ühe makontuuri peal mitu soojuspumpa

[majadeomanik]

Krundil on kaks maja 140 ruutu ja 160 ruutu. Krunt ise 2400 ruutu.

Kas on mõeldav ehitada üks suurem maakontuur ja sellega toita kahte eraldi soojuspumpa eraldi hoonetes?

Kas see annab mingit säästu ehitamisel?

[sei]

Maasoojuspump kokkuvõttes niikuinii ei anna mingit säästu, vaid hoopis tühjendab rahakotti rohkem võrreldes hea katlasüsteemiga.

[majadeomanik]

katel ajab tossu, maasoojuspumpa ajan ringi rohelise elektriga...

Kui leedukad kah oma kaabliotsa Rootsi saavad veetud, kukub siinkandis elektrihind veelgi..

[Coolhouse]

See 2400 m2 suurune krunt on nagu põld. Mida rohkem maapinda kasutad ,seda suurema saagi saad.
Kui otsustad ühe kollektori saagi jagada kahe maja vahel siis ei ole nagu kaks eraldi saagi osa vaid on ühine saagikott. Kevadeks on on saak ikka otsas.
Kui küsimuse mõte oli vähem maad kaevata (väiksem põld teha) siis kasulikum on just rohkem kaevata ja pikem kollektor panna.
Kuna mõlema maja soojustarbimine kuude lõikes on sarnane siis aitaks ühine kollektor tasandada vaid lühiajalist tipptarbimist (nt basseinivee soendamine või muu sarnane tegevus).

[sei]

katel ajab tossu, maasoojuspumpa ajan ringi rohelise elektriga...

Kui leedukad kah oma kaabliotsa Rootsi saavad veetud, kukub siinkandis elektrihind veelgi..

Kõlab nii ilusalt, et võiks vist üldse elektriradikad panna? Milleks u. 10 000 eur välja käia, elektriradikate peale läheb vaid mõned sajad eurod.

[sei]

Ja ma ei mõtlegi päris naljaga seda. Kalkuleerida tasub igal juhul milline on tasuvusaeg võrreldes otsese elektriga. Võib juhtuda nii, et kui on tänapäevane korralikult soojustatud maja, mille soojavajadus on piisavalt väike, siis maakütte paigaldamise, edasise hooldamise ja remontimise maksumus tasub end ära alles sellise ajaga, et selle ajaga on vaja hakata juba uut pumpa ostma. Muidugi täiesti usun, et maakütte müüjate ilusa jutu ohvriks on kerge langeda, aga hea oleks kui omal ka pea otsas oleks, et erinevaid variante kalkuleerida oskaks.

[Külaline]

Sms-laenu eest tõesti ei ole mõtet soojuspumpa osta. Oma raha eest või eluasemelaenuga julgen osta küll, ka tänapäevaselt soojustatud maja jaoks. Parem soojustus - väiksem küttekulu, väiksem sääst, nõrgem ja odavam pump, lühem maakontuur.

Teemasse ka: tasub arutada asja pumbamüüjaga ja maakontuuri paigaldajaga. Kaevamisel vast ikka mingi kokkuhoiu välja nuputavad.

[pumbaomanik]

Kalkuleerida tasub igal juhul milline on tasuvusaeg võrreldes otsese elektriga. Võib juhtuda nii, et kui on tänapäevane korralikult soojustatud maja, mille soojavajadus on piisavalt väike, siis maakütte paigaldamise, edasise hooldamise ja remontimise maksumus tasub end ära alles sellise ajaga, et selle ajaga on vaja hakata juba uut pumpa ostma

Ära aja pada. Otseelekter on NII kallis, et pole mõtet kalkulaatorit välja võtta. Kui võrdlen oma vesipõrandaküttega süsteemi otseelektri ja radikatega, on tasuvus 6 aastat. Radikaid ma ei kindlasti ei taha. See tähendab, et soojuspump (kui ei tule ootamatuid kulusid) tasub end ära umbes 4 aastaga. Võrreldes elektripõrandaküttega oleks soojuspumba tasuvus ilmselt kuskil kahe vahepeal, 5a? Arvutused tegin viimase sooja talve baasil.

[Urmas]

... See tähendab, et soojuspump (kui ei tule ootamatuid kulusid) tasub end ära umbes 4 aastaga. Võrreldes elektripõrandaküttega oleks soojuspumba tasuvus ilmselt kuskil kahe vahepeal, 5a? Arvutused tegin viimase sooja talve baasil.

Mina küll ei riskiks viimase talve järgijäänud puude koguse järgi mingit põhjapanevat tasuvusarvestust teha. See talv meil jäi järgi peaaegu pool puude kogusest, mis läks tarvis 3-4 aastat tagasi.

[Külaline]

Mina küll ei riskiks viimase talve järgijäänud puude koguse järgi mingit põhjapanevat tasuvusarvestust teha. See talv meil jäi järgi peaaegu pool puude kogusest, mis läks tarvis 3-4 aastat tagasi.

ära mõtle vales suunas, kui tasub selle venna arvestuste järgi ära juba ka sooja talve puhul 4 -6 aastaga, siis külma talve puhul on võit vast veelgi suurem.

Paarisaja euroga saad mingid elektriradikad , kui tahad funktsionaalsemaid või interjöriga sobivamaid, siis tõusevad hinnad ikka sinna 600 - 1000 lähedale per radiaator. Muidugi tuleb alati sellised kalkulatsioonid läbi teha ja väga uitama ei tasu minna.

Mida siin teemas eriti ei arvestata on "optsioon" scop võrra seadme eluea jooksul homse energia maksumusest. Otseküttega ei ole võimalust täna olemasoleva ressursi arvelt homseid püsikulusid vähendada. Puhtalt finantsarvestuse põhjal ei ole elu sees mõtet midagi osta vaid alati on odavam rentida. Siin teemas näeme, aga mõne väidetavat "optsiooni" realiseerimist kordajaga ~3. Võime ju väita, et pehme talv, aga otseküttega sa seda kordajat kunagi ei näe, ei suvel ega talvel.

[Külaline]

srry eelmine läks jutt valesse teemasse, ignogem

[Guest]

Krundil on kaks maja 140 ruutu ja 160 ruutu. Krunt ise 2400 ruutu.

Kas on mõeldav ehitada üks suurem maakontuur ja sellega toita kahte eraldi soojuspumpa eraldi hoonetes?

Kas see annab mingit säästu ehitamisel?

Suurem kontuur nõuab suuremat pumpa. Suurem pump tarbib rohkem elektrit.Teiseks mis vahet sul on kas üks 1000m ring või üks 450m ja teine 550m ring ? Kolmas teema on see, et kui üks suur ring sul pidevalt töötab siis imetakse maa soojast puhtaks ja kui teistel on muru märg siis sul härmatis.

Ma ei näe, et sa siin saaks mingit kokkuhoidu. Pigem kaks väikest ringi kui üks suur. Kui kontuur katki läheb siis mõlemad majad soojata

[sei]

Kalkuleerida tasub igal juhul milline on tasuvusaeg võrreldes otsese elektriga. Võib juhtuda nii, et kui on tänapäevane korralikult soojustatud maja, mille soojavajadus on piisavalt väike, siis maakütte paigaldamise, edasise hooldamise ja remontimise maksumus tasub end ära alles sellise ajaga, et selle ajaga on vaja hakata juba uut pumpa ostma

Ära aja pada. Otseelekter on NII kallis, et pole mõtet kalkulaatorit välja võtta. Kui võrdlen oma vesipõrandaküttega süsteemi otseelektri ja radikatega, on tasuvus 6 aastat. Radikaid ma ei kindlasti ei taha. See tähendab, et soojuspump (kui ei tule ootamatuid kulusid) tasub end ära umbes 4 aastaga. Võrreldes elektripõrandaküttega oleks soojuspumba tasuvus ilmselt kuskil kahe vahepeal, 5a? Arvutused tegin viimase sooja talve baasil.

Võtan näitena aastas 10 000 kWh soojusenergiat tarbiva hoone. Otsese elektriga küttes läheb 1200 eur aastas.
Ma ei teagi mis soojuspumba puhul realistlikuks keskmiseks cop-ks võtta, oletame et 2,5 (kahtlustan, et reaalselt on väiksem, tean et ühes majas oli alla 2). Sel juhul aastas läheb pumbale elektrit 480 eur eest. Aastas on vahe võrreldes otsese elektriga 720 eur. Kui maasoojuspumbaga süsteemi välja ehitamine läks 10 000 eur, siis tuleb tasuvusperioodiks ikka 10+ aastat.

[immaanuel]

Elektriradikad kärsatavad tolmuhaisu ja põletavad hapnikku ehk sisekliima on s'tt.

MSP on igal juhul mõtekam. Kliimaseadmelt ei soovita, kuna seal on hea ainult müügimees. Muud tondid (paigaldajad+projektijuhid) kellega pead suhtlema on minu kogemuse põhjal võta üks ja viska teist masti mehed.

[Küülaline]

Elektriradikad kärsatavad tolmuhaisu ja põletavad hapnikku

Õliradikad ei tee seda kindlasti mitte.

[pumbaomanik]

Kui võrdlen oma vesipõrandaküttega süsteemi otseelektri ja radikatega, on tasuvus 6 aastat. Radikaid ma ei kindlasti ei taha. See tähendab, et soojuspump (kui ei tule ootamatuid kulusid) tasub end ära umbes 4 aastaga. Võrreldes elektripõrandaküttega oleks soojuspumba tasuvus ilmselt kuskil kahe vahepeal, 5a? Arvutused tegin viimase sooja talve baasil.

Võtan näitena aastas 10 000 kWh soojusenergiat tarbiva hoone. Otsese elektriga küttes läheb 1200 eur aastas.
Ma ei teagi mis soojuspumba puhul realistlikuks keskmiseks cop-ks võtta, oletame et 2,5 (kahtlustan, et reaalselt on väiksem, tean et ühes majas oli alla 2).

Siit tulebki vahe. Mina arvutasin 3,5-ga. Müüja väide on 3.95 koos tsirgu pumpadega! Võtsin natuke müügivahtu maha.

Sa tahad öelda, et kaasaegne maasoojuspump, pädev kütteprojekt ja korrektne installatsioon = alla 2 cop? Ei usu.

[Külaline]

milleks mässata, 2 pumbaga. ühte maija tiba võimsam pump ja teise maija soe vesi trassiga.
valmis torud ju täitsa olemas.