Ehitusfoorum

Garaaži veeti 3-faasiline elekter, voolumõõtjast ripub välja 5-sooneline kaabel (must, must, pruun, sinine, kollaroheline). Mustad ja pruun on faasid, sinine neutraal ning kollaroheline maandus eksju?

Vanast ajast on garaazhis 2-sooneline alumiiniumkaabel, pistikute, valgustite ja muu taolisega, ühesõnaga kogu tervik süsteem.

Kavatsen olemasolevatele vanadele valgustitele lisaks paigaldada päevavalgustorud. Tahaks vedada voolumõõtjast 5x2,5 kaabli, ja sinna ühendada siis need uued lambid, ning vahele mõned seinakontaktid.

Aga - nüüd põhiküsimus, miks selle teema tegin - kas ma tegutsen väga ettevaatamatult ja rumalalt, kui jätan ka vanad kaablid alles, ja ühendan vana süsteemi kusagilt harutoosist uue külge? (Olgu märkuseks öeldud, et see vana alumiiniumkaablisüsteem oleks kasutusel põhiliselt valgustuseks (vanad lambid), ja kontaktid samuti näiteks kandelambi jaoks, keevitused, tööriistad jms hoiaks vanadest kontaktidest eemale.)
Kui ma nii võin teha, kas sel juhul peaksin alumiiniumkaabli ühendama vaid musta (faas) ja sinise (neutraal) külge, või tuleks ka kollaroheline (maandus) mängu segada?

Ärge väga kõvasti lööge, ma ei tea elektrist eriti midagi Üheksa korda küsin, üks kord teen.

Põhimõtteliselt ju võid faasi ja nulli ühendada ka vanasse süsteemi. Mida kindlasti jälgi, on et alu ja vasktraadi kokkupuudet poleks, klemmliistuga tuleks ühendada selline koht.

Üldiselt aga ei soovita, just pistikute pärast. Kui ikka ise oled mõne lekkiva riista käest laksu ära saanud, siis tekib maruruttu vajadus maanduse järgi.

Edasi: ära vea ühte jämedat kaablit ja jätka seda igal pool, vea eraldi.

Näiteks:
1.seina "torud" kilp---1,5juhe---lamp---1,5juhe---lamp
2.seina "torud" kilp---1,5juhe---lamp---1,5juhe---lamp---1,5juhe---lamp

kontaktid samal põhimõttel, aga 2,5 juhtmega.

Kui vana kaabel on tehniliselt korras, võib muidugi ühendada.

ühes ruumis ei tohi olla maandusega ja maanduseta pistikupesi.

Vale jutt, võib küll olla. On teatud muud nõuded, mis mõnikord keelavad maandusega pistikute liiga lähedale toomise.

Tekkis uus ja veider probleem. Miks on elektrimüüja kinni plomminud voolumõõtja all oleva karbi, kust kaabel välja tuleb? Sealt pole ju midagi varastada ega pekki keerata, kuna asub peale mõõtjat?! Probleem selles, et sealt tuleb välja 5x1,5. Tahaks 5x2,5 ühendada, kas pean sellepärast elektrikud kohale kutsuma?

wax kirjutas:Tekkis uus ja veider probleem. Miks on elektrimüüja kinni plomminud voolumõõtja all oleva karbi, kust kaabel välja tuleb? Sealt pole ju midagi varastada ega pekki keerata, kuna asub peale mõõtjat?! Probleem selles, et sealt tuleb välja 5x1,5. Tahaks 5x2,5 ühendada, kas pean sellepärast elektrikud kohale kutsuma?

Voolumõõtja all on klemmliist kus on ka sissetulevad otsad, seega saaksid sealt varastada küll, selleks ka on see kinni plommitud.

See peenikeste planksoontega kaabli ühendamine otse voolumõõtja alla on üldse üks kahtlaselt haltuuramaiguline lugu.

Voolumõõtja alla peaksid käima ühendused 6mm2 kiudsoontega juhtmetega, milledel pikad hülsid otsas (voolumõõtja klemmis kinnitatakse juhtmeotsad kahe kinnituskruviga). Edasi lõpetatakse need kiudjuhtmed siis juba kas seadme (kaitselüliti, kaitselahutuslüliti) klemmidel või selleks eraldi paigaldatud klemmiblokiga, kust klient saab oma värki edasi arendada.

kotermann kirjutas:See peenikeste planksoontega kaabli ühendamine otse voolumõõtja alla on üldse üks kahtlaselt haltuuramaiguline lugu.

Voolumõõtja alla peaksid käima ühendused 6mm2 kiudsoontega juhtmetega, milledel pikad hülsid otsas (voolumõõtja klemmis kinnitatakse juhtmeotsad kahe kinnituskruviga). Edasi lõpetatakse need kiudjuhtmed siis juba kas seadme (kaitselüliti, kaitselahutuslüliti) klemmidel või selleks eraldi paigaldatud klemmiblokiga, kust klient saab oma värki edasi arendada.

Oot, tahad öelda, et elektrifirma, kes selle süsteemi sinna paigaldas, on teinud kokkuhoiu huvides ohtliku süsteemi?
Väljast kilbist tuleb läbi seina 5x2,5, siis kaitselüliti, ja sealt edasi mõõtja. Mõõtjast, nagu eelpool ütlesin, tuleb välja aga 5x1,5.
Kui mõõtjasse sisse tuleb 2,5, kas siis väljatulev 6mm poleks selge overkill?

Mul on karvane tunne, et tegemist pole EE kilbiga üldse? Mingi garaazikoperatiivi sisene jaotus vms?
Kui sul on 16A peakaitse, siis sealt väljuv peab olema vähemalt 2,5. Kui on vähem, aja ülespanija oma jama korda tegema.

Ei ole üle pingutatud. Jaotusseadmete sisejuhistiku tegemiseks on oma normid. Arvesti alla ei ühendata jäika peenikest juhet, sest klemmikruvidega vajutatakse see mõlki, halvemal juhul võib juhtmesoone pea-aegu läbi lõigata. Kuna klemmkarp on plommitud, siis pole võimalust ühendust kohendada või pingutada.

Seetõttu ongi seal vajalik jämedam kiudkaabel, millel peal spetsiaalne hülss. Arvestiklemmi topeltkruvid peavad tagama töökindla ühenduse.

Kui nüüd seda arvestist väljuvat peenikest plank-kaablit veidigi liigutada (seda tuleb ikka ette), siis ei või iial teada, mida need ühendused seal plommi taga teevad.

Fog kirjutas:Mul on karvane tunne, et tegemist pole EE kilbiga üldse? Mingi garaazikoperatiivi sisene jaotus vms?
Kui sul on 16A peakaitse, siis sealt väljuv peab olema vähemalt 2,5. Kui on vähem, aja ülespanija oma jama korda tegema.

Tegu on jah Loo Elektri kilbi all oleva garaazikooperatiiviga. Kaitse on 16A.
Seda minagi, kes ma sellel alal täielik võhik, vaatasin, et kui mõõtjast tuleb 1,5, siis sealt edasi 2,5 vedada pole nagu suht mõtet...

kotermann kirjutas:Ei ole üle pingutatud. Jaotusseadmete sisejuhistiku tegemiseks on oma normid. Arvesti alla ei ühendata jäika peenikest juhet, sest klemmikruvidega vajutatakse see mõlki, halvemal juhul võib juhtmesoone pea-aegu läbi lõigata. Kuna klemmkarp on plommitud, siis pole võimalust ühendust kohendada või pingutada.

Seetõttu ongi seal vajalik jämedam kiudkaabel, millel peal spetsiaalne hülss. Arvestiklemmi topeltkruvid peavad tagama töökindla ühenduse.

Kui nüüd seda arvestist väljuvat peenikest plank-kaablit veidigi liigutada (seda tuleb ikka ette), siis ei või iial teada, mida need ühendused seal plommi taga teevad.

Sellest järeldan, et mõistlik oleks sinna ühendada näiteks 20cm pikkune 5x6mm kiudsoonega kaabel?

Mitte päris nii.
Kilpide sisemontaaz, sealhulgas arvestite ühendamine tehakse ühesooneliste peenekiuliste (eriti painduvate) juhtmetega, faasijuhid mustad, neutraaljuht sinine - nagu ikka.

Jah, see vahejupp võiks olla üsna lühike. Klemmiblokk, millega see lõpeb, võiks asuda kohe arvesti klemmkarbi all või kõrval.

wax kirjutas:

Fog kirjutas:Mul on karvane tunne, et tegemist pole EE kilbiga üldse? Mingi garaazikoperatiivi sisene jaotus vms?
Kui sul on 16A peakaitse, siis sealt väljuv peab olema vähemalt 2,5. Kui on vähem, aja ülespanija oma jama korda tegema.

Tegu on jah Loo Elektri kilbi all oleva garaazikooperatiiviga. Kaitse on 16A.
Seda minagi, kes ma sellel alal täielik võhik, vaatasin, et kui mõõtjast tuleb 1,5, siis sealt edasi 2,5 vedada pole nagu suht mõtet...

Se kah otseselt õige väide pole, nimelt pingelang oleneb otseselt juhtme pikkusest, ja 10cm 1,5 + 30m 2,5 on parem kui 30,1m 1,5

See selleks, mine peksa neid seal loo elektris.

Rahvas, kuidas tavaliselt selle asjaga lood on? On ühe katuse all rida garaazhibokse, 10tk ühelpool, 10tk teisel pool. Ja otsa välisseinal on kilp, kust jooksevad boksides olevatesse voolumõõtjatesse kaablid. Igasse boksi oma kaabel. Mina olen boksi omanik. Kas reeglina kuulub see kaabel mulle, või elektrifirmale? Ehk siis - kui see ära varastatakse, kelle kulul uus paigaldatakse?

wax kirjutas:Rahvas, kuidas tavaliselt selle asjaga lood on? On ühe katuse all rida garaazhibokse, 10tk ühelpool, 10tk teisel pool. Ja otsa välisseinal on kilp, kust jooksevad boksides olevatesse voolumõõtjatesse kaablid. Igasse boksi oma kaabel. Mina olen boksi omanik. Kas reeglina kuulub see kaabel mulle, või elektrifirmale? Ehk siis - kui see ära varastatakse, kelle kulul uus paigaldatakse?

Lepingus on kirjas liitumispunkt. Sealt maalt hakkab sinu ala. Seega kui sul mõõtja on boksis ja plommitud, peaks ka liitumispunkt seal olema.

Fog kirjutas: Lepingus on kirjas liitumispunkt. Sealt maalt hakkab sinu ala. Seega kui sul mõõtja on boksis ja plommitud, peaks ka liitumispunkt seal olema.

Selle peale ise ei tulnudki, et lepingus see kirjas võiks olla
Tänud!

Mõõtja ning automaatlüliti on boksis ja plommitud, liitumispunkt on aga lepingu järgi "Garaazide peakilbi väljund". Niiet elektrikel on vist täielik õigus nõuda mult raha kilbist boksi veetud kaabli, toru, kinnitusvahendite jms. eest

wax kirjutas:Mõõtja ning automaatlüliti on boksis ja plommitud, liitumispunkt on aga lepingu järgi "Garaazide peakilbi väljund". Niiet elektrikel on vist täielik õigus nõuda mult raha kilbist boksi veetud kaabli, toru, kinnitusvahendite jms. eest

Jah, seljuhul pead selle kinni maksma.

wax kirjutas:
Kui ma nii võin teha, kas sel juhul peaksin alumiiniumkaabli ühendama vaid musta (faas) ja sinise (neutraal) külge, või tuleks ka kollaroheline (maandus) mängu segada?

Sinist ja kollarohelist kokku ühendada ei tohi!

Sinist ja kollarohelist tohib kokku ühendada küll peajaotuskilbis. Aga üha enam tundub, et tõesti kipub olema nõue, et elektritöid võib teha vaid paberitega mees, igati õigustatud, sest paljud foorumi väited on ebapädevad või suisa valed. Kuid mis salata, elektripädevuseksamil enamus seltskonnale on peale eksamit see valdkond täiesti tundmatu, mis siis isehakanud tegelastest tahta.

Ma olen seda varasemas foorumis juba rääkinud kuidas teha tuleb. TN-C (4 juhet) üleminek TN-S süsteemile (5 juhet) tehakse peajaotuskilbis (seda üleminekut võib olla vaid üksainus) Sissetulev PEN juhe jätkub "N latil" edasi N-na (sinine juhe). Sinna N lati külge ühendatakse lahtiühendatav sild PE latilt. Lahtiühendatav on sellepärast, et saaks kontrollida, et mingi isehakanud külaelektrik poleks neid N ja PE ühendusi rohkem kuskile teinud. Kui sild lahti, peab PE ja N näitama omavahel lõpmata suurt takistust.

PEN juhi peaks tegelikult ühendama PE latile, kuna see peab täitma eelkõige kaitsemaanduse rolli. Võib teha muidugi ka topeltühendusi, et seadmed ja inimene oleks võrdselt kaitstud.

Siin on sellest veidi juttu: http://elektrik.pri.ee/modules/newbb/vi ... SC&start=0


Aga jah, sellega olen tõesti nõus, et elektritööd pole selline ala, kus igaüks kätt proovima peaks.