Ehitusfoorum

Krundil on kaks maja 135 ja 150 m2. Nende vahe u. 20 meetrit.
Ühes majas tuleb suurem remont, teises majas on hetkel kasutuses õ/v soojuspump ja puupliit ning midagi kaminahju taolist.
Remonditavasse majja on võimalik teha gaasiliitumine.

Kui nüüd planeerida remonditava maja keldrisse gaasikatel, kas siis on ka suur kulu vedada ka teise majja küttetorud?
Kas kokkuvõttes see võimsam katel, trassiehitus ja tulevased trassikaod ei maksa nii palju, et mõttekam oleks kohe ka teise majja oma gaasitoruots vedada, ja kui vaja, panna sinna omaette gaasikatel? Hetkel selleks kohe karjuvat vajadust pole.

Kuidas need 2 maja hakkavad kulusid jagama, kui tegemist ühe katlaga?
Kui mõlemad majad on ühe omaniku all ja sedasi jääbki igavesest ajast igavesti, siis on 1 katel suure tõenäosusega kokkuvõttes odavam lahendus.
Katla võimsusest: tüüpiliselt eramutesse pakutavate katelde võimsuse ülempiir on 25kW juures. Sellest piisab neile kahele majale. Hinnavahed väiksema võimsusega kateldega on tühised, kui võrrelda kogu küttesüsteemi hinnaga.

Kogemus on näidanud et üsna pea on jagatud katlal soojuse saamise ja selle maksmise osas kiirelt erimeelsused, eriti kui teisel on veel mingi pliit ja muu kütteseade olemas. Ta ei taha sinu maja küttearve jagamises osaleda, samas pole head lahendust kuidas täpselt soojust jagada.
Nati kallim küll aga ilma tülita las veab gaasitrassi omale edasi ja arvesti külge. Gaasikatlad pole nii kallid, see on tal täitsa tasuvuse piirides. Ja selle toru vedamisega saate gaasifirma kaasabil ilusasti hakkama.

Kalvis kirjutas:samas pole head lahendust kuidas täpselt soojust jagada.

Soojusarvestid sellise olukorra jaoks mõeldud.

EMS kirjutas:

Kalvis kirjutas:samas pole head lahendust kuidas täpselt soojust jagada.

Soojusarvestid sellise olukorra jaoks mõeldud.

Ja siis hakkab vingumine vee temperatuuri ja seadmete hoolduskulu ning töö tellimise ja kõige muu ümber. Kuni sinna maale välja, et kes pumba elektri kulu kannab.
Et seda juba eos välistada, siis Kalvise soovitus ainuõige.

Tehniliselt on selline lahendus ainuõige. Tänapäeva trassikaod kvaliteetsete materjalidega jäävad vast 3-5 %sisse. Kui ehitada teine katlamaja juurde siis on kulud ju kahekordsed kohe.

Tere! Aastaid tagasi tegin kahele sõbrale katlamaja,ennist veel küsisin kas natuke jama ei teki kui sõprus läbi saab.Vastus tuli ühest suust ei seda küll ei juhtu. Ei juhtunudki sinnamaani kuni üks otsustas oma poole maha müüa ja vot siis läks lahti.Uus omanik tahtis katlamaja endale ja kõik.Muidugi on üks katlamaja odavam muidu ei õgustaks tsentraalküte ennast ära aga kui välja ehitada siis tasuks igaks juhuks teisele majale tekitada valmisoleku võimalus.

Tulevikus tekkida võivate vaidluste vastu võiks äkki aidata mingi lepingu sõlmimine.

EMS kirjutas:Tulevikus tekkida võivate vaidluste vastu võiks äkki aidata mingi lepingu sõlmimine.

Stiilis "miks sa katla hoolduse ametlikust esindusest tellisid, mul lehma lellepoeg oleks selle ju poole odavamalt mustalt ära teinud" irisrmise vastu ei aita ükski leping.

Ja need irisemised tulevad vältimatult.

Eks muidugi kõik otsused peaks enne nende tegemist omavahel läbi rääkima ja võibolla allkirjadega fikseerima, aga kisub üsna mõttetuks paberimajanduseks vist.

Tänud vastajatele - seni ja nähtavas tulevikus on jah üks omanik. Suuremas majas on kaks üürikorterit.
Kinnistu on ühine.
Pm pole võimatu ka kolmanda maja tekkimine teisele poole.

Kui täpselt need odavamad soojamõõtjad ka sooja mõõdavad?

Ja kas siis valmisoleku tekitamine tähendaks ilmselt siis seda, et soojatrassiga koos pandaks maha juba ka gaasitorujupp? Ja katlata majas käiks soojatorud võimaliku katla asukoha kaudu...

Saame pakkuda erinevaid lahendusi , soovitame näiteks CerapurSMART kondensatsiooni gaasikatelt koos päikesekütte lahendusega tarbeveele suveperioodil
http://www.akromex.com/eshop/et/
, on ka võimalik paigaldada taadeldud
soojusarvestid, lisainfot ka info@akromex.com

soojatrass kirjutas:Ja kas siis valmisoleku tekitamine tähendaks ilmselt siis seda, et soojatrassiga koos pandaks maha juba ka gaasitorujupp? Ja katlata majas käiks soojatorud võimaliku katla asukoha kaudu...

Tundub igati mõistliku lähenemisviisina

soojatrass kirjutas:Tänud vastajatele - seni ja nähtavas tulevikus on jah üks omanik. Suuremas majas on kaks üürikorterit.
Kinnistu on ühine.
Pm pole võimatu ka kolmanda maja tekkimine teisele poole.

Kui täpselt need odavamad soojamõõtjad ka sooja mõõdavad?

Ja kas siis valmisoleku tekitamine tähendaks ilmselt siis seda, et soojatrassiga koos pandaks maha juba ka gaasitorujupp? Ja katlata majas käiks soojatorud võimaliku katla asukoha kaudu...

Paigaldades praegust võimsama katla kolmele majale, siis 2 maja kütmisel võib see võimsam katel olla ebaefektiivne. Loomulikult hakkab kõik projektist, eriti gaasi puhul.

Mina "hääletaksin" küll "igasse maja gaas ja oma katel" lahenduse poolt.
Väiksemad kaod, lihtsam arvepidamine, kui tulevikus osa müüa siis ostjale kindlasti meeldib iseseisvus, ühe katla rike ei mõjuta teise elanikke, jne.
Ja kui mul oleks juba gaas kasutada siis kindlasti veaksin selle ka kööki!

rokikas kirjutas:Ja kui mul oleks juba gaas kasutada siis kindlasti veaksin selle ka kööki!

Juhuks, kui teemaalgatajal puuduvad gaasipliidil kokkamise kogemused, mainin siiski, et gurmee mõttes on gaas köögis igati hea variant, igapäevase põhi-pliidina toidab gaasipliit aga nii rõvedat soga köögimööblile ja seintele, et elektri- või puupliidiga süüa tehes on elamises ikka hoopis puhtam tunne

Töötav kubu on gaasi puhul suht kohustuslik tõesti. Ja ei tasu ka kõige odavamat pliiti osta.

Mina kolisin gaasipliidiga korterist oma majja kus kütteks gaas. Kööki toru ei vedanud. Sinna paigaldasin elektril põhineva tehnika. Gaasiga söögitegemisel on oma eelised (max võimsus 1sekundiga; jääksoojus oluliselt väiksem; pliidile asetatav nõu ei pea olema joonsirge põhjaga - vt ka wokipann jms). Eramus kasutamiseks on miinused minuarust siiski suuremad. Töötav kubu pole seejuures üldse määrav - ka elektripliidi puhul on minu arvates see hädavajalik. Küll aga see rasva/tahma kiht (kubu aitab siin ainult mõningal määral). Tänapäeva avatud köökide juures on see ikka väga halb omadus.
Nüüd mis puudutab 1 vs N katelt, siis siin on jõutud just sinna, kuhu sellisel puhul ikka jõutakse. Gaasikütte puhul on seadmete hind suhteliselt tagasihoidlik - see "lisakatel" koos kõige kaasnevaga (gaasitoru, mõõtur, teine küttesõlm ja selle juhtimine) läheb tõenäoliselt maksma alla 2000EUR. Sedasi pole otsuse langetamine nii keeruline. Kui aga sarnane valik tuleks teha maakütte puhul, oleksin mina juba oluliselt kõhklevam.

2korda2 kirjutas:......
Nüüd mis puudutab 1 vs N katelt, siis siin on jõutud just sinna, kuhu sellisel puhul ikka jõutakse. Gaasikütte puhul on seadmete hind suhteliselt tagasihoidlik - see "lisakatel" koos kõige kaasnevaga (gaasitoru, mõõtur, teine küttesõlm ja selle juhtimine) läheb tõenäoliselt maksma alla 2000EUR. Sedasi pole otsuse langetamine nii keeruline. Kui aga sarnane valik tuleks teha maakütte puhul, oleksin mina juba oluliselt kõhklevam.

Maaküttepump kui seade on jah gaasikatlast kallim kuid maakütte puhul oleks vaja ju eeskätt siis 2x pikemat väliskontuuri ?
Kuidas maaküttepumba kasutegur teise maja " iseseisvumisel" muutuks?

Topeltpikk kontuur ühe pumba taga tekitab ikkagi peavalu kulude jagamisel. See ongi ju probleemne koht. "Tulevikukindel" lahendus tähendaks maakütte puhul ikkagi kahte eraldi kontuuri ja kahte pumpa. Pumba hinna tõttu on see aga juba oluliselt kallim, kui paigaldada 1 pump (topeltpika kontuuriga) kahe maja peale. Gaasikütte puhul on seadmete hind oluliselt väiksem - seega eraldi katelde paigaldamine on suhteliselt odavam.