Vundamendi ehitus madalal pinnasel

[jal]

Tegemist siis suhteliselt madala pinnasega, kus suurvete ajal tõuseb vesi peaaegu pinnaseni. Mulda on 25-30cm ja selle all vesiliiv. Maja auk maha märgitud ja muld seest välja kühveldatud. Nüüd siis vundamendi kohale paarkümmend cm sügav kraav. Siis saalungid sellele kraavile. Armatuur sisse ja betoon kuni maapinnani. Sinna peale kolm rida 300mm fibot. Siis tagasitäide kuni 20cm ülemisest pinnast. Sinna peale siis 10cm peno armatuur, küte ja 10cm betoon.

Kui palju vigu märkate jutus?

Jal_

[jal]

Lugesin raamatut, foorumit. Kuid endiselt on kõige suuremaks probleemiks hüdroisolatsioon? Kas tasub üldse jännata? Kuivendustorusid ei ole ju samuti mingit mõtet panna. Enamuse ajast oleks need täis või loksuksid pooltühjana.
Valaks taldmiku ja sinna lapiks fibost peale kolm kihti!?



jal_

[jal]

Kui ma teen plaatvundamendi madalale (vesi on kõrge varem kevadel ja hiljem sügisel) pinnasele, kas ma pean siis üritama kogu vundamenti niiskusest täielikult ära isoleerida? Torkan vundamendi nii öelda kilekotti!?

Kui teha kehva hüdroisolatsioon, kas siis oleks targem seda üldse mitte teha?!? Kuna siis oleks seal tõenäoliselt niisuks ka siis kui maapind juba kuiv on!?

[Hiid]

Mul analoogne situatsioon.
Koorisin musta mulla ära.
Selle peale vedasin paarkümmend senti kildu.
Killu kõrvale panin drenaazi toru.( Onn on natuke kõrgemas kohas, kui ümbruskond, nii et iseeneslik äravool tekkis.)
Killu peale tuli taldmik. 50x30cm. oli vist.
Selle peal on kaks kihti Fibot. Kokku 50cm.
Vundament on klassikaline, alt tuulduv.
Peal on sõrestik majake.
Esialgu püsib püsti

[Kalvis]

Kõige ohtlikum on sulle pinnase kandevõime. Kui see pole probleemiks, ehita mis liiki vundamenti tahad.
Kõige ökonoomsem tundub sulle olevat postvundament, sest liigvee korral tuleb põranda nullpind teha kõrge. Posti on palju lihtsam hüdroisoleerida. Samuti majaalune tuuldumine ei tekita liigseid niiskuseprobleeme.
Muude vundamendiliikide puhul tuleb enne põrandat teha korralik hüdroisolatsioon.