Põrandaküte ei tööta korralikul?

[m2it]

tere! Mure siis selline, et põrandaküttel ei süti rohelist tuld, vaid põleb ainult punane ja kui saavutab teatud temeratuuri siis lülitab välja ja siis kui põrand maha jahtunud lülitab uuesti sisse. Kas võib olla, et punane ja roheline juhe on valesti ühendatud või ei peagi roheline süttima. Põrandaküte Devi

[Küülaline]

Mis termostaadiga täpsemalt tegemist? Mõnel tüübil ei olegi nn. rohelist tuld. Ja mõnel ongi ainult roheline, kui kütab, siis põleb ja kui ei küta, siis on kustunud.

[m2it]

http://www.messler.ee/ee-catalog-viewObject-6-30-46-0

kas peabki jahtuma maha? või peaks hoidma ühtlast temperatuuri.

[Küülaline]

Eriti DEVI moodi see termostaat küll ei ole. Aga hoidma peaks seegi, kirjas on ju 0,5 kraadi.

[madis64]

või ei peagi roheline süttima.

Juhendit lugedes peab roheline tuli valvesoleku ajal nagu põlema.

Midagi on valesti või katki - kas see süsteem kunagi korrektselt töötanud on?

[m2it]

Ei ole.

[m2it]

Küttekaabel on devi oma, aga ma ei tea mis termostaat see on.bauhofis määriti pähe

[m2it]

Vaatasin üle termostaat on heber ht105

[Küülaline]

termostaat see on.bauhofis määriti pähe

Siis vii tagasi, kui ei tööta. Muide, kas andur on ikka korralikult küljes?

[m2it]

Pean need juhtmed veel ülevaatama.

[Heber]

Sellel termostaadil polegi rohelist tuld on punane ja see põleb kui kütab, ehk kõik töötab korrektselt sul.

[Imelik]

...kui saavutab teatud temeratuuri siis lülitab välja ja siis kui põrand maha jahtunud lülitab uuesti sisse.
..kas peabki jahtuma maha? või peaks hoidma ühtlast temperatuuri..

kas see süsteem kunagi korrektselt töötanud on?

.
Ei ole.

Andurilt tulev "teave" ei ole objektiivne. Enim levinud vead- a)andur ei asetse põrandas,
b)andur asetseb vales piirkonnas, c)andur on rikkis, d) andur ei ühti termostaadiga.

[m2it]

Sellel termostaadil polegi rohelist tuld on punane ja see põleb kui kütab, ehk kõik töötab korrektselt sul.

Aga kas ongi nii, et põrand jahtub maha ja siis hakkab uuesti kütma?idee poolest voiks hoida temperatuuri.

[Küülaline]

Kui on õige andur õigesti ühendatud ja põranda see ka õiges kohas, siis peab hoidma 0,5 kraadise täpsusega, seda me ju räägime siin.

[3lindu]

Õige koht oma mure kurtmiseks. Devi põrandaküte on mind hästi teeninud juba 5 aastat. Täna sisselülitamisel lõi RVkaitsme välja. Uuesti sisse, jälle kohe välja ja nii mitu korda. Võtsin toite välja, termostaadil (devireg 130) kaan pealt maha...ja selgub, et küttekaabel ise ei näita mingit takistust. Kindel katkestus! Mis hirm selle läbi lõi? On sellist asja kellelgi varem ka juhtunud? Miks siis kohe RVkaitse rakendub?

[A.S.]

Ju siis küttekaabel ehk viga saanud. Probleem võis alguse saada kas paigaldamisel või hilisemal põrandasse aukude puurimisel.

RVK-l pole kaabli katkestusest sooja ega külma, aga ju siis küttekaabli soojenev (momendil katkestuses olev) osa selle kollarohelise kaitsejuhiga (PE) või maaga/põrandaga kokku puutub.
 

[dumbuser]

Kaabli varje ja faas (või null) on omavahel kokku saanud.Muul juhul RVK ei rakenduks. Lisaks sellele on ka faas (või null) veel katki kah. Ilmselt suudeti kunagi viga teha (vähausutav, et tootjapoolne praak) ja nüüd siis andis see viga endast lõpuks ka märku.

[teadmames]

Aga kas ongi nii, et põrand jahtub maha ja siis hakkab uuesti kütma?idee poolest voiks hoida temperatuuri.

Temperatuuri hoidmine ongi see, et teatud hetkel hakkab uuesti kütma. See, et ta valel hetkel kütma hakkab, ehk siis kui põrand on juba liiga maha jahtunud, näitab seda, et andur on vales kohas (nt. liiga kaabli lähedal) ja saab sealt soojemat infot, kui sinu jalg vastu põrandat. Tuledesse süveneda ei viitsinud, kui juba öeldi, et see termostaat ainult punast näitabki.

Anduri õige koht on kaabliloogete vahel keset põrandat põranda (võiamalikult) ülemises osas. Võid ju proovi mõttes ca 5 cm sikutada andurit väljapoole.

[holt, ikka sama]

Maadlesin Heber HT-105 termostaadiga, võit jäi mulle aga matši käigus sattusin ka seda foorumit ja seda teemat vaatama ja võin jagada saadud kogemusi/infot.
Regulaatori skeemi toiteks kasutatakse faasiga järjestikust 0,33μ kondekat, seejärel sild ja vastu nulli 100 oomi takistit. Alaladatud pinge poolel on elektrolüüt 100μ 50V ja jäigalt kondega paralleelis stabikad 12V+5V. Väljundis on relee mähise nimipingega 24V. Tootja ei ole lasknud ennast sellest sõnast "nimipinge" liiga palju segada ja disainis skeemi tööle 17V-ga...ja õigesti tegi - töötab ju kuni kõik pulgad terved on .
Häda algas sellest, et regulaator ei tahtnud enam kütet sisse lülitades punast tuld näidata. Seejärel ilmnes, et aeg-ajalt ei taha ta enam ka lülitada, kuid nuppu korra edasi-tagasi liigutades hakkas lülitamine jälle tööle...kuni järgmise korrani. Lõpuks jõudis lugu sinnamaani, et need streigid hakkasid korduma iga paari päeva tagant.
Võtsin asja tõsiselt ette ja avastasin peagi, et tegu on pingetundlikkusega - kui majja sisenev pinge pisut langeb, suureneb tõrke tõenäosus, pinge tõustes hakkab jälle tööle, st vähemalt lülitab, kuigi ei näita. Loogiliselt võttes on pingest sõltuv viga viide probleemidele skeemi toitega ja kus on alalistoide, seal on ka elektrolüüdid ja kus on elektrolüüdid, seal on varem või hiljem ka nässus elektrolüüt. Kiskusin termostaadi seinast välja ja asusin enesekindlalt elektrolüüti uurima, nö "teades ette, et mul peab õigus olema" aga tühjagi - seekord oli viga hoopis selles faasiga järjestikku ühendatud kondes - 0,33μ 275VAC - selle tegelikuks mahtuvuseks näitas tester veel ainult 0,085μ .
Kondeka kärvamise põhjuseks võib ainult oletada vähese ruumi tõttu kasutatud liiga väikese rekatiivvõimsusega isendit - oma arvestatava nimipinge ja mahtuvuse juures olid sellel võrdlemisi väheldased mõõtmed. Skeemi kogutarve on nii rahu- kui tööolekus ca 22-23mA, sellest relee mähisele läheb ca 16mA, rahuolekus jookseb sama vool lihtsalt läbi stabikate maha. Asendasin kondeka käepärast olema sattunud 0.22μ ja 0.1μ-ga paralleelis. Tugevusvaru peaks nüüd natuke suurem olema, edasine elu ja ekspluatatsioon näitavad.
Kogu jutu moraal on muidugi selles, et kellel kolb käes püsib, see võib uue regulaatori ostmise asemel osta uue kondeka, mis maksab sente. Kahtlustan, et tegu või olla nn tüüpveaga - kui konde ikka on pisike ja temast läbi aetav vool suurem kui tema tervisele hea, siis peab sama häda esinema ilmselt nii mõnelgi seda tüüpi termostaadil.

PS: selgus, et siin foorumis juba on üks kasutaja holt aga kuna ka mina seda varjunime juba tubli 15 aastat igas võimalikus ja võimatus kohas olen kasutanud, siis võtsin endale siin võimalikult lähedase vormi sellest nimest, mida kasutan regatud kommenteerimiseks delfis - "holt, ikka seesama"...lihtsalt selleks, et mitte vanas eas hakata endale päris uut nime välja mõtlema

[Külaline]

Tänud tarkuse jagamise vaeva eest.
ping

[ping]

Maadlesin Heber HT-105 termostaadiga, võit jäi mulle aga matši käigus sattusin ka seda foorumit ja seda teemat vaatama ja võin jagada saadud kogemusi/infot.
Regulaatori skeemi toiteks kasutatakse faasiga järjestikust 0,33μ kondekat, seejärel sild ja vastu nulli 100 oomi takistit. Alaladatud pinge poolel on elektrolüüt 100μ 50V ja jäigalt kondega paralleelis stabikad 12V+5V. Väljundis on relee mähise nimipingega 24V. Tootja ei ole lasknud ennast sellest sõnast "nimipinge" liiga palju segada ja disainis skeemi tööle 17V-ga...ja õigesti tegi - töötab ju kuni kõik pulgad terved on .
Häda algas sellest, et regulaator ei tahtnud enam kütet sisse lülitades punast tuld näidata. Seejärel ilmnes, et aeg-ajalt ei taha ta enam ka lülitada, kuid nuppu korra edasi-tagasi liigutades hakkas lülitamine jälle tööle...kuni järgmise korrani. Lõpuks jõudis lugu sinnamaani, et need streigid hakkasid korduma iga paari päeva tagant.
Võtsin asja tõsiselt ette ja avastasin peagi, et tegu on pingetundlikkusega - kui majja sisenev pinge pisut langeb, suureneb tõrke tõenäosus, pinge tõustes hakkab jälle tööle, st vähemalt lülitab, kuigi ei näita. Loogiliselt võttes on pingest sõltuv viga viide probleemidele skeemi toitega ja kus on alalistoide, seal on ka elektrolüüdid ja kus on elektrolüüdid, seal on varem või hiljem ka nässus elektrolüüt. Kiskusin termostaadi seinast välja ja asusin enesekindlalt elektrolüüti uurima, nö "teades ette, et mul peab õigus olema" aga tühjagi - seekord oli viga hoopis selles faasiga järjestikku ühendatud kondes - 0,33μ 275VAC - selle tegelikuks mahtuvuseks näitas tester veel ainult 0,085μ .
Kondeka kärvamise põhjuseks võib ainult oletada vähese ruumi tõttu kasutatud liiga väikese rekatiivvõimsusega isendit - oma arvestatava nimipinge ja mahtuvuse juures olid sellel võrdlemisi väheldased mõõtmed. Skeemi kogutarve on nii rahu- kui tööolekus ca 22-23mA, sellest relee mähisele läheb ca 16mA, rahuolekus jookseb sama vool lihtsalt läbi stabikate maha. Asendasin kondeka käepärast olema sattunud 0.22μ ja 0.1μ-ga paralleelis. Tugevusvaru peaks nüüd natuke suurem olema, edasine elu ja ekspluatatsioon näitavad.
Kogu jutu moraal on muidugi selles, et kellel kolb käes püsib, see võib uue regulaatori ostmise asemel osta uue kondeka, mis maksab sente. Kahtlustan, et tegu või olla nn tüüpveaga - kui konde ikka on pisike ja temast läbi aetav vool suurem kui tema tervisele hea, siis peab sama häda esinema ilmselt nii mõnelgi seda tüüpi termostaadil. ...

Kõik pisiautomaatika (liikumisandurid, väljatõmbevendi aegreleed, termostaadid, puutetundlikud lülitid, nuti koduautomaatika, jne.) mille toide on teostatud läbi kondeka, on tüüpviga (odava) toitekondensaatori mahtuvuse vähenemine aja jooksul.

Sellisel kujul toiteskeemis on selline ajas muutuv kondekas "kuluosa", mis paistab on sinna pandud selleks, et klient saaks iga 5 aasta pärast uue seadme osta.

"Hea" kondeka eluiga peaks mitukümmend aastat olema.

Siit reast peaks hõlpsalt sobiva asenduse leidma mis tagaks seadme töö pikemaks ajaks:
https://www.oomipood.ee/category/elektr ... :2987,2980;