Ehitusfoorum

Kas keegi oskab öelda/arvutada millise effekti annaks pööningule soojustuse lisamine kui praegu on 5 cm klaasvilla? Tegemist paneelmajas oleva viimase korruse korteriga, iga korter kütab ise. Kui palju võiks arvestada kokkuhoidu küttelt (%) kui lisada olemasolevale kas näit. 5 või 10 või ...(mingi mõistlik paksus) cm villa? Siis teaks umbes selle tegevuse tasuvusaega arvestada. Pinna suurus arvatavasti % arvutamisel ei oma tähtsust.

Lisan, et sisetemperatuur keskmiselt 20 C. Pööningul olevat temperatuuri ei tea täpselt, võibolla veidi välistemperatuurist peaks soojem olema. Keskmiseks välistemperatuuriks kütteperioodil ilmselt sobib 0 C?

Ja aastas kütmiseks kulub praegu u. 7000 kWh

Vajalik teha kogu maja soojusarvutus.
Kasuta valemit Q=U*A*dT, eraldi arvutused pööningule, maja seintele. A on konstruktsiooni välispindala, mõõda mõõdulindiga ära. dT o temperatuuride vahe, võta see 40. U on soojustuse erijuhtivustegur. Saad selle materjalitootjate kodulehelt.
Q on soojuskadu vattides, korrutades ajaga (näiteks tunniga saad soojakao tunnis.

Tere. Lisaks juurde põrandad, aknad/uksed, vent, külmasillad, infiltratsioon. Piisavalt keerukas. Isegi energiaaudiitoritele. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

Küsimus oli "millise effekti annab soojustuse lisamine....."
Täpne vastus oleks: positiivse effekti.

Milleks seinu, aknaid, uksi jne arvestada on vaja? Soojuskadu nende kaudu peaks jääma ju samaks, muutub soojuskadu lae kaudu. Kas ei saa arvutada sellel alusel, et kui praeguse õhukese villakihiga on soojuskadu lae kaudu X kWh aastas, siis Y cm villa lisamisel peaks soojuskadu olema Z kWh ja saab välja tuua selle muutuse %?

Ei pruugi olla ainult positiivne effekt. Kõik oleneb kui palju soojustamise peale raha kulub ja kui palju see aitab aastas kokku hoida. Rahaline effekt huvitab. Kui tasuvusaeg väga pikk on, siis ma väga tõsiselt selle üle ei mõtle, sest võibolla 10+ aasta pärast elan teises kohas.

Tere. Kahjuks selline arvutusloogika ei päde. See % tuleb leida läbi kogu hoone soojuskao muutuse. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Ega siin polegi vaja mingit täppisarvutust, miks ei peaks saama siis arvutada lae soojuskao muutuse põhjal kui ülejäänud soojuskaod jäävad samaks ning on teada ruumide praegune soojuskadu?
Arvestan, et praegune soojuskadu on 7000 kW/h. Kui praeguse villakihi kaudu teoreetiliselt (peaks saama kuidagi villa paksuse ja pindala kaudu arvutada, arvestades sise- ja välistemperatuure?) peaks kadu olema näiteks 2000 kWh ja pärast X paksusega villa lisamist 1300 kWh, siis muutuks kogu soojuskadu 7000->6300, mis annaks protsentides 10%?

Tere. Aga pange laele 3X, siis hakkab see laesoojustus energiat juurde tootma. Peale 10 X laesoojustust pole üldse enam kütteallikaid vaja. Perpetum mobile! Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

Mis ... jutt see nüüd on?
Kui praegune reaalne soojuskadu on u. 7000 kWh aastas ja lae kaudu kaob sellest 2000 kWh ehk 28,5% (lihtsalt näitena toodud number), siis ülejäänud 5000 kWh soojuskadu e. 71,5 % kogukaost jääb isegi siis alles kui lae soojuskadu üldse ei oleks.

Sulle öeldi ju - kokkuhoiu % tuleb leida läbi kogu hoone soojuskao muutuse... Kuni sul pole teada - kui suur osa sinu korteri soojuskaost lahkub lae kaudu - pole sul ka võimalik lae lisasoojustuse tasuvust arvutada.

Kumba varianti sa silmas pead - soojustada kogu pööning või ainult sinu korteri pealt ?

Külaline kirjutas:Mis ... jutt see nüüd on?
Kui praegune reaalne soojuskadu on u. 7000 kWh aastas ja lae kaudu kaob sellest 2000 kWh ehk 28,5% (lihtsalt näitena toodud number), siis ülejäänud 5000 kWh soojuskadu e. 71,5 % kogukaost jääb isegi siis alles kui lae soojuskadu üldse ei oleks.

sinu probleem ongi see "lihtsalt näitena toodud number", kui sa selle oskad reaalselt hinnata n: termokaameraga mõõtmise vms läbi, siis on sul võimalik seda arvutada, muidu mitte. ühe korteri lae soojustamine ei anna mõõdetavat efekti.

Milleks siis villadel soojusjuhtivustegur on antud kui selle abil midagi arvutada ei saa? Näiteks 0,040 W/mK.

Küsija on lähteülesandes püstitanud ju võrdluse nõude - mitu %!!! See eeldab et on vaja arvutada nn. enne soojustamist ja siis pärast soojustamist. Ja küsija on küsinud kogu maja kohta mitte konstruktsiooni. Seejuures annabki kogu maja number õige pildi, konstruktsiooni omaga võib meeltesegaduses ennast kosmosesse unistada.

oi, oi millised imelikud vastused
keegi piirfeld kukkus hoopis pange
andke küsijale head nõu või olge hoopis vait !

Mina oma aastate tagusest kortermaja elust mäletan, et soovitasin ammu vanale neukamaja pööningule villa
puistata, lõpuks seda ka tehti
Viilkatuse all pööningul oli tolleaegne katuslagi sellisest hallist puulaastplaadist, kui paks - arvan, et koos laepaneeliga vähemalt 300 mm
Puistevilla puhuti peale ca 300 mm, soovitsin küll 500, aga hoiti kokku
Ma tegin talve alguses peale isoleerimist lihtsa mõõtmise infratermomeetriga:
pööningul oli villakihi peal -3 ..-4 *C, villakihi all lae peal +12 *C ja kolmanda korruse korteri laetemperatuur + 20 *C
Siit näeb, et juba 300 mm puistevillakiht peab pea 2 x paremini soojust kui vana neukaaegne pööningu lagi

Külaline kirjutas:Kas keegi oskab öelda/arvutada millise effekti annaks pööningule soojustuse lisamine kui praegu on 5 cm klaasvilla? Tegemist paneelmajas oleva viimase korruse korteriga, iga korter kütab ise. Kui palju võiks arvestada kokkuhoidu küttelt (%) kui lisada olemasolevale kas näit. 5 või 10 või ...(mingi mõistlik paksus) cm villa? Siis teaks umbes selle tegevuse tasuvusaega arvestada. Pinna suurus arvatavasti % arvutamisel ei oma tähtsust.

Sellistest numbritest ei näe ega tuleta mitte kui midagi.

Lähteülesanne on püstitatud puudulike andmetega. Seda tehet polegi võimalik teha. Kui ka anda vajalikud andmed, siis vaevalt keegi viitsib tunde seda kokku arvutada.

Kui nüüd lähtuda andmetest, et lae peal on 50 mm villa ja hoonet köetakse elektriga ning muud piirded on enamvähem, siis võib väita, et 100mm villa lisamine annab olulise kokkuhoiu ja tasuvuse aeg on võrdlemisi lühike. Mida paksemaks ja kallimaks soojustamine teha, siis ka tasuvusaeg pikeneb.
Samas kui hoonet köetakse oma metsa puude ja prahiga, siis tasuvus ja selleks kuluv aeg on küsitav.

Aga kui soojustada lagi meetrise villa kihiga ja hoida akent lahti, siis kui pikk on tööde tasuvuse aeg ?
Kui vähendad ühe hoone osa soojuskadu, siis teiste osade kaudu häviv protsent tõuseb koheselt.

Ühesõnaga mõtle palju Teil on mõistlik kulutada maja remondile ja tehke see ära. Kui 100mm lisamine on normaalne, siis tehke seda. Kui tundub ka 150mm lisamine rahakotile normaalne, siis tehke seda. Tööosa antud tehtes on sisuliselt sama. Kui läheme tänapäevase soojustuse 500-600mm juurde, siis tasuvus on väga pikk ja tihti ka saavutamatu ning vaadelda tuleb hoonet kui tervikut. Ühe osa üledimensioneerimine ei anna enamasti tulemust kui teised osad on aladimensioneeritud.

Tere, kodanik Turbomatic. Te olete õigel teel. Nagu ütles juba V.I.Lenin on tõe kriteerium praktika. Seega küsimustele täpse vastuse saab alati kui oma mõte praktikas teostada ning tulemused üle mõõta. (Mõni mõõtmine võib küll aastakümneid aega võtta, aga mitte konkreetses situatsioonis). Pole vaja mingeid insenere, kes kinganumbri alusel ei oska isegi diferentsiaalvõrrandeid lahendada. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Püüdsin mingeid ligikaudseid arvutusi ise teha, arvestades praegust kulu küttele ning lagede ning välisseinade pindalasid ning nende soojustuse erinevusi. Naabriga ühiste seinade kaudu soojust ei kao, pigem tuleb, sest tõenäoliselt hoian veidi madalamat temperatuuri. Soojus liigub kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temeratuuriga kehale. Samuti põranda kaudu ei kao, sest eeldatavasti on mu põranda temp. madalam kui alumise naabri laes. Tegelikult pööningu soojustamine peaks mõjutama ainult ülemiste korterite energiakulu, alumistel väheneks sel juhul kui ülemise korteri põranda temperatuur tõuseb?

Teemaalgataja kirjutas:Tegelikult pööningu soojustamine peaks mõjutama ainult ülemiste korterite energiakulu, alumistel väheneks sel juhul kui ülemise korteri põranda temperatuur tõuseb?

kui sul on toas soojem ,siis tõuseb ka põranda temperatuur ja vastupidi, kui tõuseb põranda temperatuur on toas soojem. soojusenergia ei ole vektor mis liiguks ainult kindlas suunas (üles) ja see kallutab su maailmavaadet ja tekitab illusioone, et sulle tekib mingi suuna osalisest isoleerimisest märgatav kokkuhoid. Seda sulle üritatakse seletada, et seda peab vaatama komplektselt (kõikides suundades) ja võit saavutatakse ainult tervikut arvestades

Reaalsuses on ilmselt see, et soe püsib su toas natuke kauem, aga kokkuhoidu ei teki kuna energia kaob teiste piirete kaudu, sest su tuba ei ole naabri omast lõpmatult jahedam. Kui raha üle lase käia viska villa peale ega sa palju vaesemaks ei jää.

Külaline kirjutas: Reaalsuses on ilmselt see, et soe püsib su toas natuke kauem, aga kokkuhoidu ei teki kuna energia kaob teiste piirete kaudu, sest su tuba ei ole naabri omast lõpmatult jahedam.

Kas mitte kogu soojustamise eesmärk ei ole aeglustada "küttekehalt" pärineva soojusenergia liikumist "varestele"?
Kui me lisasoojustame (vähendame piirde soojusjuhtivust) ühe piirde (lae) siis kas teise piirde (seina) soojusjuhtivus suureneb et mingit küttekulu vähenemist väidetavalt ei toimu?
Seda eeldusel et sisetemperatuuri jätame samaks kui enne lisasoojustamist!

rokikas kirjutas: Kas mitte kogu soojustamise eesmärk ei ole aeglustada "küttekehalt" pärineva soojusenergia liikumist "varestele"?

Kui muud piirded jäävad isoleerimata (ja tegu on isoleerimata piiretega kortermajas), siis mingit mõõdetavat võitu ei saa või on seda võitu väga raske mõõta ja seda see pikk teema siin selgitabki. Ka siin foorumis on lugematu arv teemasid kus (võibolla ka sina) väidad, et ei ole mõtet soojustada seina, kui aken jääb avatuks. Küsimus ei olnud kas füüsika on füüsika vaid millise efekti see tegevus annaks.

Ühes komponendis on teemaalgatajal võimalik kohe veenduda ja arvutada välja isoleeritava korteri laepind, materjalikulu ja töö maksumus. Võrrelda seda oma sissetulekuga ja tegutseda. Kindel on see , et efekti on võimalik arvutada ja ka mõõta, kui selleks palgata insener kes seda teha oskab. Arvestatavat efekti on võimalik saavutada, kui isoleerida terve kortermaja laepealne korraga jne.

Külaline kirjutas: kui sul on toas soojem ,siis tõuseb ka põranda temperatuur ja vastupidi, kui tõuseb põranda temperatuur on toas soojem.

Reaalsuses on ilmselt see, et soe püsib su toas natuke kauem, aga kokkuhoidu ei teki kuna energia kaob teiste piirete kaudu, sest su tuba ei ole naabri omast lõpmatult jahedam.

Miks põrand peaks soojemaks minema kui ma hoian toatemperatuuri koguaeg ühtlasena? Naabri omast jahedamaks jääb ikka samamoodi, sest lihtsalt ei taha üle 20 C temperatuuri.

Teemaalgataja kirjutas: Miks põrand peaks soojemaks minema kui ma hoian toatemperatuuri koguaeg ühtlasena?

Soojusvahetuseks nimetatakse energiaülekannet ühelt kehalt teisele, ilma seejuures tööd tegemata. Soojusvahetus esineb erineva temperatuuriga kehade vahel. Soojus liigub alati soojemalt kehalt külmemale.

...ja külm külmemalt soojemale