Ehitusfoorum

Tere.
Kas siin on mõni piisava teadmisega, kes oskaks öelda mis peab olema soojustuse müü arv, et see ei vajaks enam seespoolt lisa aurutõkke paigaldust.
Soov soojustada puitsõrestik maja ja ei tahaks kasutada tavalist villa.
Olen vaadanud erinevate penode müü arve ja osad nn veekindlad osad mitte aga mis oleks siis sellisel juhul see miinimum arv mida võiks kasutada.
ette tänades huviline.

See pole ainuke määrav asi seina ristlõikes. Seega peab lähenema asjale vähe täpsemalt.
Sellele küsimusel ainuke lollikindel vastus on vahtklaas....

Aga esiteks mis asi on vahtklaas ja teiseks kui panna näiteks 25cm epsi siis pole ju vaja ei tuule ega aurutõket..või on?
Majal hetkel puitsõrestik ja väljas roheline tuuletõke, muud tööd kõik tegemata.
Samas on hetkel sõrestik 15cm paks ja olen kaalunud, et kui maja teha selle PUR vahuga siis hoian ka oluliselt ruumis kokku, sest tahaks minimaalselt saavutada ( 30cm villaga võrdse tulemuse )

Kui ruumivõit on olulisem kui hinnanumber siis kaalu http://www.spu.ee/tooted/toote/spu-r/ kasutamist.

Jah rahanumber on meile kõigile oluline aga see on minule oluline pikemas perspektiivis ja SPU plaate olen kaalunud aga miks paigaldada neid ise kui saan sama soojustuse koos paigaldusega ( PUR soojustusega ).
Lisaks on igal plaadil nn õmblused, mida kindlalt ( 100% ) tihendada on võimatu.
Aga ikkagi huvitab mind see müü arv ,kas äkki hr. Alar Piirfeld oskab seda teemat kommenteerida

Kui sa juba sellelt konkreetselt isikult vastust ootad siis oleks ju tore kui kõigepealt selle läbi loeks http://www.tarmatrade.ee/File/FASSAADID ... RVUTUS.pdf Või vähemalt 3 lk. keskpaigast alates. Peaks sealt ju olema võimalik aru saada mis asi see "müü" üldse suures piires on ja kuidas ning kus teda kasutatakse.

Milline siis selle "pritsvahu" müü on?

Puhtalt uudishimust küsin, kuskohast on pärit arvamus, et välispiirdel PEAB seespool aurutõke olema? Pigem peaks probleemiks olema see, et see niiskus, mis seespoolt konstruktsiooni pääseb, saaks sealt ka väljuda ehk piiret tuleks vaadelda tervikuna, mitte kihte eraldi.
Ja veel "müü" (materjali difusioonitakistus koefitsient) ja veekindlus on kaks täiesti erinevat asja.

Arvan, et konstant µ ja difusioonitakistus Sd tõusid erilise tähelepanu alla eelkõige seoses mineraalvillsoojustuste kasutusele võtuga välispiiretes. Klaas- ja kivivill koosnevad kiududest, mis ei seo endasse niiskust, nagu on seda võimelised tegema looduslähedasemad materjalid, näiteks puit, saepuru, termoliit, linaluu jne.
Hästi on silmaga jälgitav erinevate materjalide niiskuskäitumine külma-sooja vaheldumisel.
Pärast külmasid järsult ilma soojenemisel õhuniiskuse kaastoimel kattuvad klaas, metall, kile, EPS, tihe kivi jne kiiresti kondensaadiga. Samas kõrval olev viimistlemata puit aga mitte nii ruttu.
Mineraalne vill on sisuliselt klaas või tihe kivi, ehkki väga peenekiuline. See seletab, miks niiskus nendes materjalides väiksema koguse juures kergemini probleeme tekitab.

Selle Tarmatrade teema lugesin läbi ja lausa kolm korda aga kuna ikkagi võhik olen siis jäi mul arusaamine, et võiksin paigaldada villa ka ilma aurutõkketa, eeldusel, et villa ei koguneks vett rohkem kui 0,5kg/1m2 kohta ja see saaks seal siis suvel välja tuulduda.
Sellepärast ka mul ikka see küsimus, et kui on selline väga lihtne seinakonstruktsioon ja tahan kasutada mistahes soojustusmaterjali siis kuidas oleks kõige lihtsam mul välja arvutada soojustuse kõlblikkus, konkreetses seinakonstruktsioonis või siis on selline arvutus ühel võhikul võimatu?
Sein oleks siis seest välja nii: kips+soojustus (mingi x materjal, x paksusega ) tuuletõke (viisnurk roheline ) dist liist 25mm ja fassaadilaudis.
Kas selleks on olemas mõni lihtne valem või on kogu see paanika mõttetu

Põnev teema

Olen ise ka lugenud seda Tarmatrade juttu ja pean tunnistama, et midagi nii ilusat ei ole ammu lugenud!
Nõustun täielikult sellega mis seal kirjas on ja olen ka alati ise öelnud, et majad ei hinga, aevasta ega köhi, sellepärast pole ka vaja rääkida maja hingamisest ehk nn ventilatsioonist läbi seina-lae, see on lausa lollus, las ventilatsioon teeb ikka oma töö ja seinad-laed jäägu ikka soojustuseks.
Tihti on kliendid mulle öelnud, et kardavad näiteks vahuga maja ja pigem panevad villa ja siis kiletavad maja üle sest nad ei taha koti maja siis pidavat maja jääma hingama

Tere. Karkassi vahele peno puhul reeglina pole müü enam oluline. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Ahjaa siin tunti huvi mis on vahu andmed, panen siis suletudpooridega vahu andmed, need ei ole salajased ja ei tohiks ka olla

Aga mida ma siis peaksin vaatama kui teen otsuse materjali valikul? Peno kleepimine mulle väga ei meeldi, sest see montaasivaht tõmbab aja jooksul kokku ja tuul vuhiseb läbi.
Naabril süstiti maja eelmine sügis soojaks ja enne ta ütles, et aknad olid nurkadest koguaeg märjad ja tuul vuhises majas aga nüüd on aknad kuivad ja pidavat olema oluliselt soojem maja ja seda kõike kõigest 3-5cm vahu süstimise tagajärjel, pean vist minema samuti selle vahu teed pidi.

Hei!

Kui tahad panna EPS-i karkassi vahele, siis arvesta sellega, et see ei isoleeri sisuliselt heli. Mul on voodrilaud, tuulutusvahe, 20 cm EPS-i, must laudis, savikrohv. Enne krohvi kostus absoluutselt koik sisse, nååd on veidi parem. Enda rumalus, et selle peale ei tulnud.

Aga pannes EPS-i karkassi vahele, ma paneks väljapoole ikkagi tuuletokke, sest vuugid voivad jääda läbi puhuma. Sissepoole paneks näiteks ehituspapi lisaks.

Villaga tehes on vähem muretsemist siis, kui tuuletoke on voimalikult madala veeauru takistusega. Siis peaks piisama toa poole ka tavaliselt ohutokkest (papp?), et soe ohk ei paneks villa sisse jugama.

u-wert.net on hea koht, kus saab lasta arvutada erinevaid konstruktsioone. Mängides numbritega, tasub tähele panna seda, et teatud tingimustel tekib vahtplasti sisse kondensaat, mis seal välja kuivab ja ohtu ei kujuta. Villa sisse on tegelikult normaalsete tuuletokete korral päris raske kondensaati tekitada seal programmis mängides.

Arvestades helipidavust, paigalduse lihtsust ning jääkide kasutamise voimalust(pööningule lisasoojustuseks näiteks), eelistaks mina villa seinasoojustuseks. Vahplasti eelis on kujupåsivus, kuid korralike tihedatel villadel ei tohiks sellega samuti probleeme olla. SPU tooted jäävad hetkel oma hinna poolest veidi kalliks.

Ahjaa, see jäi lisamata, et mina olen aru saanud, et see u-wert ei arvesta kapillaarset veejuhtivust, kui åhte nähtust, mis samuti voib konstruktsioone pääste kondensvee eest. Aga eks targemad teavad täpsemalt.

Vahul tõesti ei ole nii hea helipidavus kui villal aga kui panna seinale 150-200mm vahtu, sisse metallkarkass, mille vahel 42-50mm villa on väga hea soe maja ja ei vaja lisaks aurutõkke ega õhutõkke paigaldust. Samuti on ka piisav heliisolatsioon (kui on metallkarkassil kips ilma villata on toas niiehknaa kole kõlakast, vill peab olema )
Kuna kirjas on , et väljas juba viisnurga tuuletõke olemas siis sinna saab ka kohe vahu pihustada.

sama teema ka laega näiteks.

https://www.facebook.com/pages/Pol%C3%B ... 6313344078

Palju selle vahu m3. jämedalt maksab? Pean silmas siis vaht + paigaldus.

1. Mis sul selle aurutõkke vastu on? Mina ei jätaks panemata. Üks asi on soojustuse näitaja, teine asi on karkass, võimalikud praod, külmasillad jne.
2. Kust pärineb väide, et EPS50-60 ei vaja tuuletõket. Nõustun, et see on oluliselt vähem tähtis, kui villa puhul, aga öelda, et üldse ei ole vaja?

EPS kui selline ei ole läbipuhutav st. ei vaja tuuletõket. Iseküsimus kuidas lahendada vuugid.