Ehitusfoorum

Sooviks teada vanemate olijate/tegijate arvamust- kas on mõtet veel minna õppima ehitust kõrgkooli v on Eestis vaja vaid kutsekooli haridusega nn meistrikäsi???

Ilma ehitusalase kõrghariduseta ei saa, saa korralikus firmas projektijuhikski. Kõrgkoolis saad oma praktilisele osale ka tugeva teoreetilise aluse ja oskad teinekord olusid hinnata ka teoreetilise poole pealt. Igati soovitan. Loomulikult ei ole mõtet proovida kui matemaatik ja füüsika koolis nõrgad olid.

ent kui suur lootus on saada konkurentsivõimelist palka...Siinsete juttude järgi saavad ehitajad ca 15000 kuus...palju siis projektijuhid vms saavad??? Et kas selle kõrghariduse omandamine on perspektiiviga v on oodata eestis ehitusturu kukkumist?

Olen kindel, et iga valitsuse ajal ja ka mitte buumi ajal on ehitusinsenerid hinnas, ning tööd neile juba jagub. Palganumbri valik jääb sinu enda küsida kui oled tegija

Hetkel on puudu ka lihtsatest müüriladujatest. Tulemuseks see, et isegi kõige lihtsamate tööde tegijad (pole kutsekaski käinud) teenivad tõepoolest kõvasti. Kui aga see kaardimajake lõpuks kokku kukub ja nõudlus muutub normaalseks, siis on esimesed töötud/vähe teenijad just nende reast. Samas haridusega spetsialist saab endale ikka koha ja teenib edaspidi ka hästi.
Ma pean tunnistama, et hetkel, kui endal oleks valida, siis vist isegi läheks kohe tööle - teeniks korraliku aluskapitali, mille abil majanduse jahtudes oleks võimalik kooli minna ja haridus ka omandada.

Ma soovitaks ikkagi üritada kõrgharidust. Sobivad üsna hästi kolledzid - rakendusliku kõrgharidusega koolid. Neis on õppimine kergem ja on lootust ka kool lõpetada.
Vanema olijana on ainult koolis tsipa raske justkui hakkama saada, sest vana pea ei võta kohe kõike seda uut tehnoloogiat kinni. Minu grupis oli ikka üks-kaks sellist hiljem tulnut, kahjuks kooli ei suutnud lõpetada kumbki.
Omast kogemusest võin lisada, et diplomist taskus on ikka kasu küll, väga paljud tasuvad töökohad on ilma diplomita kandideerijatele suletud. Vanad olijad kasutavad siis neid "rikaste ja ilusate" ülikoole - majandus- või juuraharidusega ülikoole, kus enamus juhtudel kopsaka õppemaksu plus boonusmaksuga saab kätte diplomi, kuigi paljude selliste õppijate kooliskäigud piirduvad vaid algul kooli registreerimisega ja hiljem diplomi kättesaamisega. Tarkust jääb täpselt niipalju külge, kui diplomisoovija ise soovib.
Seda soovitust, et algul aja rabades papp kokku, küll hiljem jõuad õppida on tupiktee. Sellise mõtteviisiga oli minu kooliskäigu ajal üle kolmandiku grupist, tänaseks on paljud neist vaid alla keskmise või keskmise palgaga töölised, kuigi kooli ajal teenisid hästi. Ka pole mitte ühelgil neist õnnestunud õpinguid uuesti alustada, kuigi üritatud on. Enamiku nende amet on müügimees ja see on nende karjääriredeli tipp.

Ükski õppimisele pühendatud talv ei ole raiku lastud.
Kui Abrukatüdruk ei saanud ülikooli sisse,siis läks ta mehele,et aasta raisku ei läheks.Mida teed Sina selle vaba aastaga mil plaane pead?