Ehitusfoorum

Nii, meistrid. Sai meil juulis valmis Lodekivist kamin-ahi. Ise ladusin korstna,, "meister" ladus ahju. 4,5 x 3 kivi on suurus, uks ees 41 x 41. Tõmme on viimase peal, paremat ei oska tahtagi, pigem piirame õhu juurdevoolu, et halud korstnasse ei kihutaks . Enne pealt kinniladumist seisis ahi poolteist kuud, siis pandi pealt kinni, siis uuesti seisis rohkem, kui kuu aega. Tule tegemist alustasime nõuannete järgi, algul peeruvirruga, siis iga päev tasapisi rohkem ja nii umbes paar nädalat. Kui asi jõudis juba pooleteise korvini, siis kütsime üle päeva. Tulemuseks - ahju ukse kohalt jooksevad praod mööda vuuki diagonaalis üles, üks vasakule ülemisse nurka, teine paremale ülesse nurka.
Viimases reas on prao laius pärast kütmist ca 5 mm. Mingit välisseinakivide sidumist ma küll ei mäleta, aga ega ma eriti piilunud ka, sest oli kokkulepe - meistri ahtri taga ei passita! Aga oleks pidanud ikka passima! Meister ütles küsimise peale, et see tavaline nähtus, tuleb vuuk kevadel puhtaks tõmmata ja uuesti täita. Olen aga peaaegu kindel, et sellest ei ole kasu, sest vooder liigub ikka liiga palju! Täidan ära ja järgmisel kütmisel läheb müüritis kohe kindlasti veel rohkem laiali. Öelge, et see pole nii?
Teine,sama "meistri" samasugune ahi sai valmis kuu aega tagasi. kaks päeva tagasi tegin peerutule alla, eile nats rohkem, täna ka..... ja mis ma näen! Samas kohas samasugused praod! Ärge rääkige mulle "ülekütmisest", seda me kohe kindlasti teinud ei ole, sest oleme pea terve elu elanud puuküttega majades ja tean väga hästi, mis on ahju kütmine.
"Meister" kasseeris kena kopika selle "magamise"eest, ahjud aga pragunevad... Ostsin hiljuti uue kaheraudse kah...sel meistril on viimasele ahjule veel paar tahmaluuki panemata ja vuugid puhastamata...

Huvitav oleks meistri nime teada.Kuidas ja millega ahi pealt kinni pandi?

Esimesel sai minu soovi järgi paigaldatud metallplaat, (oli mõte tekitada miski soojakapp, milles tekkivat soojenenud õhku mööda torusid teisele korrusele jahedamatesse nurkadesse juhtida) kuid see metallplaat on ka servadest isoleeritud (10 mm TUL), nii et selle paisumisest ei tohiks nagu midagi juhtuda. Teine ahi on pealt siis kinni valatud mingi poodidest saadaoleva seguga, samuti servadest isoleeritud sellesama TUL-ga, plaadi peal on kiht miskit tulekindlat pehmet asja ja siis paar kihti telliseid.

Kahju,et sul nii on,kui ukse juurest algab pragu pihta,siis seal ongi meistri näpukas,vinkel vms,vaata kuidas ahju-ukse pealne sillatud on,kui võimalik sae see pooleks või likvideeri,või kaitse villaga.

Seal on 5 x 60mm lattraud.. kui pooleks saen - kivid alla ei prantsata mingil ajal?

Ära seda pooleks küll sae.Miks sa meistri nime ei avalikusta?teised teaksid hoiduda,Mina küll ei keela kliendil töö ajal ahju sisu vaadata ja küsimusi esitada.Kui oled oma töövõtetes ja tehnoloogias kindel siis puudub vajadus kliendi ees neid varjata.

Tommpomm tõstis üles tõsise küsimuse:Kes on Kuningas?
Minagi ei keela kliendile tööd jälgida ja juttu vesta.Mõnega kohe päris meeldiv arutleda.Pidagem siis meeles,et KLIENT on kuningas.Kui kuningas ei meeldi valime uue kuninga.

Kas siis nüüd on nii, et kliendi näpunäidete järgi(pane rauda rohkem, kõvem saab) peabki tegema? No nii kuningas pole klient ikka küll, et hakkan nendele ajuvabadustele alluma.

ei teinud me meister seda minu näpunäidete kohaselt, arutasime asja igatpidi läbi, et kuidas võib teha ja kuidas on parem. Ma ei pidanud ennast sugugi kuningaks ja hoidusin oma nina toppimast. Tegin asjad nii, nagu "meister" ütles. Tundub, et asi polegi selles ahju peale pandud rauas, sest pragiliseks on ju mõlemad ahjud läinud!! Teisel ahjul ju pole peale uksepealse raua ja siibrite ning tuharesti ja tuhaluukide midagi rauast...
Vahest oleks ma pidabud siiski olema kuningas (klient on ju kuningas) ja meistril silma peal hoidma. Aga tagantjäreletarkus ei ole teadupärast kellegi tarkus...

Tagantjärele tarkus pidi olema täppisteadus. Vabanda, ei taha Su mure üle ilkuda, aga ma ei saa aru, miks te, murelapsed, nii kiivalt hoiate saladuses nende "meistrite" nimesid, kes teile hunniku paska on kokku kärutanud? Nad teevad seda ju edasi ja jälle on keegi omadega punes. Kole palju on kuulda selliste vendade tegemistest ja raiped teevad ametinime täis ja varsti on pottsepp nagu sõimusõna.

Külaline 20:19,Kas meistri ajuvabadused mitte ei ole ahjude lagunemise põhjuseks?Kes selle sita kliendi toast jälle välja viskab?Terve foorum on ühte juttu täis:"Aidake,ahi laguneb,meister kadunud!"

Vabandasin juba Illari ees ja mõte oli ikkagi selles, et klient võib ja peakski kaasa rääkima ahju kujus ja mida ta ootab sellest ahjust, töö teostus jäägu ikka meistri otsustada. Lihtsalt momendil tuli silme ette pilt, kus üks jube õhku täis vend tahtis saada ahju, mis töötaks nagu keskküttekatel, nagu õhkküttekamin ja et ahi läheks veel poole tunniga kuumaks ka, kuna ta oli kuulnud kuskilt, et see pidi nüüd kõige viimane sõna olema.

Noh, tegelikult tuli see ahju pealt sulgemise idee nagu mul endal, kui pottsepp kinnitas, et pole paha, siis nii saigi tehtud. Selle asja tingis asjaolu, et ülemisel korrusel on üks jahedam tuba, kuhu oli mõte ahju peale paigutatavast kapist sooja transportida. Asi on täiesti teostatav, ahigi valmis, kasti pole veel teinud. Hea kah, muidu oleks pidanud nüüd ka kasti taas maha võtma. Mureks - praod. Millest need kaks tükki siis ikkagi tulnud on? Kas ahjuuksepealsest rauast? Kas ahjuuksest? See paisub kah kuumaga nagu värske tainas Vahest ladus meister sisu ja välisseina kivid liiga tigedalt vastu TUL10-t, oleks pidanud vahest pisut lobedamalt laduma, mitte väga tihedalt? Aga vahest on viga milleski muus? Huvitav on, et praod jooksevad enam-vähem ühtemoodi...
Meistri nime ma avaldan küll, ainult siis, kui mul temaga asjad ühel pool on. Ei tahaks talle kohe veel vett peale tõmmata, vahest tuleb tal endal miski hea idee ja teeb ahjud kordagi....kuigi lootust on järgi veel kübeke

Tegelikult olen ka ise ehitusega pisut sõprust pidanud ja pole nagu eile sündinud, aga mõtlesin ahjuehituse juures, et kasutan ikka meistri abi. Vanad ahjud-pliidid olid kokku varisemas ja ahjul polnud sisu enam ollagi, kuigi eesti-aegne ja veel pottidest ja igavene vigur oli umbes kolmnurgakujuline, sisse oli laotud kaks õhukanalit ja värske õhk tuli põranda alt ligi. Küttis maja küll ja püsis kenasti paar päeva soe kah, kuigi siibrit pöörasime rohkem moe pärast.
Kuna paaril tuttaval-sõbral põlesid eelmisel kevadel kehvade küttekollete pärast majad (kah eestiaegsed, nagu minu omagi) maha, siis sai sel aastal see töö ette võetud. EI osanud arvata, et peab pottseppa aasta-jagu ette otsima hakkama. Ise ladusin uue 3-lõõrise korstna, pottsepp tegi ahjusid. Alustas Juunikuus, kuigi lubas mais, esimese lõpetas siis vist septembris, ega ei mäletagi enam täpselt, alles siis hakkas teist tegema. Oleks võinud ju mõlemat samaaegselt meisterdada. Teine, nagu öeldud, polegi veel lõpuni valmis, alumised tuhaluugid lükkasin ise TUL-ga sisse, et saaks ahju soojaks, kaua sa ikka sokkides magad... Aga nüüd need praod.... Võtaks suvel need asjandused ise pealt lahti tagasi ja teeks korda, aga enne peaks põhjus teada olema. Tegu on siis kamin-ahjudega, koldelage pole, jookseb eestküljest otse üles vastu ahjulage, sealt pöörab kahele poole laiali, tuleb külgimööda alla ja tagant uuesti üles ja välja. Ahjus sees on pöördsiiber (suve ehk stradisiiber) ja viimalõõris põhisiiber.

Piisab ühestki veast.et tellisahi laiali ja arvan et üks kahest peaks see olema.
1.Välimised kihiread ei ole mitte mingilgi kombel seotud.Ülemine pool uuesti lappida.Küsi sidumise kohta e-postis
2.Uks on tõesti tuugalt ette segutatud.Ukse ja seina vahele Tul-10,neljast küljest.
Liiga tihedas villa vastu ladumises ei saa asi olla.

Ma kahtlustan ise kah ust ja selle ligiduses olevat, sest seal on pragusid nagu rohkem, ma pean silmas, et seal on ühes vuugis rohkem pragusid, kui üks - segu nagu pudiseb sealt rohkem. Kui homme nats maha on jahtunud, siis viskan pilgu ahjusuust sisse kah, et mis see ülespoole tõusev lõõr teeb. Välimise kihi kivid või voodrikivid ei ole kohe kindlasti omavahel seotud - ma oleks seda puurimist ju märganud - meistril endal trelli polnud ja vajadusel oleks ta minult küsinud. Lugesin seda trikki siit foorumist ka mujalt ning mõtlesin kohe, et näh, seda ta sunnik ei teinud ju
Suhtun alati tegijatesse lugupidamisega - enne sa inimest ju ei tunne, kui töö tehtud või eelmine töö teda ei kiida. On olukordi, kus sul pole lihtsalt võimalustki minna kuskilt järel uurima, mida meister on enne teinud ja ...ja tahaks inimesest kõigepealt uskuda nagu head. Meie meistri töö teda küll heast küljest näidanud ei ole. Aga see on tema probleem, minu suhtumine pottseppadesse sellest ei muutu - ei saa arvata tervet rahvast joodikute hulka, kui oled komistanud ühe joodiku otsa Pottsepad on omapärane rahvas - see salapära on mulle meelde jäänud ühest filmist "AHI", kus pottsepp laob pirakat ahju ühte talumajja. Terve filmijagu jätkus tegevust-see oli terve elustiil. Sõnu seal palju ei tehtud. Meelde jäi see, et tal pidi kogu aeg üks käsi puhas olema. Kui küsiti, et milleks, siis vastas ta, et vahel vaja paberossi võtta ja... ja kusel käia Aga lõpuks sai ahi valmis ja pisike tulekenegi alla tehtud. Nägin seda filmikest oma paarkümmend aastat tagasi - meelde on jäänud ja ega ta lähegi meelest... Ja nüüd olen ahjuga ise kimpus

Korralik töö pole muidugi mingi trikitamine aga ilma sidumata tellisahi koos ei seisa.Kasutatakse erinevaid meetodeid,aga 5-6 sm pikad 3mm traadist kobad on minu repertuaaris ja kui veel soone sisse nad lasta siis on külgsuunas ka fix.

Tänud, "kaminahi", nõuande eest, ma lugesin selleteemalised postitused siit foorumist teiste teemade alt ka enne läbi, fikseerimist ehk sidumist tehakse mitut moodi siis, igalühel omad nõksud, kes millega harjunud on ja missugune võte kellelgi hästi on töötanud, eks seda siis kasutataksegi.
Uurin homme siis veel ka ukse üle, eks näis. Kui kellegi veel mingeid ideid on, andke teada, arutame asja läbi, et teaks, mida silmas pidada, kui ümbertegemine nagunii ees püsti seisab

Traatidega ahju sidumist kuulen küll esimest korda.Traadita korstnaotsad lähvad küll laiali,aga seal hoopis teised tingimused.Minuarust läheb ahi laiali siis kui pole õiget vundamenti all,šamott tungalt vastu väliskihti või ohtralt valesti pandud metalli(uks seguga ette pandud)lisaks ülekütmine.

Väliskihi sidumine tundub loogiline olevat, kas keegikasutab seda või mitte - ega see abinõu kahjuks ei tule, peenikesest traadijupist võib voodris pigem kasu kui kahju tulla.
Vundament on tehtud südamega, selles olen ma kindel, teada ju, et see ahi kerge pole, ligi kaks tonni ikkagi. Selles olen ma ka peaaegu kindel, et väliskiht on sisekihist ära isoleeritud. Meister oli suht selle teema keskne... Pole veel jõudnud ukse ettepanekut kontrollida, aga teen ära kohe, kui võimalus avaneb. Ülekütmine - ei tahaks ka seda uskuda - poolteist väikest korvi - sellega ei saa parema tahtmise juures üle kütta...

Ukse kontrollimine andis järgmised tulemused - ukse ja välisvoodri vahel oli kenasti TUL10 riba pandud. Aga see riba ei ulatunud ukse siseservani, vaid servast oli puudus ca 10mm! Ülejäänud osa oli täidetud seguga. Kujutage ette siis sellise serva täitmist - meister üritab seda serva täita, surudes kas käe või kelluga ukse ääre ja välisvoodri kõrguse vahe tasandamiseks segu, millest osa tungis siis ka ju ukse serva alla, täites kenasti tühimiku, mis jäi TUL-i ja ääre vahele. Seepärast ei tahtnud siis ka ahjuuks kütmise ajal eriti kinni ega lahti käia, sest polnud kuskile paisuda! Tühjendasin ehk puhastasin serva ära Homme on näha, kuidas ahi käitub kütmise ajal.

Ega sul koldes ukse kõrval koldeseintes punast kivi näha pole?Seest paistab korralikul ahjul šamottja väljast punane kivi,Auna raamat ja müüritud küttekolded näitavad paraku joonistes valesti.

Punane kivi on küll jah näha. Ukseserva puhastamine ei andnud tulemust, praod suurenevad ikka. Teisel ahjul enne vasakule poole pragu ei kerkinud, nüüd tuleb teisele poole kah. Uurisin täpsemalt, et kuidas need praod jooksevad. Algavad täpselt ukse pealt keskel ja lähevad sik-sakitades külgede peale ümber nurga kuni üles tagumiste taganurkadeni välja. Mõlemal ahjul ühtemoodi. Ahjuukse peal olevaid raudu on kaks tükki, üks seesmise kihi oma, teine välimise kihi oma. Vahest on selle välimise kihi raud otstest kinni - paisub ja lükkabki laiali?

Kui on puhasvuuk ahi ja suur uks ees siis jääb ukse raami ja kivide vahele üles alla 3cm suurune vahe 10mm vuugi korral,sinna panen 3kihti tul10 nii üles kui alla ja see vill peaks kuumust vähendama nii kivile kui ribaterasele.
Villa kaitseks panen õhukese pleki 0,5mm ,armatuure ei kasuta ja ükski ahi pole laiali läinud siiamaani.Võid üles ukse peale isegi vist 4kihti villa panna kui ukse raam katab vuugi ära.

Ahah. Tahtsin veel küsida vuukide kohta - puhasvuuk on ilus ja kena, kui vuugi laius on igal pool ümber ahju nii horisontaal-, kui ka vertikaalvuuk ca 10 mm, noh, mill siia-sinna, see mõni mõis. Aga mida arvata vuugilaiusest
22-24 mm? Ahjuukse serva sügavus on 45 mm, sinna oleks mahtunud päris mitu kihti TUL10 ära igasse serva...