nad sulle soovitada õheima materjali mis sul sinna sobida võiks.

Puusalt tulistades (võib osututda ka pähe tulistamiseks) helista puukeskusesse ja küsi kaks neil laos KERTO-S 45x300x8000mm, see peaks 3m silde juures kandma 9.70 kN/m , kui ühekordselt. See tala on, aga piisavalt pikk, et saed pooleks ja tõmbad m12 poltidega omavahel kokku ja peaks kandevõimeks saama 17.40 kN/m .

Vaata tehnilsisi andmeid http://productsearch.building.co.uk/Fin ... 031890.pdf lk16 (kuidas siduda Detail F) ja lk15. Samuti peaks jälgima tala otstele mõeldud kandepindade nõudeid.

See on selline koht, kus inseneril midagi arvutada eriti polegi. Tõenäoliselton probleem lae läbi vetruvuses, ehk 1959 a konstruktsiooni viga, kui 1939 aasta elamule tehti peale teine korrus, mille tagajärjel tekkis nüüd paine 3-5 mm. Kandevseinad ehk ava on 2.7 m.

Kerto puud küsisin Puukeslusest eile, kuid see on tellimuskaup - 2-4 nädalat.

Tänaseks on aga selgunud, et liimpuit väikeste gabariitide puhul ei ole siiski piisavalt jäik ja antud 300 mm rist-kõrgus ei mahu ka ripplae peale 140 mm.

Ilmselt siis ikka ainuke võimalus H metall profiil ja et liiga massivne ei oleks siis 100mm H tala.
Sest tegelikult ei peaks kogu probleemi üldse olema, kuid vana palk-puumaja ikka veidi elab ja küllap nii võib tänapäevasele 1cm betoonile paigaldatud kahhelkivisse kergesti pragu tekkida, kui aluspõrand nõtkub paar millimeetrit.

Kes müüb Tallinnas 100 mm H profiili mõõdu järgi? Ca 2.7 meetrit
Laupäeval? Tööpäeval?

Ruukki pakub ainult 12 m kauppa ja teisi müüjaid ei ole veel leidnud. Millegipärast pole mitmetel metalliettevõtetel H profiili aga üldse nomenklatuuris.

Tere.

Enimor, Koplis Volta majas. Kas laupäeval lahti, ei tea.

Toomas.

Tere!
Minul kogemus talaga 50x150 x 3670mm, mis 400mm sammuga paigaldatud ja läbi nõtkub. Projekt oleks aga hoopiski ette näinud 50X200mm tala sellise koha peale ja 600mm sammuga.
Ühest targast tabelist näen ma, et C24 kv puittala mis peaks 3m silde puhul kandma a700kg/m2 kohta on 50X200mm profiil. Palju sul laetalade ja ka muu konstruktsiooni kaal on, mis selle alla pandava tala peale toetuma hakkab ?? Mul on näiteks 3,2m sille, millel on asetatud tala 100X200mm ja sellele toetuvad otsad 6 tala 5m-st ja 6 tala 3.5m-st 75X 200mm . See on arhitektiga kooskõlastatud lahendus. MA ei usu, et sullgi 2,7m silde puhul oluliselt väiksem, kui 100X200 tala võiks olla paigaldatud. Tähendab ilmselt võiks aga kas tast siis mingit kasu seal on ?
Mul on ka selline arusaam, et tuleohtusse seisukohast loetakse puittala tulepüsivuselt isegi paremaks, kui terasest tala, mis võib olenevalt terase margist ja valmistuskvaliteedist hakata kuumuses painduma läbi enne, kui seda teeks puittala samas kohas.
'Ripplae saab tala paigalduse kohast läbi lõigata ja tala kas jätta natuke välja paistma või siis kipsiga üle katta ja värvida laepaneelidega sarnaseks.

Metall on väiksema ristlõike puhul puidust ilmsalt kordades jäigem.
Silde ava on 2.7 m.

Kui arvutaks toestatava konstruktsiooni massiks 300 kg m2 ja kokku 4 m2 =1200 kg.
Tala toestus otstes ja kandepunkt 1.2 meetripeal - so palk mis esile ulatub ja mida saaks kasutada toestuspunktina.

Kas siis 100 mm H terasprofill jääb väheks?
Tgelikult on koormus ilmselt siiski alla 1000 kg.

Võibolla vajalik siis 2 sellist H tala?

Kas põrand on lihtsalt vajunud lohku 3-5 mm, või õõtsub see liiga palju peal käies? Iseensest, kui on lihtsalt vajunud, siis vanas majas 5 mm vajumit on suhtkoht tavaline, kui põrand muidu stabiilne. Kui tahad vajumist lahti saada, pead hakkama üles tagasi tungima ka.

toomas kirjutas:Tere.

Enimor, Koplis Volta majas. Kas laupäeval lahti, ei tea.

Toomas.

Enimor ei müü 100 mm H terasprofiili.

Kes veel Tallinnas pakuks sellist meetri kaubaga?

keemik kirjutas:Kas põrand on lihtsalt vajunud lohku 3-5 mm, või õõtsub see liiga palju peal käies? Iseensest, kui on lihtsalt vajunud, siis vanas majas 5 mm vajumit on suhtkoht tavaline, kui põrand muidu stabiilne. Kui tahad vajumist lahti saada, pead hakkama üles tagasi tungima ka.

Ilmselt küll tegemist väikse "loomuliku" paindega vanas majas.
Seetõttu lisaks tala pigemini edasise painde peatamiseks.