Korstna osa praguneb ja mureneb?

[teen_ise]

Pildid siin: http://imgur.com/a/QWemE

Selline teema, et on korsten, pikkus umbes 6-7m ning kuni pööninguni laeni on alt punane Läti tellis aga alates katuse servast on laotud valge tellisega. See oli laduja enda soov, et punane mureneb ja laguneb veel kiiremini.

Korsten oli esimesed aastad ilma ääre plekita. Siis köetud on teda 6 aasta jooksul vaid esimestel talvedel (lisakolle). Köetud sai nii, et kui kange külm tuli abiruumi, siis oli vaja + sees hoida ja üle 2-3 päeva sai tuld alla tehtud (ka kanget).

Peale esimesi aastaid ja vahel kütmist ei täheldanud selliseid pragusid ja murenemisi, need on ilmnenud viimaste aastatega.

Laduja ise oli muidu korralik töömees, alumise osa kohta ühtegi paha sõna, nö. abiruumi korstna ladumis kvaliteet nagu peaks olema taolisel, mis korrust läbib (kena töö). Korstna all korralik vundment, tegelikult nõuka ajal tõsteti põrandaid (ühtlustati teise hoonega), all lausa 1m betooni, seega vajumised välistatud.

Millest see tuleb? Kas tuleb maha kiskuda ja uus laduda, siis millest, mis kivi kasutada. Õnneks vaid ülemine kortsna pitsi osa u.2m

Lagunev korstnapits

korsten2.jpg (456.02 KiB) Vaadatud 8530 korda

Lagunev korstnapits

korsten1.jpg (425.24 KiB) Vaadatud 8530 korda

Lagunev korstnapits

korsten9.jpg (453.15 KiB) Vaadatud 8530 korda

[mariokgo]

Valge ei olegi korstna jaoks mõeldud ja ei kestagi, kui suitsugaasidega kokku puutub.
Silikaati võib kostna ehitamises kasutada, aga ainult välisvooderdusena.

[teen_ise]

Ehk siis säästukorsten

Aga ei tea milla peaks lammutama, hetkel läbivaid pragusid jms. ei ole.

[Kalvis]

tavaline korstnatellis ehk see kõige odavam laguneb tõesti kiiremini.
Ilma vooderduseta korstnal on kasutatud fassaaditelliseid, need peavad vastu.
Silikaatkivi ei ole kestev suitsugaasidele (kardab happelist keskkonda).
Kahtlustan, et müürisegu sai kange tehtud. Sel juhul tekivad fotol nähtud praod ka tavaseinas, korsten ainult võimendab nende teket.
Üldiselt lammutatakse need korstnad kuni pole enam pragudega ala. Laod kas fassaaditellistest uue otsa või siis teed paremast tellisest sisevoodri ja siis silikaadist välisvoodr (klassika) või laod paremast korstnatellisest otsa, siis villasoojustus ning plekkkate.
Eelpool öeldi, et lammutamisega väga kiire pole. Alles siis kui kivid lahti, tuleb ohutuse pärast ette võtta.

[lode]

Tee ülemine ots ka läti tellisest. Lode 100 külmumis/sulamis tsüklit.

[Õhuke]

Tere tulemast klubisse! Lihtsalt sinu lohutuseks võin öelda, et paraku pole sa esimene ja ilmselgelt ei jää ka viimaseks, kes niisuguste ilmingutega võitlema peab. Hakkas kohe kergem, eks Minu võitlus algas mitu head aastat tagasi. Tänase seisuga ei julge öelda, et olen sellest võitjana välja tulnud. Lugemist leiad siit viewtopic.php?f=1&t=24592&hilit=miks+n%C3%A4eb+korsten

[talupoeg]

http://www.silikaat.ee/et/silikaatkivis ... ldusjuhend

[motamees]

Suuresti on süüdi ka külmad korstnagaasid. Üks süü liiga külmades korstnagaasides on liiga suur korstna ava. Teine süüdlane on kütja.
Mis kütteallikas seda korstent lammutab?

[ahjuke]

laod paremast korstnatellisest otsa, siis villasoojustus ning plekkkate.

Mida see soojustus nii suurele lõõrile annab?Mitte midagi.Soojustamisest siis kasu kui pidevalt tuli koldes.Talvel külmaga pits seest külmast härmas.Millisele seaduse punktile tuginedes paned plekid ümber?
Sügisel üks ostis maja korsten kenasti plekkidega kaetud.Tellija soovis Akti,aga ilma korstent nägematta ei väljasta.Kangutasime siis pllekist kopsiku ümbert ja omanikul venis nägu pikaks kui nägi seda pornot mis seal all peidus oli,lammutamiseks tööriistu vaja polnud kuna kõik kivid lahti,nö sisse vaadates ei näinud midagi.

[teen_ise]

Abiruumis oli kergkamin, ei töödanud puugaasidega. Samas kui oli maha jahtunud sai vaikselt tuld alla pandud ja pärast valjult köetud. Aga point on selles, et seda sai tehtud palju aastaid tagasi, kui korstnal selliseid märke veel ei olnud! Need on tekkinud viimastel aastatel, kui on olnud see plekk ja lihtsalt seisnud!

[teen_ise]

Tänaseks siis niipalju infot. Ühes kaminapoes, üks härra ütles, et Silikaadil pidi olema mitu kohtuasja olnud samal teemal. Kus kasutati nende kivisid ja asi pudenes laiali, neil oli kividega probleeme! Silikaat aga vabandas, keerutas, et ei ostetud õiget kivi (mis oli jama jutt) ka mina ostsin selle millega alati on korstnapitse tehtud. Seega kivi kvaliteet! Laduja ütles, ta on umbes sada korstnapitsi 20 aastaga ladunud ja sellist jama ei tea.

[ahjuke]

Seega kivi kvaliteet!

Kui kivi kvaliteet nii vilets siis peaksid ka maja seinad fasaadid lagunema,aga paraku ei lagune.Silikaatkivi pole mõeldud suitsuga kokku puutuma ja kui kivi ebasihipäraselt kasutada siis alusetu tootjat süüdistada.Seesama vesi mis pitse lõhub läheb küttekolde uksest küttega koldesse .

[teen_ise]

Ahjuke aga ee korsten on sisuliselt kasutamata samuti on olemas plekist kaitse (täismütsi jah ei ole).

[Tuharest]

Tere,

Jama jah selle silikaadiga. Aga nii kord on. Kui ehitada uus korstnapits, siis tuleb poest küsida
kivi, millel oleks külmakindlus F2. Ja kui seaduste järgi ehitada korstent, siis rohkem kui 1m päevas laduda ei tohi. Lisaks peab korsten kuu kuivama enne kasutamist kuna kasutatakse tsementsegu. Suitsugaasi ja segu vahel tekib keemiline reaktsioon, mis vähendab segu eluiga. Väga suure soojaga korstent ehitades tuleks korsten kilesse tõmmata, et niiskust hoida. Segu ei tohi liiga kiiresti kuivada, jne jne.

Litsenseeritud pottsepad teavad seda

[maik]

Jama jah selle silikaadiga. Aga nii kord on. Kui ehitada uus korstnapits, siis tuleb poest küsida
kivi, millel oleks külmakindlus F2.

Külmakindlad on nad peaaegu kõik, pigem küsida FAT-kivi pitsi ladumiseks.

Ja kui seaduste järgi ehitada korstent, siis rohkem kui 1m päevas laduda ei tohi.

Paluks viidet,linki või loogilist seletust 1m keelule.

Lisaks peab korsten kuu kuivama enne kasutamist kuna kasutatakse tsementsegu.

Müüritud kütteseadmeid võib küll varem kasutusele võtta, kuigi sealgi kasutatakse tsemendi-baasil segusi?

[abe]

Oehh..
Tootja kodulehelt: http://www.silikaat.ee/et/silikaatkivis ... ldusjuhend

Kokkuvõtteks - silikaatkivi ei sobi kasutamiseks korstna suitsulõõri ehitusmaterjalina ning ei tohiks kokku puutuda suitsugaasidega (vastavalt standarditele EVS-EN 771-2:2011 ja EVS 812-3:2007). Seepärast soovitame kasutada silikaatkivi korstnapitsis ainult välisvooderdusena, millel on võimaluse korral tuulutusvahe (isoleeritus) korstna siseseina ehitusmaterjaliga. Kvaliteetse ja kestva tulemuse saavutamiseks konsulteerige pädevust omavate kütteseadmete paigaldajatega, pottseppadega, ehitajatega, korstnate ja ahjude projekteerijatega ning järgige kehtivaid ehitusnorme ja standardeid.

[rokikas]

Kokkuvõtteks - silikaatkivi ei sobi kasutamiseks korstna suitsulõõri ehitusmaterjalina ning ei tohiks kokku puutuda suitsugaasidega (vastavalt standarditele EVS-EN 771-2:2011 ja EVS 812-3:2007). Seepärast soovitame kasutada silikaatkivi korstnapitsis ainult välisvooderdusena, millel on võimaluse korral tuulutusvahe (isoleeritus) korstna siseseina ehitusmaterjaliga.

Kas keegi märkab ka reklaamjutus eelkirjutatut?
Eh1hnFQ5XJU

[ahjuke]

Lisan pildid ühe kortermaja korstendest.Korstendes ainult vent lõõrid ja vannitoa omad kust läheb puhas vesi ju korstnasse veeauruna.korstna teises otsas köögi vent kanalid ja seal kõik korras.Pildid ka vaadates korstnasse,seest hullemini lagunenud kui väljast.Mida see väline plekkidega katmine annab?Midagi seest laguneb endiselt.Minu silmis lahendus uued teha lodest või silikaadile torud sisse.

[keemik]

Ehk siis antud näites on justnimelt vee kålmumine telliskivis kurja juur. Vannitoast tulev veeaur imendub kivisse, temperatuuri langedes kivi kålmub läbi.

[Robi 1]

Tegelikult selle ventkorstna saaks lihtasalt ära parandada. Lahtised tükid eemaldada, toru lõõri ja valada katkine sein täis. Pärast viimistleda krohviga.