Radiaatorite ühendamine

[MartPäeva]

Üks kiire küsimus teadjamatele.
Katlaruumi jookseb 5 paari 16mm alupexi toru.
Iga paari taga on 2 radiaatorit. Kokku maja peale 10.
Kuidas need alupexid omavahel kokku ühendada? Palgapäeval tuleb õhk-vesi soojuspump, aga sinna läheb veel aega. Oleks vaja hetkel need torud kuidagi viisakalt omavahel kokku ühendada.
Kas radikaid ühendatakse ka kollektoriga või pannakse julmalt kolmikutega kokku?
Lollid küsimused võib-olla, kui vajalik võite verbaalselt nüpeldada.

[Veikko]

Tood torud radika juurde ja paned kolmiku, sealt sõidad edasi järgmise radika juurde ja kõik.

[ffs]

Kas oli vajalik iga 2 radiaatori torud eraldi vedada või oleks saanud neid ka eelnevalt kuidagi ühendada, niimoodi et katlaruumi oleks tulnud ainult 1 paar, võibolla oleks kokkuvõttes väike kokkuhoid olnud? Kui mitmeid kolmikuid kasutada, on põhimõtteliselt kokkuvõttes ka nagu kollektor.

[toomas]

Tere.

Pane kollektor. Saad vajadusel sulgeda.

Toomas.
5050278

[MartPäeva]

Maja ostes olid torud kahjuks juba nii veetud.
Selline aga viiene?

[Kalvis]

Tänapäeval maksab alupex sedavõrd vähe meetri kohta, et lihtsam on nad ühte kollektorisse kokku vedada kui hakata kolmikutega keset liini jändama! Kui saad, on soovitav kollektorisse vedada. Kollektoris on hea vajadusel tasakaalustust teha kui see on vajalik. Hajutatult on tihti kraanid nii lollides kohtades et sa ei taha mööda maja joosta.
Nii raha pärast kuid tihti ikka vedamise pärast pole võimalik muud kui kolmikutega liin. Võin kinnitada, töötab ka siis kuid reguleerimist sellises majas ma teha ei tahaks. Õnneks radikatel on seda vaja vähe teha või on harva probleeme. Üks asi mis kolmikutega tihti probleem on, et ka kolmikusse tulev peavoolutoru on pandud kõigest 16 mm alupex aga radikaid taga kümmekond. Ja siis imestatakse, miks on mõned (või kõik) radikad jahedad, aga teha ei anna enam midagi.

[fgh]

õhk-vesi soojuspump


Kas radikatele jätkub temperatuuri ja kas lahendus on soetamise ja kuluefektiivsusega kooskõlas ?

[MartPäeva]

Maja seest valmis ja elatakse sees.
Seega põrandakütte torud jäävad ära.
Radikad paigas, nendesse on millegagi vesi vaja saada.
Maaküte jääb ära nii vee tembi, kui krundi tõttu.
Projekt soovitab ioonkütet. Naabril on - küttearved just kadetaks ei tee.
Korstent pole, seega on pelletite ning muude asjadega mis tossu toodavad ka keeruline.
Tundub ainuke mõeldav lahendus õhk-vesi soojuspump.
Põhjaliku kodutööd ei ole veel teinud, aga nii palju kui ringi olen vaadanud, siis tootjad ikka lubavad ka radikaid nendega kütta.

[rokikas]

Maaküte jääb ära nii vee tembi,....

Õhk-vesi lahenduse korral see mure ju jääb? Äkki oleks mõistlik võimalusel suuremad radikad paigaldada mis lubaks madalama temperatuuriga vett kasutada.

See et korstent üldse ei ole on .

[toomas]

Tere.

Pane siis elektrikatel, see midagi muud kui ioonkatel.

Toomas.

[Küülaline]

Pane siis elektrikatel, see midagi muud kui ioonkatel

[Külaline]

..
Projekt soovitab ioonkütet. Naabril on - küttearved just kadetaks ei tee.
....

Huvitav, kes need projekteerijad olid, kes ioonkütet soovitasid.. peab ikka väga hea soojustusega maja olema, vähemalt projekti järgi...

Kas naabril on identne maja? Kui jah, siis pärast hea võrrelda.
Mis marki/tüüpi pump tuleb? Mõned uuemad olla päris efektiivsed? Anna pärast talvel infi, kuidas kulude võrdlus naabriga on...
Pane soojuspumbale omaette elektriarvesti, kui pump ise tarbitud elektrit ei näita.. siis on konkreetne värk, palju kütte peale tegelikult kulub...

Kui järgmine palgapaev tuleb, siis võib ju veel mõne õ/õ pumba abiks võtta... saab suvel ka jahutada..

[ffs]

Pane soojuspumbale omaette elektriarvesti, kui pump ise tarbitud elektrit ei näita.. siis on konkreetne värk, palju kütte peale tegelikult kulub

Seda ikka ei tea kui palju soojust selle raha eest saab.

[Külaline]

......
Seda ikka ei tea kui palju soojust selle raha eest saab.

Soojusarvestid kah müügil

[SP-de MÜÜJA]

Müügil on küll, aga väga odavad pole ja keegi neid väga panema ei kipu. Võibolla ongi nii parem, ei näe seda erinevust reklaamitu ja tegeliku vahel.

[MartPäeva]

Nii, nii. Kisub põnevaks.
Tegu paarismajaga.
Projekteerija joonistas väikese katlaruumi ning pärast vaatas, mis sinna sisse mahub.
Õhk-õhk soojuspump on juba olmeas, see saab alumise korrusega hakkama, aga üleval on ikka nagu hundilaudas.
Naabril sama suured radikad, väidab, et üle 50 kraadi pole kunagi vett sinna sisse lasknud.
Selliste kraadidega peaks õhk-vesi soojuspump ikka hakkama saama?
Isegi selline odav masin lubab kuni 60 kraadi vett. On see reaalne?

[hmmmm]

no siis saab sinust katsejänes...

mille poolest see siseosa siis niiväga väiksem on... ?

Kas on siis tegemist siin ühes teises teemas vihjatud Daikinilt juba järeleaitamistunde saanud Gree'ga?
reaalne on küll, et 60 kraadi saad, aga võib-olla ei maksagi naabrist oluliselt vähem... kõrge temperatuur ja soojuspump ei pidavat hästi kokku sobima.

Jäta palun vähemalt ruumi soojusmõõtja jaoks, kui kohe ei raatsi paigaldada, Pärast paned peale ja annad meile teada (kui aparaat ise neid numbreid ei näita)

Ja kui raha jälle rohkem, saad teisele korrusele teise õ/õ pumba osta... selleks ajaks on juba COP -6 ehk olemas ja suvel vahel vaja ju jahutada....


Mõne aasta pärast on päikesepaneelid kah veel soodsamad ja saad oma soojuspumpi nendega keerutama hakata...

[rokikas]

Naabril sama suured radikad, väidab, et üle 50 kraadi pole kunagi vett sinna sisse lasknud.
Selliste kraadidega peaks õhk-vesi soojuspump ikka hakkama saama?
Isegi selline odav masin lubab kuni 60 kraadi vett. On see reaalne?

Hakkama saavad küll aga tugeva kasuteguri/SCOP-i langusega.