1. leht 4-st

Maakütte paigaldus

Postitatud: 29 Jaan 2007, 11:29
Postitas jal
Põrandakütte paigaldaks ise. Maakollektori paigaldaks samuti ise. Pumba enda laseks paigaldada miskisel firmal.
Kas sellist varianti mõni firma ka aksepteerib?? Või tahavad kõik ise paigaldada??


Tänud,

Jal_

Postitatud: 29 Jaan 2007, 12:54
Postitas onu41
Aksepteerivad ikka ja enamus neist.Eks nad ikka üritavad selle paigaldust sulle pähe määrida aga no sellise hinna eest nagu nemad seda teevad .... :roll:

Postitatud: 29 Jaan 2007, 22:09
Postitas jal
Kes, kus ja mis hinnaga müüb maakollektori jaoks sobilikku toru?


Jal_

Postitatud: 30 Jaan 2007, 12:50
Postitas onu41
Käi firmast.mis müüb ja paigaldab soojuspumpasid,läbi ja küsi mis toru nad soovitavad ja küsi ka paigldusjuhist.Kui teed mõne firmaga ka eellepingu pumba ostmise osas siis nad kindlasti sind aitavad toru osas.Ise plaanin ka nii teha ilmselt veebruari lõpus hakkan asju ajama.Aga soovitan vaadata http://www.movekgrupp.com -see minu arvates üks asjalikumaid. See minu isiklik arvamus.

Postitatud: 30 Jaan 2007, 13:12
Postitas jal
onu41 millise pumba poole vaatad?

Jal_

Postitatud: 30 Jaan 2007, 18:55
Postitas onu41
Mõtlesin diplomat TWS või Thermia Optimum

Postitatud: 04 Veebr 2007, 20:04
Postitas Ints
Ka mina paigaldasin maakütte kollektori ise.Aga enne labida maasse löömist on soovitatav see asi omale põhjalikult selgeks teha.See paigaldus iseenesest ei ole keeruline,aga seal on nüansse,mida tuleb teada.

Postitatud: 04 Veebr 2007, 20:09
Postitas onu41
INTS kui viitsid äkki kommenteerid lähemalt!

Postitatud: 05 Veebr 2007, 14:04
Postitas jal
Loeks ka hea meelega natuke kogemusi!
Mis toru see sinna täpselt panna tuleb?


Jal_

Postitatud: 09 Veebr 2007, 16:56
Postitas Ints
Niisiis,kriban mõned kogemused maakütte kollektori paigaldamisest.Kõigepealt peab muidugi olema teada,kui pikk ja mis läbimõõduga maaküttekollektori toru tuleb panna.Selle arvutab üldjuhul välja soojuspumba müüja.Konkreetselt minul oli kollektori kogupikkus 600m,mille panin maasse kahe 300m kontuurina.Toru läbimõõtu ma kahjuks enam ei mäleta.Soovituse toru läbimõõdu ja konkreetse margi kohta andis mulle samuti soojuspumba müüja.Kollektori paigalduse kooskõlastasin igaks juhuks kah pumba müüjaga (et nad ikka aktsepteeriks seda paigaldust)Mõlemad kontuurid liideti kokku juba soojuspumba juures.Kuna mul on maja ümber vaba pinda lahedasti käes ja tegemist on hea liivapinnasega,siis mul ei olnud tarvidust paigaldusel kasutada erilist "säästureziimi".
Paigaldus siis ise:Enne kaevama asumist on soovitatav üle mõõta vaba maapind,kuhu kontuur läheb,ja paberil teha väike eskiis kontuuri kohta.Mõte selles,et vajalik meetreid torusid ikka antud maalapile ära mahuks.Toru on vaja paigaldada maa sisse,miinimum sügavusega 700mm,soovitatavalt 1000mm.Mina panin ca 1300mm sügavusele.Kontuuri kahe toru vaheline kaugus ei tohi olla väiksem,kui 1000mm.Mina jätsin kontuuri kahe toru vahele 2000mm.
Käsitsi kaevamine ei tule üldjuhul kõne allagi,minul kaevas kopp ees,ise olin reha ja labidaga all kraavis,silusin kaevatud kraavi põhja siledaks ja asetasin järjest toru kraavi.NB!Kuna toru on rullis (ja üsna jäik kah),siis tuleb ettevaatlikult ja loogiliselt toru sinna kraavi panna,toru sisse ei tohi tekkida kortsusid (mis vale kerimise puhul kipuvad tekkima).NBB!Toru otsad tuleb enne mulla/liiva sisse müttama minemist kindlasti hoolikalt sulgeda,et torusse ei satuks sodi!Kui teatud pikkus toru kraavis (tavaliselt kuni kontuuri järgmise tagasipöördeni),siis fikseerisin toru kraavi põhja ära (labidaga veidi liiva peale) ja traktor lükkas siis pinnase tagasi peale.Ja jällegi edasi...
Oluline on ka kvaliteetselt teha kontuuri torude jätkud.Kui ikka kunagi kuskil maa all lekkima hakkab,siis on jama kui palju.
Nüüd minu arust kõige tähtsam asi,millega ma ka kõige rohkem ja põhjalikumalt aega viitsin.Kuna kontuuri torud ei tohi maapinnas olla üksteisele lähemal,kui 1000mm (1m),siis tekkis mul selline situatsioon,et ca 5m enne majja sisenemist jõudsid 4 kontuuri toru üksteisele lähemale,kui lubatud miinimum.Sellisel puhul tuleb kontuuri torud üksteisest soojuslikult ära isoleerida.Mina kasutasin selleks paksu polüstürooli plaate,millest ehitasin "tunneli",kus iga kontuuri toru jooksis omaette "vaos".See on küllalt vaevarikas ettevõtmine,aga mida paremini seda teed,seda parem tulemus hiljem on.
Kontuuri torud lasksin täita pumba paigaldaja firmal,koos pumba installi ja häälestamisega.
Võimalik,et midagi jäi mul rääkimata,kui mõni asi jäi segaseks,siis küsige üle.

Postitatud: 28 Veebr 2007, 08:50
Postitas jal
Palju toru meeter maksis? Või mis on tema mark?

Postitatud: 01 Mär 2007, 00:50
Postitas Ints
Palju toru meeter maksis? Või mis on tema mark?
Krt. Pole enam täpselt meeles.Tegin seda ca 5a tagasi.Kui väga vaja on,siis pean oma vanad märkmed üles otsima.

Postitatud: 02 Mär 2007, 14:09
Postitas jal
Pidi minema tavaline 40'ne PEM!?

Postitatud: 27 Mär 2007, 21:26
Postitas mel777
ongi tavaline 40mm- ne PEM (40*2,4) .. FEB-is 17EEK/m

Postitatud: 01 Apr 2007, 21:58
Postitas Priit Pärn
Mina ei soovitaks toru sügavamale, kui 1m panna.

Postitatud: 02 Apr 2007, 00:01
Postitas UneMati
Priit Pärn kirjutas:Mina ei soovitaks toru sügavamale, kui 1m panna.

:?:

.

Postitatud: 02 Apr 2007, 00:05
Postitas Priit Pärn
Soojuspumba cop on halvem. Päike ei soojendab 1m sügavusel paremini.

Postitatud: 02 Apr 2007, 08:06
Postitas mel777
Priit Pärn kirjutas:Soojuspumba cop on halvem. Päike ei soojendab 1m sügavusel paremini.
mida see lause tähendab?
aga 1m on ju ülevalpool külmumispiiri..

Postitatud: 03 Apr 2007, 11:03
Postitas Priit Pärn
Külmumispiir ei puutu asjasse. See on lühiajaline nähtus. Tänavu talvel näiteks ei läinudki õieti (ehk arvutuslik tagastuv maakollektorist dimensioneeritud 0C peale) dimensioneeritud kollektoriga maa seest tagastuv temperatuur alla 0C.

Tegelikult ma tuginen ise tehtud testi peale, kus maasse on paigaldatud 6 andurit ja 2 kollektori ringi on paigaldatud eri sügavustele. 1 ring on pandud meetri sügavusele ja teine ring 1.10 sügavusele. 1m sügavusel tõuseb maapinna temperatuur välisõhu soojenedes kiiremini.

Arvestusi tuleb teha aasta keskmistest näitajatest ja isegi 10 aasta keskmistest näitajatest, et välistada liiga soojad talved ja liiga külmad talved. Tuginedes eelmise 10 aasta temperatuuridele, siis neid liiga külmasid talvesid, mis võiksid seda mõjutada, on vähe.

Sügaval peaks minuarvates tekkima kergemini ka igikelts.

Postitatud: 03 Apr 2007, 11:22
Postitas jal
Aga kuidas arvutada maakollektori pikkust?
Kui pumba kollektori pikkuseks on max 2 x 300m kas ma võin siis alati panna selle pikkuse?
Vaatasin just NIBE Fighter 1220 pumpasid!? Või mida rahvas soovitab?

Postitatud: 03 Apr 2007, 13:13
Postitas Priit Pärn
Ei siin küll rahvas soovitada midagi ei saa. See sõltub aastasest energiavajadusest, pumbatüübist ja maapinnasest. Selle peab arvutama spetsialist.

On olemas ka üks rusikareegel, kuid see võib osutuda teatud juhtudel valeks.

ÜLDJUHUL 1m2 köetavat pinda = 3 meetrit maakollektorit.

NB! Kordan, et see ei pruugi alati õige olla. Rohkem võib toru maha panna, vähem ei ole soovitatav, sest siis tõuseb püsikulu, ehk soojuspump tarbib rohkem elektrit ja samuti võib maapind haigestuda.

Postitatud: 03 Apr 2007, 13:54
Postitas jal
Kirjutasin ise segaselt. Soovituse all pidasin silmas pumpasid.

Aga kui pumba max kollektori pikkus on 2x300m siis loogiliselt võttes võiks ju selle alati maha kerida. Eeldusel et pump ise on sellise suurusega maja jaoks sobilik.
Kui vähem kerida, siis on küll jah pahasti.

Postitatud: 03 Apr 2007, 14:08
Postitas Priit Pärn
Aga näiteks, kui on niiske ja savine pinnas, siis tuleks sama tulemuse saamiseks kuivas ja liivases pinnases panna maha 1200 meetrit toru.

Postitatud: 03 Apr 2007, 14:51
Postitas jal
Ise tahan kütet paigaldada vesiliiva pinnasesse. Veetase langeb alla 1m ehk keset suve, kui siiski. Oleneb aastast. Mida pakud kollektori pikkuseks ja sügavuseks?

Postitatud: 03 Apr 2007, 22:58
Postitas Priit Pärn
Palju on hoone küttekoormus ja tarbevee vajadus? Millist temperatuuri toas hoiate? Kas tegemist on uue hoonega?