Ehitusfoorum

Palun vaadake üle ja andke oma hinnang kui õige või vale seal kõik on. Kiirelt tehtud joonis.
http://tinypic.com/r/34pkxvk/8

KÕIK pistikupesad ja pesemisruumide valgustid peavad olema rikkevoolukaitsega, pliit on parem ilma, kelder võiks ka olla, kindlasti muidugi pistikupesad. Ja mitte üks RVK kogu maja peale vaid vähemalt 2-3.
PE ja N lati juures kõigile kaablisoontele rühmanumbrid peale (samad, mis automaatidel).

Head nõuanded.
---Vannitoa valgustuse eraldi RVK all panemine jääks tänasel päeval ära sest kaabeldused on juba tehtud praktiliselt ning seega jääb alles variant terve ülemine korrus RVK all panna sest selle sõlmega ta ühenduses on.
---Pliidi saan välja jätta.
---Märgised teen soontele peale.
Jääb ainult teise RVK lisamine. Selle saaks ma teha voolumõõtja kappi kui tulen sealt 5-e soonelise kaabliga kaitsmekarpi. Kolmanda N lati saaks panna alla paremasse nurka.
Sellisel juhul oleks :
I RVK : 9, 8, 7
II RVK : 2, 3, 5 ,6

Lisan veel juurde, et ühefaasilistel gruppidel on soovitav kasutada ikka 2-pooluselisi rikkevoolukaitseid, mitte 4-pooluselisi. Ühes naaberteemas oli selle põhjustest juttu.

Kas RKV-l ei peaks mitte ülemise klemmi kaudu vool peale tulema ja alt siis saab kammiga ühendada kohe kaitsmetereaga? vähemalt ma olen näinud selliseid lahendusi. Siin esimeses postis oleval skeemil on asi vastupidi lahendatud

No ma ei tea, Mul praeguses korteris on elukutselise elektriku poolt samamoodi ühendatud RVK ja vähemalt viimase viie aasta jooksul pole küll probleeme olnud. Seda kammi oli ta kasutanud RVK-sse faasi toomiseks kaitsmete alumisest ühendusest täies pikkuses. Võibolla on sinu nähtud variandil sama süsteem kuid see kamm mis ühendas RVK-d ja kaitseautomaate ajas sind segadusse sest jääb mulje nagu oleks RVK sealt edasi jagunenud.

Elektronidel ei ole vahet kummast otsast nad RVK-sse sisenevad, eriti veel vahelduvvoolu korral.

Rikkevoolukaitse juba mainiti ära, võiks kasutada siiski sobivamat.
Et pistikupesad (mitte pistikud) läbi rikkevoolukaitsme peavad käima, ka juba mainiti.
Mis karakteristikuga need grupikaitsmed on?
Ja mis karakteristikuga peakaitse?
16A peakaitse ja 16A grupikaitse - kumb neist enne välja lülitub? Või lähevad mõlemad korraga?
Kui selline lahendus elukutselise poolt tehtud on, tuleks ta pigem üles puua, kui elektriseadmeid ehitama lasta.

kasutaja9998 kirjutas: ,,,,,
Mis karakteristikuga need grupikaitsmed on?
Ja mis karakteristikuga peakaitse?
16A peakaitse ja 16A grupikaitse - kumb neist enne välja lülitub? Või lähevad mõlemad korraga?
Kui selline lahendus elukutselise poolt tehtud on, tuleks ta pigem üles puua, kui elektriseadmeid ehitama lasta.

Surmanuhtlust Eestis enam ette nähtud ei ole,
Kaitselülitite karakteristikute valikuga tuleb tagada nende väljalülitumine ettenähtud aja jooksul. Vastasel korral võib keegi surma saada ja siis pannakse elektri eest vastutav isik kinni.
Eelmisest kommentaarist kumab läbi arvamus, et erinevate karakteristikute kasutamisega on võimalik tagada lühiseselektiivsus (mis seadusega kohustatud iseenesest ei ole) - üsna tühi lootus.

Selektiivsuse seisukohast ei puutu kaitselülitite rakendustunnusjooned (karakteristikud) üldse asjasse. Minikaitselülitid (MCB) ei ole reeglina üksteise suhtes lühise korral selektiivsed, isegi mitte 16A lüliti 20A või 25A suhtes, olenemata tunnusjoonest.

Rikkevoolukaitse on õige tõesti. Minu paha!
Pistik või pesa- see on põhimõtteline vahe.
Mis selleks peakaitsmeks on? Sular või kaitseautomaat?
Miks ma seda küsin? Seletan lahti.
Peakaitse peab olema plommi all. Kui seal plommi all on sular, siis on selle element samuti plommi all, st. vahetamiseks on vaja plomm eemaldada ja siis ametniku poolt uuesti paigaldada. Mis on tasuline teenus.
Kui peakaitsmeks on kaitseautomaat, siis selle lülitusmehhanism on reeglina plommi alt vaba.
Kui on sular, siis on kõige kavalam enda poolt panna nn. topeltkaitse automaadi näol, mis on tiba kiirem kui see sular. Selleks ongi karakteristikuid tarvis teada.
Eespool selektiivsust juba mainiti. Nii väikeste voolude vahega seda tõesti ei saavuta, sestap, kui peakaitsmeks on automaat, siis üle 6A kaitselülititel selle sabas sisulist mõtet pole. Kui, siis lüliti asemikuna- saad grupi vajadusel välja lülitada.
Kui on plaanis peakaitsme vahetus, siis lase sinna ikka kaitselüliti, mitte sular installida. Ja vaata et, see kaitselüliti ei satuks sinna ei A, B, ega C karaga.
D on juba OK.
Edu!

suht jah - pistik on pulk, mida sa pessa ehk pistikupessa paned, et särtsu saada. pistikupesa ehk pesa sisse läheb pistik jnejne

risto2690 kirjutas:Ja mis vahet seal on kas PISTIK või PISTIKUPESA. See on üheselt mõistetav.

Neil on samasugune vahe nagu mnnil ja vtul. Selle järgi on hea meelde jätta.