Ehitusfoorum

Tere

Vannitoas on vasktorud ühendatud põhiliselt keeratavate vasktoru liitmikutega - ehk siis on olemas korralik metall-metall ühendus. Mingil määral on kasutatud aga ka nö tavalisi keermesliitmikke ja nende juures veetiheduse tagamiseks Loctite keermenööri.

Kuidas peaks olema tehtud potentsiaaliühtlustus, kui kaks torujuppi on ühendatud keermesliitmikuga, mille vahel olev keermenöör (eeldatavalt) halvendab elektrijuhtivust? Kas tõesti peaks niisugused ca meetrised jupid eraldi maandusega ühendama?

Toru haaratakse pot.ühtlustusse kui ta on tervik - mööda toru saab elekter pikalt joosta kuhugi (moodustab vooluringi). Üldiselt 1 m juppe ei pea pot. ühtlustusse kaasama kui muu toru on mittejuhtiv (kuigi ohutus ütleb selgelt et kuni 20 cm liitmik ei pea)

Tere

Täpsustan olukorda:

Boilerist tuleb meeter toru kuni keermenööriga tihendatud liitmikuni.
Siis hargneb toru kaheks:
-üks ca 1,5m pikk haru suundub WC kraanikausini(ja selle juures on ka potentsiaaliühtlustuse ühendus)
-teine ca 1,2m pikk haru suundub dušisegistini ja sealt omakorda edasi ca 4m pikk jupp vannitoa kraanikausini.

Mu esimene postitus oli siis veidi eksitav, sest see jupp, mille pärast muretsen(teine haru, mis läheb vannitoas dušisegistini ja sealt edasi) on ikka tunduvalt pikem kui meeter.

Kahjuks puudub mul ka silmale viisakas võimalus neid juppe kergelt ja lihtsalt maandada...

Kui torud boilerist lõppu on vasest (või metallist), vead pot. ühtlustuse sinna kus kõige mugavam on. Torud omavahel elektrit juhivad.
Kui vahepeal on mittejuhtiv toru ja lõpus lõik mingist metallist (segisti, kand, mingi painduv terastoru jne.) siis võib selle viimase jupi jätta maandamata, eeldusel et on lühike ja puudub juhtivus mujale.

Tere

Torud ja liitmikud boilerist kuni lõpptarbijani on kõik metall.

Ma olen siis küsimusega alguses tagasi: liitmikud on kõik metallist, aga mõned neist on tihendatud keermenööriga - kas peaksin muretsema selle üle, et keermenöör vähendab elektrijuhtivust niivõrd, et mingi osa torustikust võib jääda maanduseta?

Selleks juhtumiks on elektripaigaldiste kontrollis olemas testmõõtmised! Pannakse elektrood sulle kaugemasse otsa külge, teine PE kontuuri ja mõõdetakse ohutut puutepinget. Kui on lubatud vahemikus siis saad OK oma mõõtetunnistusele ja kui ei ole siis ettekirjutuse "torutööde renoveerimiseks". Ega foorum ei saa telepaatiliselt torumuhvide takistust mõõta!
Standardis endas on vihjed selle pot.ühtlustuse probleemidele - st - liiga hea pot.ühtlustus mõjub ka vastupidi - kõi PE seotud lühispingete tõusud kanduvad mööda veetorusi tagasi ja kasu asemel saab tavakasutaja elektrilöögi sealt kus ta saada tahaks kõige vähem - katsudes veetoru. Seepärast ei tasu liiga sellega võimelda, eriti ülevõimelda.

OK, suur tänu seletamast!

Kalvis kirjutas:...Standardis endas on vihjed selle pot.ühtlustuse probleemidele - st - liiga hea pot.ühtlustus mõjub ka vastupidi - kõi PE seotud lühispingete tõusud kanduvad mööda veetorusi tagasi ja kasu asemel saab tavakasutaja elektrilöögi sealt kus ta saada tahaks kõige vähem - katsudes veetoru. Seepärast ei tasu liiga sellega võimelda, eriti ülevõimelda.

Elektriboileri toitekaabel 3G2,5mm2, vasktorud ühendatud pot. ühtlustusega 6mm2 vaskjuhiga. Kui nüüd tekib rike (lühispinge tõus), hakkab vool lippama läbi torude, kuna 6mm2 väiksem takistus kui 2,5mm2 ja ongi "liiga hea" pot. ühtlustus. Kas mu mõttekäik on õige? Lahendus sellele? Torud jätta pot. ühtlustamatta?

Vool hakkab igal juhul lippama läbi torude (kui vaid ühendus on olemas), sest torud on paralleelis PE juhiga. PE ja torude voolude tugevuste omvaheline suhe on pöördvõrdeline nende takistuste suhtega..
Mandatud juhtiv toru ja PE juht täidavad sealjuures mõlemad kaitsemaanduse ülesannet.

Aga ega see vool sind ei tapa, sest ta voolab torus, mitte juhis. Sinu tapmiseks on vaja, et kõigepealt oleks pinge ja siis, et sa saaksid pingestatud osa puudutades küünitada ka mingi muu madalama potentsiaaliga (maandatud) osani.

Sellepärast ongi nõutud, et rikke korral (L ja PE vahelise ühenduse korral) peab kaitseaparaat selle rikkis ahela faasijuhi lülitama lahti hiljemalt 0,4 sek jooksul. Siis on lootust veel ellu jääda.

Mõeldud oli üht teist haruldast juhust nimelt kui majas on kehva maandus (paraku eestis eramajades väga levinud), eriti kui on katkenud nulljuhe. Sel juhul läheb PE latt pinge alla ja kui sa parajasti kraaniga veeprodseduure teed, saad litaka, loodetavasti mitte surmavat.

Kui sul vee toru on kuskilt pot.ühtlustusega kokku viidud ning sellel torul on kuskil nö. mittejuhtivad muhvid, siis lihtsalt sildad torud muhvi juures omavahel väikse KORO jupiga ära. Sellega tagad korraliku ühenduse. Samamoodi tuleb sillata ka näiteks vee arvestid ja kraanid.