Ehitusfoorum

Tere,

Ehitan keskkütet ja tekkinud on mõned küsimused.
Maja on 100m2, tuhaplokist ja 100mm õhekrohviga peno ümber. Praegu kütan ahju ja õhksoojuspump undab ka seina peal. Tüdinenud sellest jamast. Soetasin vähekasutatud Jäspi Tupla 2S katla 25/25/6 kw (puu/õli/el)
Tubadesse tulevad radiaatorid seinale.

Põhiliselt hakkab kütmine toimuma puu põletamisega, õli ja elekter jäävad varuvariandiks. Katlale tuleb kõrvale 1100l akupaak tarbevee soojusvahetiga. 4-tee ventiil koos Danfoss automaatikaga kolib katla pealt akupaagi peale. Katla tarbevee soojusvaheti jääb kasutuseta.

Nüüd mõned küsimused targematele:

1. Mitme kraadine termostaat katla ja paagi vahele panna?
2. Kas piisab, kui kogu suur ring vedada 20mm toruga (umbes 8 radiaatorit, kõik 1. korrusel)?
3. Kui osa liinist jookseb läbi pööningu, kas pean kõrgeima koha peale õhutuse tekitama?
4. Kas on mõtekas igale radikale kraanid vahele panna? Poolepööru või keeratavad?
5. Kui kõrgele akupaaki paigaldada soojusvaheti tarbeveele? Horisontaalselt või vertikaalselt?
6. Kas on mõnda kindlat muundurit (inverter?) mis grundfosi pumpadele sobib (maal vool vahelduv ja mõned korrad aastas kaob ära)

Ehk keegi viitsib vastata, hiljem tuleb kindlasti veel küsimusi.
Praegu on asjad nii kaugel, et katel on paigas ja akupaak konstrueerimisel, esikülg veel keevitada. Korsten olemas, ootab paigaldamist.

Millisest jamast tüdinenud oled? Selle katlaga ju kütad sarnaselt ahjuga - 50 cm puud ja ega kolle ka vist palju suurem ole. Kui praegu on üks korralik ahi, siis satub selle umbropsu (sellele viitavad esitatud küsimused) mürgeldamise mõttekus tugeva küsimärgi alla.
Praegusel ahjul ju korsten on, milleks uus?
Akupaagi konstrueerimine ja esikülje keevitamine vihjaks nagu millelegi kandilisele- oled ikka kindel, et see surve all ei rebene?

Sisult küsid küttesüsteemi projekteerimist. Enamus küsimusele vastab projekteerija.
Mõned vastused:
1. -Sõltub küttesüsteemist
2. - kõik on võimalik ja samas võid kergelt pange panna. Pöördu projekteerija poole, see lahendus nõuaks väga häid arvutusi.
3. Jah
4. Üldiselt jah. Annab parema reguleeritavuse, mobiilsuse jne. Aga jälle on palju nippe, alati pole vaja.
5. Projekteerija vastab.
6. Ikka on.

Mnjah, ahjul laod kolde täis ja kåtad korraga ära ning rahu majas. Osadel kateldel käid veel paar korda puid juurde lisamas, et åldse paak soojaks saada. Asjal oleks jumet, kui oleks pelletikatel. Kaob igaohtune kåtmine ära.

Asja mõte on selles, et saada lahti puudega tuppa tassitavast sodist ja tolmust. Samuti pidev õhksoojuspumba ümin hakkab vaikselt ajudele. Elektrikulu pole ka meeldiv. Ootan veel arvamusi, ettepanekuid. Projekti esialgu tellima ei hakka.

keemik kirjutas:Mnjah, ahjul laod kolde täis ja kåtad korraga ära ning rahu majas. Osadel kateldel käid veel paar korda puid juurde lisamas, et åldse paak soojaks saada. Asjal oleks jumet, kui oleks pelletikatel. Kaob igaohtune kåtmine ära.

Sellele katlale saab õlipõleti asemel pelleti külge kruvida. Nii kaua kui kaks kätt otsas ja eluvaim sees, kütan puudega.

Suvaline katel pelletikatlaks pööramisel pole katla kasutegur päris sama.
Õhksoojuspumba üminat vähendab oluliselt, kui pump on kummipuksidel (hind alates 7 € komplekt, ise võid alla kruvida).

pold kirjutas:Suvaline katel pelletikatlaks pööramisel pole katla kasutegur päris sama.
Õhksoojuspumba üminat vähendab oluliselt, kui pump on kummipuksidel (hind alates 7 € komplekt, ise võid alla kruvida).

Pumba välisosa on mul eraldi vundamendil ja kummipuksidega, see ei häiri. Siseosa puhur käib pinda. Olen käinud kuulamas tippklassi pumpade siseosasi (omal mingi mitsu) undavad kõik ühtemoodi. Nagu mingi sundolukord- tahad sooja, kuula selle tootmist

Kuidas siis radika liinide vedamine õigem on? Magistraal ühetasapinnaliselt pööningule ja iga radika juurde allaviigud? Või on õigem põranda äärde süvistada ja iga radika juurde ülesviigud? Loomulik tsirkulatsioon pole teema, kuna niikuinii tuleb pumpadele varutoide aku ja muunduri näol...

Mõistlikum süvistada, kui vähegi kannatab. Pööningule minekuga on probleemideks kogunev õhk, täiendav soojustamine ning ka suurem materjali kulu. Kui süvistad, siis saad äkki süvistada ka tõus seina sisse ning sinna kand radika torule, ei jää põrandale segavaid torusid.

Arvestades kui väikese asjaga tegu, mis siin ikka niiväga projekteerida. Akupaagiga katlasüsteemi põhimõttelisi skeeme leiab netist küll ja nende järgi saab väga edukalt ka asja valmis teha. Enda peal tõestatud. Ümber sai aasta hiljem tehtud vaid niipalju, et radikatest tagastuva vee toru tõstetud akupaagi alaosast alt üles vaadates 2/3 peale.
Katla ja paagi vahelise ühenduse teed sellise läbimõõduga torust, nagu katla väljund-sisend. Metalltorust loomulikult. Vahele segamissõlm (laddomat või mis ta oligi), et katla temp ühtlane püsiks (72 kraadi). Paagist välja jälle uus segamissõlm 3-tee ventiiliga, peamagistraali teeks mina 8 radika puhul kui projekti pole alustades 1 1/4 tollist ja iga kahe radika järel läbimõõtu vähendades. viimased kaks radikat siis 1/2 tolli. Metalltorust räägin. Peamagistraalist radikatesse 1/2 toru, radikad valiks purmo vko tüüpi, altühendusega, vähem jebimist. Pööningule ära torudega roni, neid on nähtud, kehv ning kallis soojustada, samuti toimetada kui miskit vaja teha. Toas olev püstik toimib ka kütteallikana, pööningul olev ilmakütjana.
Alupexi ära kasuta, jääb kole. Ilusti paigutatud metalltoru keermesliidetega imo kõige kenam kui nähtavale jääb ja kütte puhul säilivus 50+ aastat. Jebimist muidugi on rohkem kui plastiku puhul, aga teed seda ühe korra!

lambaants kirjutas:.... Ümber sai aasta hiljem tehtud vaid niipalju, et radikatest tagastuva vee toru tõstetud akupaagi alaosast alt üles vaadates 2/3 peale....

Et siis radikatest tagastuva vee toru ülemise kolmandiku piirile? Ilmselt selleks, et tagastuv ca 45-50 kraadi vesi ei seguneks põhjas oleva jahedama veega?

Hakkan lähipäevil paagile muhve külge keevitama, teeks kohe õigesti...

E: Vaatasin paakide pilte netist, enamusel ikka trassi tagasivool alumises kolmandikus.

MA ise küll ei usu et see soovitus üldse hea oli. Aga kui patsient ise arvab, et toimis siis peab ka mõni katsejänes olema. Järgmine kord kasuta kristallkuuli, sajandeid ära proovitud lahendus.

Tänak kirjutas:

lambaants kirjutas:.... Ümber sai aasta hiljem tehtud vaid niipalju, et radikatest tagastuva vee toru tõstetud akupaagi alaosast alt üles vaadates 2/3 peale....

Et siis radikatest tagastuva vee toru ülemise kolmandiku piirile? Ilmselt selleks, et tagastuv ca 45-50 kraadi vesi ei seguneks põhjas oleva jahedama veega?
Hakkan lähipäevil paagile muhve külge keevitama, teeks kohe õigesti...
E: Vaatasin paakide pilte netist, enamusel ikka trassi tagasivool alumises kolmandikus.

Muidu hea pilt aga katlaühendused teeks mina küll risti vastupidi.

Tänak kirjutas:Hakkan lähipäevil paagile muhve külge keevitama, teeks kohe õigesti...

E: Vaatasin paakide pilte netist, enamusel ikka trassi tagasivool alumises kolmandikus.

On neid nähtud nii ja naa. Minul segas allotsas olev tagastuv toru vee liiga ära ja tulemuseks oli läbivalt 40 kraadine paak valdava osa ajast kui kogu tarbimine ainult paaki valmis köetud vee arvelt käis.
Aga sa tee kohe kaks ühendust, üks ülemise kolmandiku peale, teine alla. tagastuvale torule kolmik vahele ja kraanid. oluliselt kallim ei tule, aga saad mängida kuidaspidi parema tulemuse annab.
PS Pealevool võta ikka paagi tipust kui tarbevee boilerit kütta pole plaanis.

Nii, asjad nüüd sealmaal, et varsti saab süsteemi katsetamiseks täitma hakata.

Omal oli selline mõte, et täidan kaevuveega läbi pesumasinale mõeldud kristallifiltri (polüfosfaat?). Paneks ta vaikselt 10 liitrit tunnis jooksma, et asi rahlikult mõjuda jõuaks
Samas inimene, kes asjast mõndagi teab, soovitas kasutada vihmavett. Mida arvate?

Pole seal eriti vahet kui täidad ka otse kraaniveega. Probleemid tekivad kui pidevalt tuleb lisad vett juurde.

Kui palju katlakivi tekib, oleneb vee hulgast ja sellest kui palju vesi sisaldab katlakivi tekitavaid aineid. Kuna akupaagiga vee maht võib olla kordades suurem kui ilma paagita, siis tekib ka katlakivi kordades rohkem. Sellele vaatamata eramaja ühe- või paarikordsel täitmisel tekkinud katlakivi hulk reaalselt mingit mõju ei tohiks avaldada. Mingi kiht tekib, see on selge. Näiteks kui elektriboileri küttekeha ära puhastasin, siis algul oli küttes täielik vaikus, aga juba kuu aja pärast oli heli juba mingil määral kuulda. Selle ajaga oli boiler kütnud võibolla 2000 l, seega oli aru saada et 2000 l vee kütmisel oli juba tekkinud katlakivi kiht, mis mingit mõju avaldas. Muidugi boileri küttekeha ja katla küttepinna suurustel on oluline erinevus.

Teema algatajalt küsiks kuhu nüüdseks oled jõudnud?

Oman sama katelt, hetkel köetavat pinda samuti kuskil 100m2 ning läheb samuti akupaak vahele.

Millise ühenduse teed? katel jne lähevad keldrisse ?
Kui kahetoru süsteemi teed, siis millise lahenduse peale mõelnud oled?
Katla üleval otsas oleva seguventiili kasutad ära tarbevee voilerile või radikatele?

Minu idee enda järgi:
paak/katel jne keldri:
nr1:
Akupaagist- kollektor peale/tagasivoolule, pump vahel ning kollektorist otse väljavõtud alu radikatele. 20mm alu või pe-xa torudega. Kuna aknad laiad (2m) siis iga toa peale vabalt ribi/ruut.

Nr2:
Altjaotusega. Akupaagist tuleks 1,1/2 magistraaliga mööda keldri lage/seina peatoru, mis iga radika paari tagant sammu võrra läbimõõtu vähendaks. viimane radika paar ja magistraal jääks sama läbimõõduga toru peale.

Kuhu pole veel jõudnud asjadega on see, et kas keldrist teise korruseni jooksvad nn püstikud jätta korruste vahel eraldi või näiteks ülemise+ alumise korruse radikas kokku x2 või iga tuba eraldi.

Tagasivool radikatest akupaagini oleks sama sammu suurenemisega mis pealevoolul.



Kollektoriga tundub esialgu asi lihtsam ning lollikindlam võimalike eksimuste peale.
Pumbad läheks minul ilmselt grundfos magna 3 sarjast. Lisa vidinatega peaks minema kogu süsteem üsna targaks/automaatseks.

Hetkel on asi ootel, muid tegemisi on palju ja ootamatult tuli kütteperioodi lõpp.
Katel ja akupaak ühendatud, segamissõlm koostatud, paisupaak 150l paigas, korsten püsti(scancore moodul 200mm). Katlamaja on hoone esimesel korrusel, eraldi sissepääsuga 9m2 ruumis. Katla originaal 4-tee ventiil läheb radikate vett segama nagu ta ette nähtud on, ainult jah, asetus muutub. Läheb akupaagi külge.
Tarbeveega plaanin nii, et esmalt külm vesi läbib katla siu, suundub akupaagi siugu ja seejärel läbi segisti el.boilerisse. Tundub patt jätta katla siug kasutamata ja juhtida külm vesi läbi akupaagi. Üleskütmisel võib mingisugust efekti anda, samuti hakkab jahtunud süsteem sellisel juhul kiiremini sooja tarbevett andma kütmisel. Kunagi hiljem tuleb 2-süsteemne boiler, aga mitte enne, kui praegune atlantic töölepingu lõpetab.
Kindlasti tuleb kahetorusüsteem, vean 20mm toruga. Kaks radikat ühe liini järgi, kokku 4 liini.

Damien kirjutas:Teema algatajalt küsiks kuhu nüüdseks oled jõudnud?

Oman sama katelt, hetkel köetavat pinda samuti kuskil 100m2 ning läheb samuti akupaak vahele.

Millise ühenduse teed? katel jne lähevad keldrisse ?
Kui kahetoru süsteemi teed, siis millise lahenduse peale mõelnud oled?
Katla üleval otsas oleva seguventiili kasutad ära tarbevee voilerile või radikatele?

Minu idee enda järgi:
paak/katel jne keldri:
nr1:
Akupaagist- kollektor peale/tagasivoolule, pump vahel ning kollektorist otse väljavõtud alu radikatele. 20mm alu või pe-xa torudega. Kuna aknad laiad (2m) siis iga toa peale vabalt ribi/ruut.

Nr2:
Altjaotusega. Akupaagist tuleks 1,1/2 magistraaliga mööda keldri lage/seina peatoru, mis iga radika paari tagant sammu võrra läbimõõtu vähendaks. viimane radika paar ja magistraal jääks sama läbimõõduga toru peale.

Kuhu pole veel jõudnud asjadega on see, et kas keldrist teise korruseni jooksvad nn püstikud jätta korruste vahel eraldi või näiteks ülemise+ alumise korruse radikas kokku x2 või iga tuba eraldi.

Tagasivool radikatest akupaagini oleks sama sammu suurenemisega mis pealevoolul.



Kollektoriga tundub esialgu asi lihtsam ning lollikindlam võimalike eksimuste peale.
Pumbad läheks minul ilmselt grundfos magna 3 sarjast. Lisa vidinatega peaks minema kogu süsteem üsna targaks/automaatseks.