Ehitusfoorum

Tere

Olustik: Tallinna-tüüpi kortermaja Tallinna kesklinnas. Paekivist vundament, keldripõrand u poolteist meetrit maapinnast allpool. Keldris neli ruumi, põrandad eri kõrgustel.

Probleem: Suuremate sadude ajal tõuseb ümbruskonna pinnavesi (savine pinnas paekihi peal, kehv vee imendumisvõime) keldrisse. Vett pole palju, paar sentimeetrit. Ühte, nõukogude ajal veidi kõrgemaks valatud põrandaga ruumi vesi üldse ei jõuagi.

Küsimus: Põhimõtteliselt on kaks varianti: kas tõsta keldri põrandaid, nt 10 cm, või paigaldada esialgu ühe madalama põrandaga ruumi ühe välisseina äärde drenaažitoru. Kumb on mõistlikum? Põrandapinda kokku 120 m2, sellest u 100 oleks vaja tõsta.

Tõstmise plussid: saab teha järk-järgult. Tundub olevat üsna lollikindel: kui ikka tõstad kõrgemale kui pinnavesi üldse tõusta saab, peaks probleem lahenema. Lisaks tundub ka soodsam lahendus olevat.
miinused: palju sebimist, nii asjade liigutamise kui järk-järgulise tööde tegemisega

Drenaaži plussid: kuna niikuinii on kavas kanalisatsioonitoru vahetus, saaks n.ö ühe korraga tehtud. Lisaks saaks sama soojaga paigaldatud ka sadeveetorustiku.
miinused: tundub olevat kallim lahendus. Lisaks pole garantiid, et vaid ühe välisseina äärde drenaaži paigaldamine mure lahendab. Kahe seina äärde tuleb drenaažpaigaldada sissepoole, kuna ühe puhul on väljas kaevamine keelatud kaablite, teisel pool ebapraktiline kõnnitee tõttu.

Jään ootama hüva nõu ning põhjendatud arvamusi.

P.S. Lisaküsimus: kui minna põranda tõstmise teed, siis kas oleks mõistlik katuselt tulevad sadeveed (kahest torust, s.o pool katusele langevast veest) juhtida pinnasesse vastavate vihmaveetorude kaevudega, loomulikult viies see toru abil allapoole külmumispiiri ning lisaks veel täita mingis osas torualune jämeda killustikuga?

Kas drenaazi on åldse voimalik kuhugile suunata? Kui tostad porandat, siis niiskus liigub ikkagi läbi betooni ja kelder jääb niiskeks-on vajalik hudroisolatsiooni uue betoonikihi alla. Eeldusel, et niiskustaset oleks vaja alla saada.

Drenaaži äravool toimuks kanalisatsiooni.

Niiskus liiguks ikkagi ja kelder jääks tõesti ikkagi niiskeks. See pole probleem, kelder on niiske olnud juba ehitamisest saati 90 aastat tagasi. Probleem, nagu öeldud, on veekiht põrandal sadude ajal, mis välistab nii asjade hoidmise kui ka uute keldribokside ehitamise mõttekuse. Ventilatsioon on keldris piisav, et ära hoida liigset niiskust ja hallituse teket.

Kas kanalisatsiooni ärajuhtimise osas Tallinna Vesi on seda lubanud?

Jah, kanalisatsioon on ühine, sadeveekanalisatsiooni tänaval pole.

Drenaažitoru võiks ikka asetseda väljaspool maja et vesi vundamendialust pidevalt ei uhaks aga kui see võimatu .... kas üheks lahenduseks ei võiks sobida paari-kolme "kaevu" tekitamine keldrisse kust pumbad koguneva vee trassi lööks?

Kaev on n.ö aktiivne lahendus: kusagil midagi teeb tööd. Mis liigub, see kulub. Pumpade jälgimine, hooldus, väljavahetamine, ligipääs jne vajavad pidevat jälgimist. Seetõttu on eelistatud n.ö passiivne lahendus: drenaaž või kõrgem põrand. On ehk keegi põrandat tõstnud ja teab sellest rääkida?