Ehitusfoorum

Lugu järgmine.

Oli vaja teha teise korruse põrand. Põranda talad 75x200 600se sammuga olid olemas ning nende peale oli vaja panna ristipidi laudis (mingi sammuga) ning see paika loodida.

Minu suureks üllatuseks kasutasid ehitajad loodimiseks talade ja laudade vahele distantsklotsideks tavalisi kipsplaadi tükke u150x150 mõõduga!
Sooviks sellise konstruktsiooni kohta ehitajate arvamust. Kas tavalise seina kipsi survetugevus on tõesti nii suur?

Ühest küljest on kips suht tugev, proovi seda kokku vajutada, aga samas ka rabe. Mina küll päris kindel ei ole et sellises kohas ta kaua vastu peab. Kui kõik see pakk, laud-kips-tala oleks tihedalt üksteise vastu tõmmatud ja mingit loksumist/liikumist ei esineks siis usuks aga kui loodimisest jutt siis ei usu et kõikjal tuli vaid täpselt kipsi paksuse võrra tõsta.

Tõstmise kõrgust kombineeriti vastavalt vajadusele kipsi ja soomepapi kihtidega. Kui kõrgus oli paigas, tõmmati laud põrandatala külge kruviga kinni.

On keegi kunagi põranda tõstmist seinakipsiga kohanud? Sellele kipsile ei leidnud ma netist isegi survetugevust. Või teab keegi seda survetugevust peast?

Kui kipsplaat on suur tervik, siis ta kannab hästi. Mingi riba sinna puidu alla paned, siis pudeneb ta suht kergelt laiali, ehk et kipsipurul on vaba voli kõrval suunas liikuda kui ülevalt survet avaldatakse.

Helmut Pärnamägi 2002 a välja antud õpikus "Ehitusmaterjalid" on toodud enamlevinud ehituskipsi survetugevuseks 4...6N/mm2.
Näiteks, samas väljaandes on toodud okaspuidu survetugevuseks ristikiudu 5...10 N/mm2.
Kipsplaatide tootja "Gyproc" deklareerib GL15 põrandaplaatidele tehnilistes andmetes survetugevuseks 9N/mm2.
Standartplaatidele survetugevust ei deklareerita, aga ilmselt jääb see sinna ehituskipsi tavapärase tugevuse piirimaile.

nimetu21 kirjutas:Lugu järgmine.

Oli vaja teha teise korruse põrand. Põranda talad 75x200 600se sammuga olid olemas ning nende peale oli vaja panna ristipidi laudis (mingi sammuga) ning see paika loodida.

Minu suureks üllatuseks kasutasid ehitajad loodimiseks talade ja laudade vahele distantsklotsideks tavalisi kipsplaadi tükke u150x150 mõõduga!
Sooviks sellise konstruktsiooni kohta ehitajate arvamust. Kas tavalise seina kipsi survetugevus on tõesti nii suur?

Võibolla rumal küsimus minu poolt, teadjatele?
Kas odavam ja muretum poleks olnud kasutada taladeks C18 höövelprussi, mis kohe õigele kõrgusele paigaldatud? Oleks kiilutamise jama ära jäänud?
Saan aru et kui tunnitöö, siis mida viletsamast/kõveramast materjalist ehitada, seda rohkem ehitaja saab tööraha küsida?
Kas töömehe tunnihinne on tõesti nii madal, et tasub toorest saematerjali kasutada?

Ping kirjutas: Kas odavam ja muretum poleks olnud kasutada taladeks C18 höövelprussi, mis kohe õigele kõrgusele paigaldatud? Oleks kiilutamise jama ära jäänud?
Saan aru et kui tunnitöö, siis mida viletsamast/kõveramast materjalist ehitada, seda rohkem ehitaja saab tööraha küsida?
Kas töömehe tunnihinne on tõesti nii madal, et tasub toorest saematerjali kasutada?

no aga arvuta kokku, netist otsi prusside hind ja arvesta keskmiseks "ehitaja" tunnihinnaks 6 netos.

teemaalgatajale võib vabalt ütelda, et kui see kips jäi kuskile käidava koha juurde, siis ega seal pikka (100 aastast) pidu ei ole. sisuliselt takistab seda kipsis seal lagunemast ainult paber, kui paber järgi annab muudab põranda konstruktsiooni liikumine selle kipsi kiirelt tolmuks. Kui liikumist on piisavalt, siis võib ka juhtuda, et paber on seal ainuke asi mis vastu peab ja kips seal vahel muutub tolmuks.

järgmine kord sellist asja näed, siis jäta meelde, et ainsad detailid mida seal rihtima peaks ongi laagid ja laudpõranda puhul pannakse laud otse laakidele ja sinna vahele võib või võiks panna ainult sammumüramatti/vaipa , plaatpõranda puhul kinnitatakse laakidele plaat , jäetakse paisumiseks vuugivahed , alla võib samuti panna sammumüra tõkestamiseks parketivaiba ribad. Kunagi ei tehta sinna vahele mingit tollistest vms laudadest risti rästi ja mingi sammuga lisasõrestikku. Kui seda näed, siis tead, et oled juba p*rsest saanud materjali (kulub rohkem), töö (kestab kauem) ja ka ehitustehnilsiest küljest (ei ole tehtud õigesti) ning kvaliteedilt (hakkab krigisema, nõtkub läbi, vajub ära jne).