Pinnasel põranda soojustamine ja hüdroisolatsioon

[Shiim]

Sellel lingil: http://www.puuinfo.ee/artiklid/pdf/pora ... tamine.pdf kujutab joonis nr. 4 pinnasel põranda lahendust. Hüdroisolatsiooni all on soojustuseks 50mm XPS plaat, selle peal aga 100mm raudbetooni ning 150mm villsoojustust. Samas märgitakse Tiit Masso raamatus "Ehitusfüüsika ABC", lk. 86, et kui hüdroisolatsioon asub soojustuse all, siis on ta jahedas ja kondensvee tekkimine hüdroisolatsiooni peale võimalik (ja sel põhjusel ei soovitata hüdroisolatsiooni soojustuse alla paigaldada). Arvestades, et XPS plaat on kõnealuse lahenduse puhul ainult 50mm, pealmine soojustus aga 150mm, arvan et kondensi teke on võimalik (sõltub loomulikult ka vundamendi soojustusest jpm teguritest). Eeldades, et kondens siiski tekib - kas võib eeldada, et lingil kirjeldatud tuulutusvahe, mis on ühendatud tuulutusrestidega, tagab tekkinud kondensi väljatuulutamise põranda alt?

[Külaline]

Tere. Kondensitekke tõenäosus küllat suur. Selleks, et tuulutusvahe töötaks peab sinna sundima sooja õhku ja välja viima niisket õhku. Soe õhuvool peab imema läbi villa niiskust. Antud ilupilt on ISoveri poolt vägisi punnitatud vastavalt "ehitustavale" ja rahva tungivale soovile odavate lahenduste järgi. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Shiim]

Ehk vähemalt passiivselt seda tüüpi ventilatsioon tööle ei hakkaks.
Kuid mis võiks olla mõistlik lahendus? Allapoole +50 (ehk kokku 100mm) XPS plaati ja pealmine soojustus -50 (ehk kokku samuti 100mm) nihutaks küllastuspunkti asukohta küll ülespoole, aga kondensi tekke risk on ilmselt endiselt olemas?

[Kalvis]

Seda konstruktsiooni on vaja kasutada vaid põrandalaudade puhul. Palju lihtsam (ja odavam):
a) vahtplast (või XPS), valad põrandakütte betooniga, hästi tasase ja siis kohe otse parkett põrandale (või plaadid). Kuskil x kohas kunagi oli põrandalaua versioon, kus betoonpõrandale looditud tavaline laud, sellel põrandalaud, seinavahest pääses õhk vabalt põrandalaua alla.
b) talad (postid, laagid), talade vahel 20 cm või rohkem soojustust, alpoolt vahtplasti on tuulduv, taladele põrandalauad.

[Külaline]

Tere. Tehniliselt mõistlikke lahendusi on ka ISoveril (vähemalt Läänes) pakkuda. Klassika (altpoolt): betoon + hydro + EPS + betoon + mis iganes. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Shiim]

Tahangi teha laudpõranda, sest lauad saan omast metsamaterjalist. Põrandakütet ei poolda, kuna pidavat mõjuma verevarustusele halvasti - lisaks jalgade suurenenud külmatundlikkus.

Aga konstruktsiooni betoon + hydro + EPS + betoon + mis iganes puhul jääb ju soojustus ikkagi hüdrotõkke peale ja tarind võib märguda?

Kas mulle tundub õigesti, et toimida võiks ka lahendus (altpoolt): liivast alusel 150mm kruusa, selle peal 20mm liiva tasanduskihiks, 200mm XPS, hüdrotõke, 100mm betooni, bituumenribadel 100x50mm laagid (lapiti - tolliste laudadega oleks kinnitamine veidi keerulisem), põrandalauad. Ehk siis sisuline muutus võrreldes esialgsega oleks see, et villtõket ei paneks, küll aga selle võrra rohkem XPS plaati.

[Külaline]

Tere. Klassikalise variandi puhul on betoon sisemiseks piisavaks aurutõkkeks. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Shiim]

Selge. Kuid milline võiks olla betoonikihtide paksus (eeldan, et EPS peaks olema vähemalt 20mm)? Kas saan õigesti aru, et alumise betoonikihi ülesanne on stabiilse ja sileda aluse loomine hüdrotõkke jaoks?

[aero]

Põrandakütet ei poolda, kuna pidavat mõjuma verevarustusele halvasti - lisaks jalgade suurenenud külmatundlikkus. ...

See on siis kui maja soojustus puudulik. Korralikult soojustatud maja küttega põrand on nii jahe, et ilma sokkideta seal olla ei taha.

[Shiim]

Teine võimalus, mille peale tulen, on see, et alumine betoonikiht on mõeldud täitma kandva (s.t. vundamendile toetuva) plaadi ülesannet.

[sashaobrok]

Varsti jõuad lausa mõistliku lahenduseni ka kui nii edasi mõtled:)
20mm asemel ikka 20cm eps.

[Shiim]

Varsti jõuad lausa mõistliku lahenduseni ka kui nii edasi mõtled:)
20mm asemel ikka 20cm eps.

Jah, loomulikult pidasingi silmas 20cm.

[Shiim]

Esimene kavand. Mida arvatakse?

PinnaselPorand.pdf

Pinnasel Põrand

(256 KiB) Allalaaditud 1356 korda

[sashaobrok]

Täitsa mõistlik

[Külaline]

Tere. Vaadates antud loomingut tundub, et autoril on tõsine soov endale hea lahendus välja nuputada. Aga..kui juba vundamendis hammas sees, siis miks ei võiks rb toetuda sellele hambale, nii nagu on sajandeid tehtud? Sellega muutub kogu lahendus klassikaliseks probleemivabaks lahenduseks ehk mittevajuvaks põrandaks. Puudub vajadus ka vundamendisiseseks soojustuseks. Lisaks kõik hydro, mis on allpool rb plaati juba mõttetud. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[rein113]

Põrandas kasuta EPSi margiga vähemalt 80, parem oleks 100.

Ma ei saa hästi aru EPSi-aluse betooni ning veel enam sellel paikneva hüdroisolatsiooni vajalikkusest. Kui on olemas drenaaž, siis miks EPS ei võiks olla otse liival?

Mina hoiaksin vundamendi ja põranda lahus, st et seal oleks vajumisvuuk.

[Külaline]

Ma ei saa hästi aru EPSi-aluse betooni ning veel enam sellel paikneva hüdroisolatsiooni vajalikkusest. Kui on olemas drenaaž, siis miks EPS ei võiks olla otse liival?

Mina hoiaksin vundamendi ja põranda lahus, st et seal oleks vajumisvuuk.

...ja kui see drenaaž on pildil just mitte kõige paremal kõrgusel, siis kas sellest saadakse aru? Drenaaž ei asenda ju põranda hüdroisolatsiooni.

taastaja

[Külaline]

Mis drenaaži kõrgusel viga on?

[sashaobrok]

taastaja ?

[Külaline]

Tere. EPS pinnasel märgub. EPS märjal betoonil märgub. Mingi asi peab siis seda märgumist takistama, drenaaz ei takista kunagi märgumist, st hydrot. Betoon on mitteujuva põranda jaoks hoone kandekonstruktsiooni osa. Ja nii on tehtud sajandeid. Ujuvad põrandad on viimase 20 aasta "optimaatorite" väljamõeldis koos lisanduvate probleemidega. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Veikko]

Ujuvad põrandad on väga probleemsed tulevikus, kes teab mis selle kandva epsiga seal juhtub. Olen näinud äravajunud põrandaid, lõhkirebitud kaableid ja küttetorusi. Mina ainult teeks kindlalt toetavale vundamendile põrandaplaadi kandvaks. https://www.youtube.com/watch?v=52rG52MJ9w4

[Kalvis]

See peab väga viletsasti tihendatud või muu jamaga aluspinnas olema, et suudab valatud armatuuriga betoonplaadi puruks murda või põhjustada vajumisi.

[Külaline]

Tere. Otsesed põhjused on jah eelnimetatu halvasti tihendatud pinnas või muu jama. Aga kuidas tellija, järelvalve, peatöövõtja, insener või arhitekt saavad kontrollida ja vältida seda videos nimetatud "ehituspraaki". Kas on kuskil toodud välja tehnilised parameetrid millest ületamisel võivad kõik asjaosalised kinnitada veendunult, et plaat ei vaju .. mitte kunagi? Kogu see ehitustsükkel toimub tegelikult kõhutunde alusel ja tulemused on ebameeldivad selles seltskonnas kõige nõrgema jaoks - tellijale. Kuhugi kaevata pole, mitte keegi ei vastuta ehk täielik JOKK. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[rein113]

EPS pinnasel märgub. EPS märjal betoonil märgub. Mingi asi peab siis seda märgumist takistama, drenaaz ei takista kunagi märgumist, st hydrot.

OK, ma ei vaidle, aga paluksin mingit viidet seda fakti kinnitavatele allikatele. Vaatleksime nt Reideni EPSi mark 100.

[Külaline]

Tere. Ei tea Reiden 100 katseprotokolli. EPS on üldtuntud material ning veeimavus sarnane sõltumata tootjast vahemikus 1-3 % (1 kuu mõjumise tingimustes)

http://www.schlaadt.de/index_nachladen. ... eps-2.html

Kui rääkida ekspluatatsioonist, mis on sadu ja tuhandeid kordi kauem kui katsetesti ajal, siis tulemused on ikka kahekohaliste protsentidega

http://www.bau-sv.de/wasseraufnahme-von ... stoff-eps/

Lugupidamisega. Alar Piirfeld P.S ka XPS märgub!