Drenaaz 60ndatel ehitatud kortermajal.

[akumel]

Probleem järgmine.
Linnast väljas küla (10 km kaugusel). Linna vee ja kanalisatsioonitrass.
Kivimajal on 4 korterit. Ca 10 aastat tagasi kui hakati keelama pinnasevee juhtimist kanalisatsiooni. Majas elas tol ajal vanad inimesed. Linna vee firma tuli. Kaevas drenaazini, lõid torud katki ja panid kauvu puukorgid ette. Nüüd on lugu ikka selline nagu 10 aastat olnud. Keldri alt jookseb drenaaz läbi ja kuna ta on katki löödud, siis surub vee läbi põranda keldri. Vett on märjamatel aegadel 30 cm. Niiskus ja hallitus.

Mida teha?

Kas see oli lubatud tegevus veefirma poolt. On ju vana maja ja kas sellele majale kehtib ka siis nüüdisaegne nõue.
Vald ei ole rajanud krundi piirile kuivenduskraavi. Naaberkrundil on olemas, aga sinna peaks ära ühendama?

Kaevasin välja lõhkise toru otsa. Pressis vett välja. Õnneks pole veel umbes. Mida teha?

Praegu on suur kahju sellise tegevuse tulemusel tekkinud. Kas selle kahju saaks välja nõuda veefirmalt - et tuleb teeb korda.

[Kalvis]

See lõhkumine on muidugi lubamatu. Aga kohtuteed ei soovita - tõendamisega - (toimus ju väga ammu) ja aegumine (suht lühike aeg on kui võid kohtusse pöörduda) teevad mõttetuks. Katsu endale vastata - miks te siis lubasite ehitusfirmal omavolitsemist. Ehitusfirma ei tohi maaomaniku peal tema kommunikatsioone lõhkuda. Paraku toimus kõik nii ammu...
Kui tead kus trass kulgeb, soovitan ära parandada. Kui juba vesi voolab, saad ehk edasi voolamagi.

[akumel]

Kuhu ma sellel voolata lasen? Pole ju kuivenduskraave ja kui ma hakkan suunama kanalisatsiooni, siis võib Pärnu Veelt vatu näppe saada.
Lõhkuja oli Pärnu Vesi.
Oli küll ammu, aga kahju on ju praegu.

[Kalvis]

Kanalisatsiooni otse loomulikult ei või. Segane kirjeldus - enne kanalisatsiooni ehitamist sai ja nüüd mitte?
Suunad sinna kuhu saab. Kui kuhugi ei saa siis mis seal ikka.

[kapp]

Praegu on suur kahju sellise tegevuse tulemusel tekkinud. Kas selle kahju saaks välja nõuda veefirmalt - et tuleb teeb korda.

Vee/ettevõtte lähtus kehtivast seadusest ja nii ka tegutses.
Midagi nõudma asudes ...

Näit. Päästeametil on õigus sulgeda (pitseerida, keelata kasutada, lammutada) katkine kütteseade.
Kui keegi peaks juhuslikult surnuks külmuma või elamises peaks hakkama vohama floora/fauna, on see elanike traagika ja kaeba kas või Merkelile, midagi ei muutu selles vallas.

[akumel]

Olen ma ikka õiges foorumis?
Mis küsimused ja võrdlused need on, mis eespool mainiti?

Kui kuskile juhtida siis mis seal ikka. Mis seal ikka? Keldris on 30 cm vett aastaringi. Lõhutud drenaazi pärast pressib kogu pinnasevesi keldrisse.

Pärnu Vesi ei ole Päästeamet. Need on ikka täiesti erinevad asutused. Taristu ja küttesüsteem on ka nii erinevad asjad.

Ja küsimus seisnebki selles, et kui kunagi tehti ja ehitati - nüüd keelatud, siis kas see keeld on uutele majadele või kõigile. Sama hästi võiks kõigil majadel ära tõmmata katused, sest nüüd on asbestist ehitusmaterjalid keelatud.
Kui 60ndatel ehitati maja alates drenaazist, siis 50 aastat hiljem ei saa lambist lõhkuda taristut kuna seadused muutusid. Pikas perspektiivis see muudad maja elamiskõlbmatuks. Hallitus, niiskus ja pinnase vajumine. Drenaaz jookseb täpselt keldri põranda alt mitte maja külgedel.

Ootaks ikka sisukamat nõu kui shit happens ja päästeameti juht võib absull kõike teha.

[Scott .]

Kaevas drenaazini, lõid torud katki ja panid kauvu puukorgid ette. Nüüd on lugu ikka selline nagu 10 aastat olnud. Keldri alt jookseb drenaaz läbi ja kuna ta on katki löödud, siis surub vee läbi põranda keldri.

Kirjelda tsiteeritud osa selgelt ja üksikasjalikult lahti, et oleks aru saada, kus drenaaž algab ja lõpeb ja kus ots(ad) nüüd on. Ja milleni Sa kaevasid. Siis saad konkreetsemaid vastuseid, aga praegu jääb teema eelpool vastajatele segaseks.

Kui seadused muutusid, antakse tavaliselt üleminekuaeg omanikul vana süsteem uute seadustega vastavusse viia. Kui maja omanik seda tähtajaks ei teinud ja seadus vanaviisi lõputult jätkamise on ära keelanud, siis võib teenusepakkuja kõnesoleva muutuse ise minimaalses ulatuses teostada ja teenuse lõpetada.

Eterniitkatuste näide pole väga sobiv, kuna asbesteterniit ei kujuta katusel mingit ohtu kasutusaja kestel. Ohtlik on mahavõetud eterniit valel käitlemisel. Sadevee juhtimine reoveetöötleja trassi on pidev tegevus sõltumata maja vanusest ja mõjutab reoveepuhasti puhastusprotsesse. Või teine näide elektriturult - kui kaugloetavat mõõtjat pole 2017. aastaks paigaldatud, on energiamüüjal õigus klient välja lülitada, kuna käsitsi energiakulu arvestamine muutub ajalooks ja erandite tegemine on kallis ning seadustele enam mitte vastav. Kui vanas taristus jääks asjad nii, nagu ehitamise ajal, siis vanalinnas poleks ühtki elektriarvestit ja maksmine käiks pistikupesade ning laelampide arvu järgi (nii see kunagi oligi, tollest ajast pärineb ka vargapesa; praegu peetakse ekslikult vargapesaks mitme pesaga pikendusjuhet või jagurit).

(Ma sain kaks korda lugedes siiski vist aru - kui muud äravooluteed ei ole, teed keldri põranda keskele augu, kuhu vesi kokku valgub ja pumpad vee lihtlabaselt õue.)

[Külaline]

Sademevee eest vastutab KOV, mine sinna ja las näitavad eelvoolu ette. Pärnu vett võiks ka peedistada: mille alusel tuvastati, et tegu oli drenaaživeega. Äkki oli siiski reovesi ja siis peab Pärnu Vesi selle vee siiski vastu võtma. Mingi kaevu sissevaatamine ja tundumine, et on vist läbipaistev vesi ei ole alus tembeldada vesi drenaaživeeks. Eriti jamaks läheb asi siis, kui see vaene kaevukene veel eravalduses asub ... võõra vara lõhkumine ...