Ehitusfoorum

Tere.

Krundi peal sai koos elektriliitumisega (3x25A) veetud umbes 40 meetrine maakaabel jaotuskilbist kõrvalhoonesse. Maakaabel 3x2,5 jämedusega. Nüüd sai lõpuks kõrvalhoones elekter ühendatud, kuid kui laelambid põlevad ja samal ajal ka veekeetjat kasutada tõmbab lambid tuhmiks. Ise oma lolli peaga oletan, et viga on liiga pikas ja peenikeses maakaablis, kuid kas ja kui ohtlik see reaalselt on?

Hõõglampide korral annab tegelikult juba paar volti tunda, veekeetja peaks üle 5V pinget langetama (sest ega see 3x2.5 pole ju ainus kaabel, alajaamani on veel pikk maa minna). Aga eks sa pead ikka mõne mõõteriista välja otsima, vaid nii saad teada, kas ja kui ohtlik olla võib. Teoreetiliselt on võimalik ju ka selline olukord, et kusagil on mõni juhtmeots veidikene halvasti ühendatud, kruvi vms. jäänud kinni keeramata.
 

Pingekadu kaablis ei ole kuigi ohtlik. Ohtlikum on see, et lühisvool selle liini lõpus võib jääda liiga väikeseks. Kui sul on kilbis näiteks C-tunnusjoonega kaitse 16A peab lühisvool olema 160A, et kaitse kindlalt rakenduks. Halvemal juhul paned juhtmeotsad kokku, kaitse ei rakendu, aga vool on juhtme kuumutamiseks küllalt suur.

Lühisehirmu mul endal väga suurt ei ole, sest tulevikus jääbki selle kaabli taha vaid sauna ja kõrvalhoone valgustus ja ilmselt saab siis sinna ka nõrgem kaitse vahele pandud. Kui see kaablile kuidagi liiga ei tee siis on probleem minujaoks põhimõtteliselt lahendatud ja hirm asjatu.
A.S. Alajaamani on maad umbes 400 meetrit, kuid sealt tuleb kilbini õhuliin ja tollel kaablil küll midagi viga ei ole. Samuti on kõik ühendused harukarpides korralikult tehtud ja kõikvõimalikud kruvid korralikult kinni.

Kaablile see küll liiga ei tee ja kui kõik ühendused on korralikud, siis tarbijatele samuti mitte. Kui seal pole just midagi, mis pinge vähenemisele mahapõlemisega reageerib, kuigi selliseid asju on tänapäeval juba piisavalt raske leida. Testriga ju näed kui madalale pinge kukub, silma järgi on raske hinnata, hirm ilmselt jah asjatu.
 

Tänud vastajatele. Eks ma mõnipäev käin huvipärast asja testriga üle.

Küülaline kirjutas:Pingekadu kaablis ei ole kuigi ohtlik. Ohtlikum on see, et lühisvool selle liini lõpus võib jääda liiga väikeseks. Kui sul on kilbis näiteks C-tunnusjoonega kaitse 16A peab lühisvool olema 160A, et kaitse kindlalt rakenduks. Halvemal juhul paned juhtmeotsad kokku, kaitse ei rakendu, aga vool on juhtme kuumutamiseks küllalt suur.

Mitte 160A vaid 200 peab olema, vaata tabelist õigesti, koefitsendi jätsid arvestamata..

2,5mm2 , 40m ja kiirkeetja 1,2kW (6A) annab tabelist 3,312V pingelangu (VASK ???).
Mõõda kannuga ühendatuna jaotuspunktis pinge ja siis kannu juures, noh 4V võiks vahe olla.
Kui siis rohkem , peaks kövasti kinnikeeratud ühendusi kontrollima .
Soovitav antud liinile rikkevoolu kaitse panna ja suuremate lühiste korral sellele loota , juhul kui on päris maakaabel sukaga (kirjas ,et 3x2,5???)!.

toküülaline kirjutas:vaata tabelist õigesti, koefitsendi jätsid arvestamata..

Millisest tabelist on jutt? Anna viide sellele, siis vaatan õigesti.

Külaline007 mis puutub siia teemasse ülepea RCD ?
Mis moodi saaks sellele RCD-le ok rikkevoolukaitselülitile lühise korral loota kui ta ise vajab kaitset lühisvoolu eest...?

Muu
Mis puudutab lühisvoolu suurust siis 16 ampise C kaitselüliti puhul on 200 ampi jah õige aga minimaalne nõutav mõõdetud väärtus, näiteks viimasest pistikupesast, (160ampi on see kus peaks ka rakenduma kuid nõuded on suuremad, et tagada kindlat rakendumist) Need tabelid ka jah vabalt netis leitavad.

fastteam kirjutas:Need tabelid ka jah vabalt netis leitavad.

Kindlasti on vabalt leitavad, aga palun link või viide või märksõna.

hmm..see on ametisaladus 8- ) aga anna mail saadan Sulle..

fastteam kirjutas:hmm..see on ametisaladus 8- ) aga anna mail saadan Sulle..

oi
oi
oi
sellist taset pole siin ennem näinud!

fastteam kirjutas:Külaline007 mis puutub siia teemasse ülepea RCD ?
Mis moodi saaks sellele RCD-le ok rikkevoolukaitselülitile lühise korral loota kui ta ise vajab kaitset lühisvoolu eest...?

Muu
Mis puudutab lühisvoolu suurust siis 16 ampise C kaitselüliti puhul on 200 ampi jah õige aga minimaalne nõutav mõõdetud väärtus, näiteks viimasest pistikupesast, (160ampi on see kus peaks ka rakenduma kuid nõuded on suuremad, et tagada kindlat rakendumist) Need tabelid ka jah vabalt netis leitavad.

See ahela hetkelise väljalülitamise nõue on ikkagi eeskätt inimese kaitseks kaudse puute eest.
St kui faas läheb korpusesse, korpus on korralikult maandatud - st kaitsejuhiga ühendatud - siis tekib nii tugev lühisvool, et ahel lülitatakse välja hiljemalt 0,2 ( 0,4 ?) sekundi pärast - see on aeg, mille puhul 230 V juures jäävat nimene veel ellu. Selle nipiga on TN juhistikes võimalik RVK justkui ära jätta ja majandada ainult kaitselülititega, mis on odavam.

Samas on hiljem lisatud rida nõudeid, et RVK-sid tuleb ikkagi paigaldada pistikupesadele, eriti veel õues ja niiskes ruumis jne., seega RVK-st sa ei pääse sellegipoolest .

Kui nüüd lühisvoolud on liiga väikesed, siis kaitselülitiga seda väljalülitusaja nõuet enam täita ei saa ja tahes-tahtmata tuleb kasutada midagi muud - järgmine valik ongi siis RVK.

RVK vajab erilist kaitset juhul kui lühisvoolud lähevad väga suureks - 6000 A, 10000 A, aga praegu me siin jageleme justkui liiga väikese lühisvoolu probleemiga...
Tavapaigaldises kasutatakse niigi enamasti 25 A RVK-sid - kui suur su liitumispunkti kaitse on?
äärmisel juhul pead võtma 40 A nimivooluga aparaadi?

Samas ei pea sa seal majandama tingimata C-tunnusjoonega kaitselülitiga, võid katsetada ka B, A, Z enne kui amperaazhi alandmise peale lähed.